2-16-3938
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. mai 2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-3938
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX) 9. mai 2016
Hageja nõue ja põhjendused XXX esitas 10. märtsil 2016 XXX vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu.
2-16-3938 Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 1. novembril 2007 Aserbaidžaani Vabariigi Kürdämiri rajooni perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Kostja käitumise tõttu ei ole võimalik abielu jätkumine ega kooselu. Kostja suhtes on algatatud kriminaalasi hageja vastu toime pandud vägivalla tõttu. Hageja elab hetkel koos lastega naiste varjupaigas. Pooltel puudub vaidlus, et ühised lapsed jäävad elama hageja juurde. Kostja vastuväited Kostja oli kohtule 1. aprillil 2016 esitatud vastuses nõus abielu lahutamisega. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielu sõlmiti 1. novembril 2007. Poolte ühised lapsed elavad hageja juures. Pooled kinnitasid kohtule, et neil puudub ühisvara. Samuti kinnitasid pooled kohtule, et nad elavad lahus juba 3,5 aastat. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Pooled on elanud lahus 3,5 aastat. Ka on abielu lahutamisega nõus kostja, kes kinnitas kohtuistungil, et abielulised suhted on lõppenud üle 3 aasta tagasi. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Pooltel ei ole ühisvaraga seotud vaidlusi ja poolte kokkuleppel elavad poolte ühised lapsed hageja juures. Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Abielutunnistuse tõlke kohaselt oli XXX perekonnanimeks enne abiellumist Almämmädova (ka XXX). Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada. TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. XXXtasus 10. märtsil 2016 Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 100 eurot, selgitusega „lahutus XXX XXX ja XXX XXX“. Hageja taotles kohtuistungil poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole. Kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse ja tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel poole tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.
Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
2-16-3938 /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.