1.Jätta läbi vaatamata Xxxhagi Xxx, Xxx, Xxxvastu elatise maksmise lõpetamise nõudes.
2.Jätta rahuldamata Xxx ja Xxxelatise tagasiulatuv nõue Xxx vastu perioodi 01.09.2015 kuni 01.01.2016 eest summas 1560 eurot.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Xxx esitas 22.12.2015 Harju Maakohtusse hagi Xxx, Xxx ja Xxx vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes. Xxx, Xxx ja Xxx on hageja ja XXX ühised lapsed. Kostjad elasid kuni 31.08.2015 koos XXX hagejast eraldi. Harju Maakohus mõistis 04.04.2014 tsiviilasjas nr 2-13-56547 hagejalt XXX välja XXX kasuks elatise, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale alates 28.11.2013 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Alates 01.09.2015 elavad XXX ja Xxx hageja juures aadressil XXX, Tallinn ja on hageja ülalpidamisel. Xxx alates 01.09.2015 XXX ja XXX ülalpidamisel ei osale. Xxx elab jätkuvalt koos XXX. Seega puudub alates 01.09.2015 alus 04.04.2014 kohtuotsuse resolutiivosa punktide 3 ja 4 (koostoimes punktiga 9) rakendamiseks. Olukorras, kus Xxx ja Xxx elavad koos hagejaga ning Xxx nende ülalpidamisel ei osale, on hageja poolt Xxx ja Xxxelatise maksmine Xxxpangaarvele põhjendamatu. Hageja palub tühistada alates 22.12.2015 Harju Maakohtu 04.04.2014 otsuse resolutiivosa punktid 3 ja 4, tsiviilasjas nr 2-1356547. Kostjate vastuväited hagile
2.20.01.2016 esitatud vastuses selgitab kostjate ema Xxx, et hagi menetlusse võtmise hetkeks, st 05.01.2016 on hagi aluseks olevad asjaolud muutunud. Nimelt tulid Xxx ja Xxxlaste ema Xxxjuurde elama tagasi 02.01.2016. Alates sellest hetkest on kõik kolm last püsivalt ema juures ning jätkavad ema juures elamist ja koolis käimist. Xxxinformeeris sellest, et lapsed on kodus ema juures tagasi ka Xxx ́i, Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse lastekaitse spetsialisti. Xxxkinnitab, et tõesti perioodil sept-dets 2015 elasid lapsed isa juures, kuna isa meelitas Xxx ja Xxx enda juurde elama ning tegi emale takistusi lastega suhtlemiseks. Perioodi sept-dets 2015 kandis paljud Xxx ja Xxx kulud ema Xxx. Laste ema tasus SA XXX Xxx novembri 2015.a eelkooli eest 87 eurot ja detsembri eelkooli eest 87 eurot; Xxx novembri eelkooli eest novembris 94,35 eurot, kokku summas kokku 268,35 eurot. Lisaks on laste ema tasunud regulaarselt Xxx ja Xxx telefoni arveid. Laste ema leiab, et ta on täitnud laste ülalpidamiskohustust, mistõttu palub Xxxjätta hagi rahuldamata. Hagejate Xxxi ja Xxx Jansoni elatise nõue
3.17.02.2016 esitas Xxxhagejate Xxx ja Xxxnimel hagejate ema Xxxvastu elatise nõudes. Hagejad on kostja ja XXX ühised lapsed. Hagejad elasid kuni 31.08.2015 koos kostjaga ja olid kostja ülalpidamisel. Alates 01.09.2015 elavad hagejad Xxx juures aadressil Xxx, Tallinn ja on XXX ülalpidamisel. Kostja ei võta alates 1.09.2015 hagejate ülalpidamisest osa. Mõlemad hagejad paluvad välja mõista Xxxilt elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 01.09.2015 kuni 31.12.2015 summas 780 eurot ning alates 01.01.2016 igakuuliselt summas 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited hagile
4.22.03.2016 vastuses on Xxxseisukohal, et Xxx avaldus laste Xxx ja Xxx nimel elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Xxxon toetanud perioodil 01.09.-31.12.2015 oma kahte alaealist last Xxx ja Xxx . Nimetatud perioodil on Xxxüksinda pidanud
üleval Xxx ja Xxxkolmandat alaealist last Aleksandr Jansoni. Xxxarvates tuleks arvestada võrdsuse printsiipi ühiste alaealiste laste ülalpidamise küsimuses. Perioodil 01.09.-31.12.2015 oleks pidanud Xxxtasuma kolmanda lapse Xxx ülalpidamiseks 780 eurot, mida ta aga ei teinud. Samuti palub kostja kohtul arvestada Xxx majanduslikku toimetulekut, kus ta hetkel reaalselt kasvatab ja peab üleval üksinda kolme alaealist last ning ei ole majanduslikult võimeline lisakohustusi võtma. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud seisukohtadega uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. Seoses elatise maksmise lõpetamise nõude tagasivõtmisega, jätab kohus hagi selles osas läbi vaatamata. Kohus märgib, et tegemist pole hagi ega vastuhagi olukorraga.
6.Sünnitõendiga on tõendatud, et alaealised lapsed Xxx on sündinud 01.11.2001, Xxx on sündinud 01.07.2004 ja Xxx on sündinud 25.06.2005 (tl 6-8). Samuti nähtub sünnitõenditest, et alaealiste laste ema on Xxx ning isa Xxx. Pooltel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Lapsed elavad käesoleval ajal oma emaga. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Pooled vaidlevad laste isalt elatise maksmise lõpetamise nõude üle ja laste emalt elatise väljamõistmise nõude üle.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
8.Harju Maakohtu 04.04.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-56547 mõistis kohus laste isalt Xxxlt välja igakuise elatise Xxx, Xxx ja Xxxkasuks summas 177,50 eurot lapse kohta, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (kohtuotsus jõustus 06.05.2014).
9.Hageja soovib lõpetada elatise maksmised Xxxile ja Xxxpõhjendades seda asjaoluga, et alates 01.09.2015 elavad Xxx ja Xxxlaste isa Xxx juures.
10.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjate vastuse kohaselt tulid Xxx ja Xxxlaste ema Xxxjuurde tagasi elama 02.01.2016 (tl 28). XXX on elanud ema juures. Alates sellest ajast on kõik kolm last püsivalt ema juures ning jätkavad ema juures elamist ja seal ka koolis käimist.
11.08.03.2016 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja Xxx, et Xxx ja Xxxelavad alates 01.01.2016 laste ema Xxxjuures. Ühtlasi võttis hageja tagasi elatise maksmise lõpetamise nõude (tl 72).
12.Seoses nõude tagasivõtmisega jätab kohus läbi vaatamata Xxx hagi Xxxi, Xxxi, Xxx Jansoni vastu elatise maksmise lõpetamiseks.
13.Teise nõudena esitas Xxxhagejate Xxx ja Xxxnimel hagi Xxxvastu elatise võlgnevuse nõudes ajavahemiku 01.09.2015 kuni 01.01.2016 eest (tl 72 kohtuistungi protokoll).
14.Xxx sõnul elasid Xxx ja Xxxalates 01.09.2015 laste isa juures aadressil Xxx, Tallinn ja olid Xxx ülalpidamisel. Laste isa heidab Xxxile ette, et ema ei võta alates 01.09.2015 hagejate ülalpidamisest osa, mistõttu tuleb Xxxilt välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2015 kuni 01.01.2016 eest summas 780 eurot (4 kuud x 195 eurot) lapse kohta (tl 72 kohtuistungi protokoll).
15.PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
16.22.03.2016 esitatud vastuses leiab laste ema, et ta on toetanud perioodil 01.09.2015 kuni 01.01.2016 oma kahte alaealist last Xxxi ja Xxx Jansoni. Xxxtasus tütre Xxxi tantsutreeningud ja telefoniarved kokku 212, 41 eurot. Samuti tasus Xxxtütre Xxxi tantsutreeningud ja telefoniarved kokku 180, 83 eurot. Maksete tõendamiseks esitas XXX kohtule SA XXX tasutud arved ja Tele 2 arved (tl 34-40, 81-90).
17.Asja materjalide kohaselt poolte kolmas laps Aleksandr Janson on elanud ja elab jätkuvalt ema juures, hageja nimetatud asjaolu ei vaidlusta (tl 3). Seega perioodil 01.09.2015 kuni 01.01.2016 oleks pidanud Xxxtasuma kolmanda lapse Xxxülalpidamiseks 780 eurot, mida ta teinud ei ole. Xxxtasus Xxxülalpidamise kohustust täielikult ise.
18.Kohus juhib tähelepanu, et nii enne 1. juulit 2010 kehtinud kui ka kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (vt ka Riigikohtu seisukoht 24.10.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12).
19.Seega tuleb lähtuda asjaolust, et lapsevanematel on kolm ühist last, neist kahe lapse suhtes täitis enamuses ülalpidamise kohustust Xxx, kuid ühe lapse suhtes oli ülalpidamise kohustus jäänud täielikult lapse ema kanda.
20.Xxx igakuine sissetulek on keskmiselt 1000 eurot kuus (tl 101). Sellest summast tasub Xxx igakuiselt Nordea pangale laenumaksed summas 551,46 eurot korteri eest (tl 102 jj). Xxx peab pangalaenu tasuma, kuna see on laste kodu ning need kulutused on laste eluasemega seotud. Lisaks peab Xxx täitma Xxx eest võlakohustust XXX ees summas 500 eurot kuus (tl 109 jj) ning tasuma ka XXX hüvitist. Kõik need kohustused tulenevad sellest, et Xxx soovis saada lastele tagasi nende kodu XXX, Tallinn, mille võlakohustused oli Xxx jätnud tasumata (nt kommunaalkulude võlg, pangalaenu võlg, XXX võlg jne).
21.Kohus peab arvesse võtma vanema kohustust tema kõigi alaealiste laste ees ja tema sissetulekut, mis ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täita ilma, et ta kahjustaks enda ja laste tavalist ülalpidamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-127-09 asunud
seisukohale, et arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. /.../ Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist /.../ Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.
22.Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2015 kuni 01.01.2016 eest ei ole põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 p-s 12 asunud seisukohale, et „PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohtu hinnangul paneks elatise tagasiulatuv väljamõistmine Xxx tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks laste emale ebamõistlikult koormav, arvestades, et tagasiulatuva elatise nõue kahjustab reaalselt kolme alaealise lapse igapäevast toimetulekut, kuna laste ema peaks seda hagejale maksma kaudselt laste arvelt. Kolm last elavad igapäevaselt Xxx , kes kannab laste eest igapäevaselt hoolt ning kannab ka seetõttu suuremaid kulusid kui teine eraldi elav vanem.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus elatise nõude perioodi 01.09.2015 kuni 01.01.2016 eest summas 1560 eurot (2 x 780 eurot) rahuldamata.
24.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
25.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.