Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-16-100002 Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja hagi asjaolud ja kostja vastus V.P. (seadusliku esindaja S.F.i vahendusel) esitas 01.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse K.P.’ilt elatise välja mõistmiseks 200 € kuus. K.P.’i vastuväite tõttu (viibib vanglas ja on raske puudega) anti asi üle hagimenetlusse. Kohtu nõudel esitas hageja 11.02.2016 oma nõude hagiavalduse vormis, taotledes kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras (kehtiv määr 215 €) alates 01.01.2016 kuni V.P.i täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2015 – 31.12.2015 eest miinimummääras elatise võlg summas 2340 € (12 x 195 € /kuus). Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ole K.P. lapse ülalpidamisel osalenud. Hageja arvates ei ole kostja toodud põhjused aluseks elatise mittemaksmiseks. Hagile on lisatud pangakonto väljavõtted, millest nähtuvalt vähemalt alates juulist 2012 kuni hagi esitamiseni ei ole hageja kostjalt elatist saanud. 17.03.2016 kirjalikus vastuses kostja vaidleb hagile vastu. Vastuse kohaselt oma olukorra ja seisundi tõttu ei ole kosja võimeline V.P.’ile elatist maksma, sest on alates 2015.a algusest raske liikumispuudega invaliid ja kostjal puudub igasugune sissetulek. Kostja väitel puudub tal sissekirjutus, mistõttu ta sotsiaaltoetust ega pensioni ei saa (Puuetega inimeste sotsiaalteenuse seaduse § 3 ja Pensionikindlustuse seaduse § 4). Vastusele on lisatud Sotsiaalkindlustusameti 16.02.2016 otsused raske puude ja 80% töövõimetuse määramise kohta kuni 2017.a lõpuni. 29.03.2016 hageja jääb hagi juurde ja leiab, et kostjal oli enne invaliidiks jäämist võimalus last toetada, kuid kostja ei teinud seda. Käesoleval ajal peab last ülal ema üksinda ja õige on, et ka lapse isa panustaks kuludesse midagi. Hageja esindaja viitel Riigikohus on lahendis 3-2-1-21-15 samuti leidnud, et vanemal sissetuleku puudumine või selle vähesus ei ole aluseks elatise mittemaksmiseks. Kohus 14.04.2016 määrusega selgitas pooltele asja lahendamiseks vajalikku tõendamiskohustust ja määras lahendada asja kirjalikult lihtmenetluses 09. mail 2016. 19.04.2016 seisuga hageja esindaja kinnitas, et asjaolud ei ole muutunud, hageja ei ole elatist tänaseni saanud ning palub hagi rahuldada täies ulatuses. 25.04.2016 kirjalikus vastuses kostja K.P. kinnitas ei ole alates 01.01.2015 kuni tänaseni elatist maksnud, sest puudus võimalus. Kostja sattus 28.12.2014 haiglasse , kus 22.01.2015 amputeeriti osaliselt mõlemad jalad, mille tulemusel jäi ta töövõimetuks 80 % ulatuses, sissetulekud puuduvad, toetusi ega pensionit temale ei maksta. Tuleviku kohta arvab, et sissekirjutuseta töövõimetu invaliidina ei saa vanglast vabanemise järel õpitud ametis, so mööblitislerina jätkata (ohutusnõuded keelavad tööpinkide läheduses viibida), vaid peab õppima uue ameti. Arvab, et töötukassast raha saama ei hakka, sest pole rohkem kui 15 aastat töötanud, omavalitsustelt abi ei saa, kuna pole sissekirjutust. Kostja arvab, et ei ole lähitulevikus võimeline ennastki elatama, rääkimata elatise maksmisest ja arvab, et on antud olukorras ise elatist saama õigustatud isik. Töövõimetuse määra

2-16-100002 järgi arvab, et teoreetiline palk üle 86 € ei ole, eluaseme ja toidu jaoks peab jääma vähemalt 120€. Leiab, et töövõimetuspensioni asemel peaks saama tööstaaži puudumise tõttu rahva pensionit, mille suurus praegu 162 €, peale eluks vajaliku 120 € maha arvamist jääks elatise maksmiseks 28 € kuus. Lisatud pangakonto väljavõtte (Viru Vangla K-raha väljatrükk kuni 19.04.2016) järgi sissetulek ja raha kontol puudub, täitemenetluses 13 täiteasja. Kohtuotsuse põhjendused

2-16-100002 väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-160-12, p 17; 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Elatise saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta (vt nt Riigikohtu 11. aprilli 2008. a otsus tsiviilasja nr 3-2-1-14-08, p 11). Eeltoodust tulenevalt tuleb ka alla minimaalmäära nõutava elatise nõude lahendamiseks kohtul hinnata lapse tegelikke vajadusi ja mõlema vanema varanduslikku seisundit ja võimalusi sissetulekut saada. Vaatamata kohtu selgitustele hageja vajadusi ja last kasvatava vanema varalist seisundi kohta andmeid ei ole esitatud. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on S.F.i ülalpidamisel kolm alaealist last, ta ei tööta ja saab toimetulekutoetust.

2-16-100002 hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu 07.12.2009 lahend nr 3-2-1-127-09). Kohtu hinnangul ei oma võla nõude alusena tähtsust hageja väide, et kostja oleks saanud elatist maksta enne töövõimetuks jäämist, 2014. aastal ja et järelikult tuleb tal elatist maksta seaduses ettenähtud määras ka hiljem, 2015 aasta eest (tlk. 18). Hagiavaldusele lisatud tõendite, pangakontode väljavõtete järgi ei tasunud kostja lapsele regulaarset ja nõuetekohaset elatist juba 2012.a ning hageja esindaja oleks saanud esitada elatise hagi ka varem, sh 2014.a eest, kuid ei teinud seda. Perekonnaseadus § 108 ei näe ette elatise hüvitise nõuet varasema kui aasta eest enne hagi esitamist ja antud juhul langeb tagasiulatuva elatise periood paraku kokku kostja tervise järsu halvenemisega (jalgade osalise amputeerimisega jaanuaris 2015), mistõttu puudus kostjal võimalus sel ajal sissetulekut saada ja elatist maksta. Samas ei ole kostja toonud esile asjaolusid, et on teinud endast oleneva, et saada riigilt või kohalikult omavalitsuselt tema olukorras ettenähtud tuge (ei ole põhjendanud, miks puudub sisekirjutus ja miks seda ei ole võimalik saada), lisaks on kostja oma õigusvastase käitumise tõttu sattunud kinnipidamisasutusse, millega on ise võtnud endalt võiamluse vabaduses tööd ja sissetulekut leida. Kostja alaealine laps ei pea vanema valikute pärast jääma täielikult ilma ülalpidamiseta, arvestades, et kostjal on võimalik vanglast vabanedes osalise koormusega tööd ja toetada mingilgi määral lapse ülalpidamist, sh tasuda võlga. Tähtsust asjas ei oma kostja poolt esitatud tõendid täitemenetlust kohta, kuivõrd elatise sissenõuded on eelistatud muudele võlanõuetele Täitemenetluse sedustiku § 132 järgi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.