3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta VJ kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.KJ (hageja) esitas 03.11.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse VJ (kostja) vastu maksekäsuga väljamõistetud elatise suurendamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise miinimummäärani.
2.Kostja vaidles 30.11.2015 vastuses hagiavaldusele vastu ja esitas ühtlasi vastuhagi. Kostja teatas, et ei ole enam nõus hagejale elatist maksma, sest tema ei ole isa. Kostja taotles edasisest elatise maksmise kohustusest vabastamiseks põlvnemise tuvastamist DNA kaudu ning palus võimalusel oma nimi hageja sünnitunnistuselt eemaldada. Kostja selgitas, et hageja emaga kohtudes oli viimane juba lapseootel ning kostja nõustus hagejat enda lapseks tunnistama pangast laenu saamise eesmärgil. Kostja, hageja ja tema ema elasid koos kuni kostja töötuks jäämiseni 2009.a märtsis. Kostja ei ole hagejaga kuus aastat kohtunud.
3.09.12.2015 esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna leidis, et ei tule ise oma õiguste kaitsmisega toime. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus keeldus 28.01.2016 otsusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kostja 30.11.2015 vastuhagi põlvnemise vaidlustamiseks menetlusse võtmast ja rahuldas hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks. Maakohus suurendas Pärnu Maakohtu 06.10.2011 maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr 2-11-19538 kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatist summani, mis vastab perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale. Maakohus luges kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks alates hagi esitamisest 03.11-31.12.2015 195 eurot kuus ja alates 01.01.2016 kuni 16.06.2026 hageja täisealiseks saamiseni 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
5.Kostja 30.11.2015 vastuhagi tuleb perspektiivituse tõttu jätta menetlusse võtmata. Hagile lisatud 18.06.2008 väljastatud lapse sünnitunnistusest ning kostja 30.11.2015 avaldusest nähtuvalt tuvastati hageja põlvnemine kostjast kostjapoolse omaksvõtu alusel lapse sünni registreerimisel. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kusjuures tähtaeg ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. Isikul, kes soovib isadust vaidlustada, tuleb seega kohtus tõendada, millal ja millistel asjaoludel tal tekkis kahtlus isaduse osas ning hagi tuleb esitada ühe aasta jooksul sellest päevast alates. Kui isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest saadi teada rohkem kui üks aasta tagasi, siis isaduse vaidlustamise hagiga enam kohtusse pöörduda ei saa, kuna tegemist on õigust lõpetava (mitte nõude aegumise) tähtajaga. Kuna kostja avalduse kohaselt oli ta isaduse vaidlustamisega seotud asjaoludest, eelkõige asjaolust, et ta ei ole lapse isa, teadlik algusest peale, s.o juba lapse sünni registreerimise ajal 2008.a juunis, on põlvnemise vaidlustamise tähtaeg 2009.a juuni
seisuga möödunud. Kohus leidis, et tuginedes avalduse asjaoludele ja eeldades nende õigsust, ei ole kostja avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning avaldus tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
6.Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel. Pärnu Maakohtu 06.10.2011 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-11-19538 mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis 139 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leidis, et elatise suuruse muutmiseks annab aluse asjaolu, et varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatis ei vastanud ega vasta seaduses kehtestatud elatise minimaalmäärale. Käesolevas asjas kostja poolt kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid ei õigusta elatise suurendamata jätmist selle miinimummäärani. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid töövõimetuse või raske majandusliku seisundi vms osas. Kohtu kogutud andmetel on kostjal kindel töökoht ja sissetulek AS-ist J, kostja ülalpidamisel üks alaealine laps, samas kui hageja ema kasvatab üksi nelja alaealist last. Apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas 01.03.2016 apellatsioonkaebuse, milles teatas, et ta ei ole nõus elatist maksma, kuna hageja ei ole tema bioloogiline poeg. Kostja palub teha DNA-testi isaduse tuvastamiseks. Lapse ema oli lapseootel juba enne nende tutvumist. Lapse ema keeldub last kostjale näitamast. Menetluse edasine käik
8.14.03.2016 määrusega jättis kohus apellatsioonkaebuse käiguta ning andis tähtaja nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks.
9.Kostja kohtule ei vastanud. Määruse põhjendused
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
11.Maakohus on õigesti leidnud, et kostja nõuet isaduse vaidlustamiseks ei saaks avalduses toodud asjaolude tõendatuse korral rahuldada, kuna nõue ei ole esitatud tähtaegselt. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei alga tähtaja kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg (Riigikohtu 23.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-12, p 14). Seega kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada. Kostja on avalduses ja apellatsioonkaebuses esile toonud, et teadis isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest juba enne lapse sündi 16.06.2008. PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist (s.o enne 01.07.2010), kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2008. aastal kehtinud PKS § 44 lg 3 sätestas, et vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande
ebaõigsusest. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-111-12 p-s 19 selgitanud, et pärast 1. juulit 2010 esitatud isaduse vaidlustamise nõuetele tuleb kohaldada kehtiva PKS § 93 lg-s 1 sätestatud nõuet lõpetavat tähtaega, mida kohaldatakse alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest. Seega saab sellisel juhul isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul arvates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal PKS § 93 lg 1 alusel õigus esitada isaduse vaidlustamiseks hagi hiljemalt 01.07.2011.
12.PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Väljamõistetud elatise suurusele ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Kuna kostja on minetanud õiguse isaduse vaidlustamise hagi esitamiseks ning väljamõistetud elatist ei ole selle suuruse osas vaidlustatud, ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades apellatsioonkaebust rahuldada.
13.Ülaltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).
14.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.