lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-18935/5

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 27.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-18935/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1059
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-18935

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand

Määruse tegemise aeg ja koht

28.aprill 2016.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-18935

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu ühisomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, tsiviilasjas menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ, Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Anastassia Golubeva (Stabimer Õigusbüroo OÜ, Tulika 19, 10613 Tallinn, epost [email protected])

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja XXX ja kostja XXX vahel sõlmitud kompromiss ning jagada poolte ühisvara järgmiselt:
1.1.Harjumaal XXX asuva kinnistu, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX all, ühisomanikud XXX ja XXX võõrandavad müügi teel ühisomandis oleva kinnistu ja müügist saadu jagavad võrdselt.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
1.2.
Kinnitu alghinnaks on 72 000 (seitsekümmend kaks tuhat) eurot. Juhul, kui pooltele ei ole teada koheselt ostjat, valivad XXX ja XXX ühiselt või kumbki eraldi ühe kuu jooksul käesolevat kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust

2-15-18935 lõpetava kohtumääruse jõustumisest arvates, kinnisvaramaakleri ja teevad maaklerile ülesandeks leida kinnistule ostja mitte madalama hinnaga kui 72 000 (seitsekümmend kaks tuhat) eurot. Juhul, kui kolme kuu jooksul märgitud alghinnaga kinnistule ostjat ei leidu, alandavad pooled kinnistu müügihinda tasemini, mis võimaldab maakleri hinnangul leida kinnistule ostja mõistliku aja ehk kuue kuu jooksul.

1.3.Ostja leidmisel kohustuvad pooled sõlmima kinnistu müügilepingu.
1.4.Kinnistu müügikulud kantakse võrdselt. Peale kulude kandmist jagatakse kinnistu müügist saadud raha jääk poolte vahel võrdselt.
1.5.Pooled kinnitavad, et peale käesoleva kompromissi täitmist ei ole neil teineteisele mistahes varalisi või mittevaralisi nõudmisi, mis tuleneksid tsiviilasjas nr 2-1518935 esitatud hagi ja käesoleva kompromissi varasuhete esemest.
1.6.Pooled on kokku leppinud järgmises kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmise korras:
1.6.1.Kui kinnistule leidub ostja, kuid üks ühisomanikest notari juurde müügilepingu sõlmimisele ei ilmu (välja arvatud mõjuval põhjusel) või lepingu sõlmimisest keeldub, on müügilepingu sõlmimist takistav ühisomanik kohustatud teisele ühisomanikule tasuma leppetrahvi viissada (500) eurot päevas, kuid mitte enam kui viis tuhat (5000) eurot.
1.6.2.Mõjuvaks põhjuseks notari juurde müügilepingu sõlmimisele mitteilmumiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või surm, mille tõttu pool ei saanud ilmuda notari juurde müügilepingu sõlmimisele.
1.6.3.Kui pool või pooled ei täida vabatahtlikult käesoleva kompromissiga võetud kohustusi ja viivitus kestab enam kui kümme (10) päeva, võtavad pooled kohustuse alluda sundtäitmisele.
1.6.4.Sellisel juhul toimub poole avalduse alusel käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmine ehk ühisomandi lõpetamine täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri poolt Harjumaal XXX asuva kinnistu, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 11862502 all, müügi teel avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, müügihinnaga mitte vähem kui 72 000 eurot (minimaalne müügihind).
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-18935.
3.Toimetada määrus menetlusosaliste esindajatele kätte. Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada käesoleva määruse jõustumisel hagejale riigilõiv summas 150 eurot.

2-15-18935 Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel menetlusosaliste esindajatele.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu ühisomandi lõpetamiseks. 26.04.2016.a esitasid pooled kohtule kompromissi mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ning §-s 432 toodud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled soovivad välistada kompromissi kinnitava määruse edasikaebeõiguse. Ühtlasi on hageja esitanud taotluse poole ühisvara jagamise hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus välistab menetlusosaliste soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4). Määrus jõustub selle kättetoimetamisel menetlusosalistele.

2-15-18935 Kohus selgitab, et kompromissiga (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

menetlust

lõpetav

määrus

on

täitedokument

2.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasutud Rahandusministeeriumi arvelduskontole ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd pooled on käesolevas asjas sõlminud kompromissi, siis kuulub pool riigilõivust hagejale tagastamisele. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv 150 eurot kanda hageja arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja