2-16-5761
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Aleksandr Kondrašov
Kohtujurist
kohtujurist Merily Mets
Määruse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2016. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-5761
Tsiviilasi
XXX avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine Avaldaja: XXX(sünd. XXX.a., elukoht XXX, e-post XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX e-post
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.
2-16-5761 Avaldaja nõue ja põhjendused XXX(avaldaja) esitas 12.04.2016.a Harju Maakohtule avalduse kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja Vene Föderatsiooni kodanik, kes elab alaliselt Venemaal. Kuivõrd Vene Föderatsioonis puudub ühine rahvastikuregister, mille väljavõtte alusel oleks võimalik eelnimetatud riigi kodaniku perekonnaseisu kindlalt tuvastada, siis ei tunnista Tallinna Perekonnaseisuamet Vene Föderatsiooni kohalike perekonnaseisuasutuste väljastatud kodanike perekonnaseisu tõendavaid dokumente. Seega palub avaldaja kohtu luba abiellumiseks Eesti Vabariigi kodaniku XXXilma abieluvõime tõendita. Avaldaja ja puudutatud isik soovivad abielluda Tallinna Perekonnaseisuametis. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause järgi ei pea hagita menetluses tehtud määrust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldusest nähtub, et Vene Föderatsiooni kodanik XXX(sünd. 20.06.1981. a, välisriigi passi nr XXX), kelle alalise elukoha aadressiks XXX, Vene Föderatsioon, soovib Eesti Vabariigis sõlmida abielu Eesti kodakondsusega XXX(isikukood XXX). Avaldaja on kohtule esitanud Moskva 18.04.2016 Perekonnaseisuaktide koostamise asjade osakonna tõendi nr XXX abielu sõlmimist takistavate asjaolude puudumise kohta riiklikus abieluregistris (lk 11). Tõendist nähtub, et avaldaja ei ole abielus. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel loa abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.