XXX ́i avaldus alaealise lapse XXX suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks XXX ́ga ja XXX ́ile ainuhooldusõiguse üleandmiseks või alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja XXX ́ile otsustusõiguse andmiseks alaealise lapse XXXelu- ja viibimiskoha, tervise ja haridusega seonduvates küsimustes, nime muutmise otsustamiseks ning XXX ja lapse vahelise suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
XXX avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse XXXsuhtes ja XXX ́le ainuotsustusõiguse andmiseks alaealise lapse XXXelu- ja viibimiskoha ja haridusega seonduvates küsimustes ning XXX ́i ja lapse vahelise suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine Avaldaja/ puudutatud isik: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Puudutatud isik 1/ avaldaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Puudutatud isiku 1/ avaldaja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post: [email protected]); Puudutatud isik 2: XXX(isikukood XXX); Puudutatud isiku 2 esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel, e-post: [email protected]);
Ärakuulamise toimimise aeg Ärakuulamisel osalenud isikud
Eestkosteasutus: Kose vald Kose Vallavalitsuse kaudu (asukoht Hariduse 1, Kose 75101, Harjumaa, e-post: [email protected]) 04.04.2016 Avaldaja XXX, puudutatud isik 1/avaldaja XXX, tema lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk, puudutatud isiku 2 XXXesindaja RÕA korras vandeadvokaat Marje Mängel, eestkosteasutuse esindaja Kristel XXX
Kinnitada XXX ́i ja XXX vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Avaldaja XXX loobub XXX vastu esitatud avaldusest lapse XXXsuhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks XXX ́ga ja XXX ́ile ainuhooldusõiguse üle andmiseks või alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja XXX ́ile otsustusõiguse andmiseks alaealise lapse XXXelu- ja viibimiskoha, tervise ja haridusega seonduvates küsimustes ja nime muutmise otsustamiseks. Vanematele jääb ka edaspidi ühine hooldusõigus.
1.2.Vastuavaldaja XXX loobub XXX vastu esitatud vastuavaldusest ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse XXXsuhtes ja XXX ́le ainuotsustusõiguse andmiseks alaealise lapse XXXelu- ja viibimiskoha ja haridusega seonduvates küsimustes. Vanematele jääb ka edaspidi ühine hooldusõigus.
1.3.Lapse igakülgse arengu ja heaolu eest vastutavad võrdselt nii isa XXX kui ema XXX.
1.4.XXX ja XXX lepivad kokku lapse XXXsuhtlemise korras alljärgnevalt:
1.4.1.Laps on isaga iga paarisnädala kolmapäeva õhtust kuni paaritu nädala kolmapäeva hommikuni. Isa võtab lapse kokkulepitud kohast (lasteaiast või kodust), viib tagasi kolmapäeva hommikul lasteaeda või koju. Kui ema on graafikuväliselt tööl, siis laps viibib isa juures. Ülejäänud aja on laps emaga.
1.4.2.Lisaks veedab laps isaga täiendavalt suve- ja talvekuudel vähemalt ühe kalendrinädala.
1.4.3.Lapse vanematel on vähemalt kaks korda aastas õigus minna koos lapsega reisile Eestis või välismaal (eeldusel, et laps on terve). Eelseisvast reisist teavitatakse teist lapse vanemat ette mõistliku aja jooksul. Lapse vanemad kohustuvad andma kokkulepitud lapse reisi perioodiks teisele lapse vanemale vajaliku kooskõlastuse ja/või notariaalse nõusoleku. Lapse vanemad tagavad lapse välisreisiks vajaliku kehtiva isikut tõendava dokumendi (passi ja/või ID-kaardi) olemasolu lapsel. Mõistlikuks etteteatamise ajaks (välisreisi puhul) loetakse vähemalt kümnepäevast etteteatamist.
1.4.4.Jõulupühade, jaanipäevade ja aastavahetuste veetmine toimub vanemate omavahelisel kokkuleppel.
1.4.5.Emadepäeva veedab laps emaga, isadepäeva isaga.
1.4.6.Lapse vanematel on õigus käia lapsega lähisugulaste või lähedaste sünnipäevadel, tähtpäevadel või traditsioonilistel koosviibimistel. Eelduseks on, et sellest on lapse teist vanemat vähemalt üks nädal ette teavitatud.
1.4.7.Lapsevanemad lepivad lapse ja lapse isa konkreetsed kohtumise ajad kokku e-posti või telefoni teel.
1.4.8.Käesolev suhtlemise kord kehtib kuni lapse kooli minekuni; edasine lapsega suhtlemise kord toimub vanematevahelisel kokkuleppel.
1.5.Mõlemal vanemal on võimalik päevasel ajal suhelda lapsega telefoni, e-posti, skype ́i vms teel. Kumbki vanem ei tee takistusi lapse ja teise vanema suhtlemisele.
1.6.Juhul, kui lapse ema XXX või lapse isa XXX otsustavad oma elukohta vahetada, tuleb sellest teisele vanemale viivitamatult teatada.
1.7.Lapse tervise või haridusega seotud mistahes probleemi korral on lapse vanemal kohustus sellest teavitada teist vanemat.
1.8.Vanemad XXX ja XXX ei halvusta lapse kuuldes teineteist ega teise tegemisi ja otsuseid. Vanemad suhtlevad ka teineteisega austavalt ning tagavad, et ka kummagi vanema sugulased käituksid lugupidavalt.
1.9.Elatis: Kumbki vanem kannab lapse ülalpidamise kulud ajal, mil laps on tema juures.
1.10.Lapse vanem, kellele makstakse lastetoetust, tasub selle eest lasteaiamaksu. Juhul kui lastetoetusest ei piisa, tasuvad lapsevanemad puudujääva summa pooleks.
1.11.XXX maksab XXXle 360 eurot, milline summa kantakse igakuiste võrdsete osamaksetena XXX arveldusarvele kuue kuu jooksul käesolevat kompromisslepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
1.12.XXX ja XXX on kokku leppinud, et käesolevast kompromissist võib taganeda, kui keegi vanematest rikub oluliselt käesolevat kokkulepet. Oluliseks loetakse muuhulgas ka seda, kui vanem on saanud lapsega suhelda kokkulepitust vähem ning see rikkumine ei ole esmakordne ja sellele rikkumisele on tähelepanu juhitud.
2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-15386.
4.XXX tasus 14.10.2015 riigilõivu summas 10 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099, selgitusega „riigilõiv lapse hooldusõiguse määramise ja lapsega suhtlemise korra avalduse eest (XXX)“.
9.Riigilõiv tagastada XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Määrusele võib kompromissi kinnitavas osas esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX esitas 14.10.2015 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse XXXsuhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks XXX ́ga ja XXX ́ile ainuhooldusõiguse üleandmiseks või alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja XXX ́ile otsustusõiguse andmiseks alaealise lapse XXXelu- ja viibimiskoha, tervise ja haridusega seonduvates küsimustes, nime muutmise otsustamiseks ning XXX ja lapse vahelise suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 20.10.2015 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja andis alaealisele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ühtlasi kaasas kohus menetlusse eestkosteasutusena Kose valla Kose vallavalitsuse kaudu arvamuse andmiseks. Eesti Advokatuur määras alaealise esindajaks vandeadvokaadi Marje Mängel ́i.
2.XXX esitas 14.01.2016 Harju Maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse XXX suhtes ja XXX ́le ainuotsustusõiguse andmiseks alaealise lapse XXX elu- ja viibimiskoha ja haridusega seonduvates küsimustes ning XXX ́i ja lapse vahelise suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
3.22.01.2016 võttis kohus XXX avalduse menetlusse.
4.11.04.2016 esitasid menetlusosalised kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
7.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
8.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
9.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
10.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
11.XXX on tasunud 14.10.2015 avalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot ja XXX on tasunud 14.01.2016 avalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna menetlusosalised sõlmisid kompromissi, kuulub XXX ́ile ja XXX ́le mõlemale tagastamisele pool tasutud riigilõivust summas 5 eurot.
12.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.