Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

5.1.Jätta KP avaldus TL (L) vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. 5.2.Määrata kindlaks lapse LL (L) ja isa TL (L) vaheline suhtlemiskord järgnevalt:

Ema palus määrata kindlaks isa suhtlemiskord lapsega järgmiselt: 1) Laps kohtub isaga kahel korral nädalas päevasel ajal ja eelduslikult toimuvad kohtumised esialgu kuni lapsel kontakti saamiseni isaga ema juuresolekul esmaspäeviti ja kolmapäeviti algusega kl 10.00, kohtumise kestvus maksimaalselt 3 h. 2) Lapse kohanemisel toimuvad kohtumised ilma ema juuresolekuta. Vaidluse korral lapse valmisoleku osas pöörduvad vanemad erialaspetsialisti (psühholoog, pereterapeut) poole ja lepivad kokku edasises tegevuskavas, mis on suunatud käesoleva suhtluskorra täitmisele. 3) Teistsuguse kokkuleppe puudumisel tuleb isa lapsele järele ema elukohta ning toob lapse ja ema osalemisel ka ema tagasi ema elukohta. Lapse üleandmine-vastuvõtmine toimub ema elukohaks oleva maja ees. Lapse elukohana peetakse käesoleva kokkuleppe mõistes silmas ema elukohta. Isa teavitab oma saabumisest ema ette kas telefoni või SMS-i teel. 4) Alates maist 2016 kohtub isa lapsega iseseisvalt ilma ema juuresolekuta kahel korral nädalas päevasel ajal esmaspäeviti ja kolmapäeviti algusega kl 9.00, kohtumise kestvus 4 h selliselt, et isa võtab lapse tema elukohast kell 9.00 ja toob ema juurde elukohta tagasi samal päeval kl

- erimeelsuste tekkimisel pöörduvad vanemad mõlema poolt aktsepteeritud erialaspetsialisti (psühholoog, pereterapeut) poole ning kohustuvad tegema koostööd ning järgima neile antud nõuandeid lapsega käitumise ja vajadusel ka omavahelise suhtluse osas; - lapsega seotud olulistest sündmustest/probleemidest peab vanem teatama teisele vanemale esimesel võimalusel; - vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta; - lapsevanemad peavad suhtuma teineteise seisukohtadesse lapse huvidest lähtuvalt, mh arvestama lapse tavapärast päevakava, eelistusi transpordi viisi ja huvitegevuse osas; - kogu vanematevaheline suhtlus, mis puudutab suhtlemiskorraga seotud teateid või kokkuleppeid, toimub reeglina taasesitamist võimaldavas vormis. 15) Vanematel on õigus alati leppida kokku teisiti, lähtudes eelkõige lapse huvist ja heaolust ning heast usust ja mõistlikkuse põhimõttest, arvestades teise vanema soove, võimalusi ning tekkinud asjaolusid. 16) Suhtluskorra kokkuleppimisel annavad vanemad endale aru, et tegemist on vanemate vahelise kokkuleppe ja nägemusega selle kohta, kuidas võiks tulevikus toimuda lapsega suhtluskord ja tulevikus võivad kokkulepped ajaliselt (nädalapäev, kestvus) muutuda sõltuvalt lapsest (nt laps valmis varem ööbimistega või pikemaajalisteks kohtumisteks). Lapse vanusest tingituna ei ole võimalik küsida lapse arvamust. Lapsest tingitult põhjustel suhtlemisel teise vanemaga (nii ema kui isaga) suhtluskorras kokkulepitust väiksemas mahus ei käsitata teise vanemapoolse suhtluskorra rikkumisena. 17) Kui laps haigestub, siis teavitatakse sellest koheselt teist vanemat ja lapse ravi toimub lapse kodus ema juures. Juhul kui laps haigestub isa juures, siis on lapse emal õigus koheselt lapsega kohtuda, last ravida ja laps transporditakse esimesel võimalusel (kui lapse tervis seda võimaldab) koju ema juurde, kes korraldab lapse edasise ravi. Samuti on lapse isal õigus külastada last tema haiguse ajal kooskõlastades eelnevalt lapse emaga lapsele sobiva aja. 18) Suhtluskord kehtib lapse kooliminekuni. Avaldaja II avaldus ja vastuväited

4.3) suhtluskorraga kindlaksmääratud ajal võtab isa lapse kodust või lasteaiast ning viib ta sinna tagasi (sõltuvalt sellest, kuhu laps peab minema); 4.4) lapse sünnipäev on vanematel õigus veeta lapsega. Kummalgi on õigus osaleda lapse sünnipäevapeol, olgu see siis korraldatud ema või isa poolt, või vanemate kokkuleppel nende poolt ühiselt; 4.5) isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga; 4.6) jõulud 23-25.detsember ja 25-27.detsember veedab laps vaheldumisi kord isaga, siis emaga; 4.7) täiendavalt on isal õigus lapsega veeta 2 korda aastas järjestikuselt vähemalt 2 nädalat järjest puhkusel, kas Eestis või välismaal; 4.8) juhul, kui laps haigestub ühe vanema juures viibimise ajal viisil, millisel juhul ei ole lapse transportimine mõistlik, viib isa lapse enda juurde või ema juurde tagasi lapse tervenemisel. Lapse haiguse kohta peab vanem, kelle juures laps haigestus, esitama arstitõendi või võimaldama teisel vanemal veenduda lapse haigestumises (nt temaga teise vanema kodus kohtudes, telefoniga suheldes vms). Haigestumise tõttu ära jäänud suhtluskord tuleb asendada esimesel võimalusel; 4.9) vanematel on õigus suhelda telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades lapsega ajal, kui laps viibib teise vanema juures; 4.10) kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja teel. Ema avaldus oli alusetu. Puudusid alused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Vaidluses puudub lapse huvi, mille tõttu peaks ühise hooldusõiguse lõpetama. Ema takistab lapse ja isa omavahelist suhtlust. Isa ei ole näinud last 5 kuud, kuigi on avaldanud järjepidevalt soovi lapsega kohtuda, viimane kohtumine leidis aset 16.04.2015. Kuna isa elas lapsega koos ja kandis tema eest hoolt kuni lapse 8-kuuseks saamiseni, on tal kogemus ja oskused, et lapse eest iseseisvalt ja igakülgselt hoolt kanda. Vaatamata sellele ei ole ema kooselu ajal ega hiljem lubanud lapsel ja isal kahekesi midagi ette võtta. Isa ei ole kunagi olnud lapse ega ema suhtes vägivaldne. Isa ärritumine 16.04.2015 oli tingitud sellest, et kuigi tegemist oli juba neljanda kohtumisega lastekaitsespetsialisti juures, ei teinud viimane midagi selleks, et tagada lapse ja isa omavahelise suhtluskorra toimimine. Isal oli alates 2015 veebruari lõpust võimalik lapsega kohtuda üksikutel kordadel ja seda lastekaitsespetsialisti vastuvõtul. Ka sellele eelnenud perioodil ei saanud lapse ja isa suhe areneda loomulikul viisil, vaid üksnes ema määratud tingimustel ja kontrolli all. Avaldaja I poolt 2015 veebruaris tehtud kaks väljakutset politseile olid alusetud, kuna politsei tuvastas, et mingit vägivalda ei esinenud. Kooselu lõppemise hetkeks oli isa ja lapse vahel tekkinud lähedane ja usaldav suhe. Avaldajad I ja II läksid lahku rahumeelselt ning otsustasid üksmeelselt, et laps asub emaga elama. Samuti ei ole vanematel olnud kunagi lahkarvamusi lapse tervishoiu- ja haridusküsimustes. Lapse esindaja arvamus

Viimsi Vallavalitsuse arvamus

kokku leppima mõistlikke võimalusi lapse ja isa suhtlemiseks. Lastekaitsespetsialist on viibinud laste ja vanemate ühiste kohtumiste juures, mis kõik on kulgenud rahulikult. Tallinna Kesklinna Valitsuse arvamus

11) Perekondlikud tähtpäevad (vanemate sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad jm) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Etteteatamise aeg on kaks nädalat enne tähtpäeva. Vanema ja lapse koosviibimise aeg tähtpäeval on kl 11.00-22.00. 12) Laps on alates 4-aastaseks saamisest jõulud 24.12–25.12 paarisaastatel emaga ja 25.1226.12 paarisaastatel isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Enne lapse 4-aastaseks saamist kehtib pühade ajal graafikujärgne suhtluskord. 13) Lapsega kohtumiste täpsema korra vanemate puhkuse ajal (eelduslikult suveperiood) lepivad vanemad kokku eraldiseisvalt. Vanemad kohustuvad aegsasti teavitama teist vanemat oma puhkuseplaanidest ja sellega seonduvalt tavapärasest suhtluskorrast kõrvalekaldumistest. Puhkuse ajal ei kehti tavapärane suhtluskord, vaid vanemate vahel kokku lepitud suhtluskord. Ajaliselt tuleb arvestada, et lapse kummagi vanemaga koosoldud aeg jääb enam-vähem samaks, kui on tavaliselt. Alates lapse 5-aastaseks saamisest viibib laps kahel korral aastas isaga koos puhkusel järjest kaks nädalat. Sama õigus on ka emal alates lapse 5-aastaseks saamisest. 14) Kõikidel juhtudel, kui ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb isa lapsele järele ema ja lapse elukohta või lapse viibimiskohta Tallinna piires ning toob lapse tagasi vanemate poolt kokkulepitud kohta. Lapse üleandmine-vastuvõtmine toimub lapse ja ema elukohas maja ees või muus kohas Tallinna piires. Lapse isa teavitab oma saabumisest lapse ema ette kas helistades või SMS-i teel. 15) Lapsega välisriiki reisimisest teatab vanem teisele vanemale esimesel võimalusel. 16) Muutustest lapsega kokkusaamise aegades (nt lapse haiguse tõttu) teatab vanem teisele vanemale esimesel võimalusel. 17) Kui laps haigestub selliselt, et tema transportimine on lapsele kahjulik, terveneb laps selle vanema juures, kelle juures ta haigeks jäi. Lapse haiguse tõttu transportimata jätmine on erandlik. Üldjuhul tuleb laps haigestumise korral viia lapse ja ema elukohta. 18) Eemalviibival vanemal on õigus külastada haigestunud last iga päev (suhtluskorras määratud suhtlemist ei toimu). Eemalviibival vanemal on õigus küsida igal ajal ja arvestades lapse huve ning mõistlikkust, teiselt vanemalt informatsiooni haigestunud lapse kohta. 19) Lapsega seotud olulistest sündmustest/probleemidest peab vanem teatama teisele vanemale esimesel võimalusel. 20) Vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta. 21) Vanematel on õigus suhelda telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades lapsega ajal, kui laps viibib teise vanema juures. 22) Lapsevanemad peavad suhtuma teineteise seisukohtadesse lapse huvidest lähtuvalt, mh arvestama lapse tavapärast päevakava, eelistusi transpordi viisi ja huvitegevuse osas. 23) Kogu vanematevaheline suhtlus, mis puudutab suhtlemiskorraga seotud teateid või kokkuleppeid, toimub reeglina taasesitamist võimaldavas vormis. 24) Erimeelsuste tekkimisel pöörduvad vanemad mõlema poolt aktsepteeritud erialaspetsialisti (psühholoog, pereterapeut) poole ning kohustuvad tegema koostööd ning järgima neile antud nõuandeid lapsega käitumise ja vajadusel ka omavahelise suhtluse osas. 25) Suhtluskord kehtib lapse kooliminekuni. Lapse esindamise kulud jäid riigi kanda (TsMS § 172 lg 3) ja muud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse huvides. Isa ei jäänud vabatahtlikult lapse hooldusõiguse teostamisest kõrvale. Isa soovis lapse hooldusõigust teostada ja lapsega kohtuda, kuid ema ei võimaldanud seda. Isa pöördus kohe peale lahkuminekut alates jaanuarist 2015 korduvalt kirjalikult ema poole, et saada lapsega kokku. Emaga kokkuleppimise ebaõnnestumise korral palus isa kohtumisi korraldada Viimsi Vallavalitsuse lastekaitsetöötajal ja oktoobris 2015 pöördus suhtlemise korra määramise

avaldusega kohtusse. Isa on alates lapse sünnist regulaarselt ja olulise panusega osalenud lapse ülalpidamises. Elatist on tasutud summades 1000 eurot ja 1500 eurot kuus ning ühekordse maksena 20 000 eurot. Seega on isa lapse hooldusõigust teotanud määras, nagu oli võimalik ja vabatahtlikult ning suuremas määras, kui mõistlikult võiks eeldada. Maakohus ei tuvastanud, et menetluse ajal oleks ema kuidagi takistanud isa ja lapse suhtlemist. Kõik kohtu poolt määratud suhtlemise korrad toimusid. Kohus ei tuvastanud midagi, mida võiks nimetada ema poolt isa ja lapse suhtlemise takistamiseks sellises mõttes, nagu see omab tähendust kohtupraktikas. Kohtumenetluse ajal oli ema koostöövalmis. Laps on olnud ajal, kui ema takistas isa ja lapse suhtlemist, alla 1-aastane ja 1-aastane. Kuna laps on väga väike, kohtumenetluse ajal toimusid kõik määratud kohtumised ja eelkõige põhjusel, et ema ei tee ega ole teinud mingeid takistusi oma vanema lapse ja tema isa suhtlemisele, siis oli ema vastuseis isa ja lapse suhtlemisele tingitud ainult lapse vanusest. Sellises vanuses last tahab ema loodusseadusest tulenevalt enda ligi hoida ja mõistetav on ema soov lapse hooldusõigust mitte jagada. Ema mure seotust lapse vanusega kinnitas asjaolu, et ema etteheited isale tulenevad eelkõige lapse otsese hooldusega seotud küsimustest - isa ei tule lapsega toime, ei mõista lapse vajadusi vms. Sellises vanuses laps ei oska oma soovidest sõnaliselt märku anda ning tema soove ja vajadusi tuleb ära tunda muude märkide järgi, mida aga tunneb eelkõige lapsega kõige enam aega veetnud isik. Lapse huvides on, et lapse vanuse suurenedes hakkab laps järjest enam viibima teise lähima isiku, isa, hooldusel. Maakohus määras suhtlemise korra eelkõige arvestades lapse huve. Lapse parima huvi üle otsustamisel on määrava tähtsusega lapse vanus, laps on väga väike, 1-aastane, peagi saamas 2. Sellises vanuses lapse puhul on loomulik, et laps veedab eelkõige aega emaga. Sellises vanuses laps veedab eelkõige aega emaga ka siis, kui ta kasvab peres, kus ema ja isa elavad koos. Vastavalt vanemate poolt taotletule ja kohtu poolt määratavale hakkavad isa ja laps suhtlema järjest tihedamalt. Alates lapse 5-aastaseks saamisest rakendub tervikuna isa poolt taotletud suhtlemise kord, millise kohaselt laps viibib igal nädalal isaga 2,5-3 päeva. Suhtlemise kord vastab lapse huvidele, kuna laps viibib lahuselava vanemaga koos nii palju, kui võimaldab lapse igapäevane elukorraldus teise vanema juures. Määruskaebus

juba ca 5-kuust üleminekuperioodi. Menetluse ajal oli üleminekuperioodi kohaldamine vajalik, kuna vahepealsel ajal ei võimaldanud ema lapse ja isa omavahelist suhtlust. Emapoolse rikkumise tuvastas ka kohus. Üleminekuperiood kinnitas, et lapsel ja isal on lähedased suhted, laps soovib olla isaga ja isa tuleb lapse eest hoolitsemisega edukalt toime. Kui üldse täiendavat üleminekuaega kasutada, siis puudub vajadus seda teha suuremas ulatuses, kui isa poolt pakutud 9-kuune periood. Selle pakkus isa välja üksnes seetõttu, et ema ei ole olnud piisavalt koostööaldis ega aidanud lapse ja isa suhtlusel edasi areneda. Näiteks ei ole ema seni andnud nõusolekut selleks, et laps võiks isa juures magada lõunaund. Ka lapse esindaja ja eestkosteasutus toetasid isa soovi harjutada last isa juures magama. Kohus leidis ekslikult, et ema ei takistanud menetluse jooksul isa ja lapse suhtlemist. Ainuüksi asjaolu, et ema pakkus välja suhtluskorrale üleminekuks korra, mis näeb ette lapse ja isa suhtlemise vähendamist, võrreldes menetluse vältel kujunenud korraga, kinnitab, et ema ei ole senini mõistnud lapse ja isa vahelise suhtluse olulisust. Ema vaenulikku suhtumist iseloomustavad ka ema 11.02. ja 29.02.2016 ülevaated suhtlemiskordadest. Kohus ei analüüsinud, milline suhtluskord on lapse parimates huvides, tehes lahendi lähtudes iganenud arusaamast, et väikelaste elus on isade osatähtsus marginaalne. Kohus ei põhjendanud, miks ta vähendas isa ja lapse kohtumise kordi, võrreldes menetluse ajal kohaldatud suhtluskordadega. Maakohtu seisukohad ei ole kooskõlas menetlusse lapse huvide eest seisma kaasatud isikute arvamusega. Viimsi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist oli juba novembris 2015 ja 04.12.2015 istungil seisukohal, et puuduvad mistahes takistused, et isa taotletud suhtluskorda kohaldada täies mahus hiljemalt mais 2016. Samuti toetab isa taotletud tingimustel suhtluskorra kindlaksmääramist lapse esindaja, leides, et lapse ema väide, et lapse isa ei tulevat toime lapsega, ei ole tõsiseltvõetav. Määrus ei ole kooskõlas pereterapeutide seisukohtadega. Ilmselgelt ekslik on kohtu seisukoht, et väikelapse ja isa omavaheline suhtlus on teisejärguline. Kuna nüüdseks on isa ja laps ca 5 kuud kohtunud keskmiselt 3 korda nädalas mõne tunni kaupa, on põhjendatud ja Eesti Pereteraapia Ühingu (EPTÜ) ekspertarvamusega kooskõlas, et järgmisel üleminekuperioodil kohaldatakse ka isa juures ööbimist. EPTÜ toetab seisukohta, et alla 4-aastaste laste puhul eelistatagu öö veetmist mõlema partneri juures sellele, et laps peaks magama vaid ühes kohas. Lapse huvides on veeta aega mõlema vanemaga, kui just mitte 50% ajast, siis vastavalt võimalustele ei tohiks teise vanemaga veeta vähem kui 35% ajast. Vanemaks olemist õpitakse praktikas. Kiindumussuhe isa ja lapse vahel saab tekkida ainult siis, kui isa paneb ka reaalselt „käed külge“: hoiab last süles, paneb teda magama, mängib ja veedab lapsega aega, lohutab ja rahustab kui vaja. Eksperdid selgitavad lisaks, et mõnikord teevad vanemad just selle vea, et lapse viibimine isa juures on üürike, vaid mõni tund. Lapse isa taotleb suhtluskorra kindlaksmääramist, mille kohaselt oleks laps isa hoole all ca 35-40% ajast. Kohus leidis põhjendamatult, et alles 5-aastaseks saades võib laps hakata viibima isa hoole all ca 34-38% ajast. Sellele eelneval perioodil on kohus määranud, et laps on isa hoole all kuni maini 2016 – 4,4% ajast; alates maist 2016 – 6,8% ajast; alates lapse 3-aastaseks saamisest 6,3-8,4% ajast; alates lapse 4-aastaseks saamisest 7-11,2% ajast. Samuti puuduvad määruses selgitused, miks ei tohiks isa ja laps veeta ühiselt puhkust enne lapse 5-aastaseks saamist. Kohus lähtus lahendis vaid ema subjektiivsetest soovidest. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-91-14 p-s 16 seisukohale, et arvestades lapse vanust ning isa soovi ja võimalust viibida lapsega koos ajal, mil laps ei saa ema töökohustuste tõttu viibida koos emaga ja on kolmandate isikute hoole all, võib olla põhjendatud lubada isal viibida lapsega sel ajal rohkem aega koos. Kuigi isa töökorraldus ei eelda 8-17 tööl käimist ja isal on lisaks siirale soovile ka aega, et lapse eest hoolt kanda, eelistab ema jätta lapse oma sõbranna hoolde.

Vastused määruskaebusele

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et isa ja lapse suhtlemise kord tuleb kindlaks määrata, kuid avaldaja II arvates määras maakohus vääralt isa ja lapse suhtlemise ajad, määrates isa ja suhtlemisele 3-aastase üleminekuperioodi. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et maakohus on asja lahendades pidanud lapse isa kohtumenetluses ekslikult puudutatud isikuks. Toimiku materjalidest nähtub, et ema esitas 08.09.2015 Harju Maakohtusse avalduse isa vastu vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguse saamiseks lapse elu- ja viibimiskoha, haridusasutuse ja tervishoiuteenuse valikul ning isa esitas 01.10.2015 omakorda avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus võttis 10.09.2015 määrusega ema avalduse menetlusse ja 02.10.2015 määrusega isa avalduse menetlusse. Seega tuleb mõlemat vanemat käsitada menetluses avaldaja, mitte puudutatud isikuna TsMS § 198 lg 1 p 2 mõttes, nagu nähtub maakohtu määrusest. Ringkonnakohtu arvates ei ole see aga oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tooks kaasa ebaõige kohtulahendi ja annaks alust maakohtu määrust tühistada (vt Riigikohtu 05.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 22). Vanema õigus nõuda kohtult lapsega suhtlemise korra reguleerimist tuleneb vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Lapsel, kes on lahutatud ühest vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt vanemaga ning lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Vanematega suhtlemise õigust kinnitab ka PKS § 143 lg 1 esimene lause, mille järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Lapse õigusele vastab PKS § 143 lg 1 teise lause järgi vanemate kohustus ja ka õigus lapsega isiklikult suhelda. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine mh siis, kui vanematel on küll ühine hooldusõigus, kuid üks vanem ei ela lapsega koos. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu 09.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Praeguses asjas on maakohus asunud seisukohale, et kindlaksmääratud isa ja lapse suhtluskord on lapse huvides ning lapse ja isa suhtlemisele tuleb määrata 3-aastane üleminekuperiood, kuna lapse parima huvi üle otsustamisel on määrava tähtsusega lapse vanus ning peagi 2-aastaseks saava lapse puhul on loomulik, et laps veedab eelkõige aega emaga. Maakohus leidis ka, et ema vastuseis isa ja lapse suhtlemisele on tingitud ainult lapse vanusest, kuna sellises vanuses last tahab ema loodusseadusest tulenevalt enda ligi hoida ja ema mure seotust lapse vanusega kinnitas asjaolu, et ema etteheited isale tulenevad eelkõige lapse otsese hooldusega seotud küsimustest - isa ei tule lapsega toime, ei mõista lapse vajadusi vms. Ringkonnakohus selliste järeldustega ei nõustu. Iseenesest on õige, et kohus saab lapse kohanemisvajadust arvestades määrata astmelise suhtluskorra (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-113-14, p 27), kuid arvestades käesoleva üksikjuhtumi asjaolusid, s.o lapse ja isa seniste kohtumiste sagedust maakohtu menetluse ajal (ca 3 korda nädalas perioodil oktoober 2015 kuni märts 2016), ei ole mõistlik seda piirata kahele korrale nädalas. Maakohus ei ole seejuures ka põhjendanud, miks on vaja isa ja lapse suhtlemiskordi senisega võrreldes vähendada. Laps tunneb oma isa ning Viimsi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti kui erapooletu menetlusosalise hinnangul probleemi isaga vaba aja veetmisel ei teki (eestkosteasutuse

30.03.2016 seisukoht; II kd, tl 35-36). Samuti ei nähtu praeguses asjas, et isa oleks vägivaldne, vastutustundetu või muul moel ebaadekvaatne, mistõttu tuleb välistada lapse ööbimine isa juures kuni 23.04.2017. Ringkonnakohus nõustub lapse esindaja seisukohaga, et maakohus jättis isa ja lapse suhtluskorda kindlaksmäärates arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud lapse isa kodu on lapse esimene kodu, lapse isa oli lapsega igapäevaselt koos kuni lapse ca 8kuuseks saamiseni ning et suhtluse üleminekuperiood on esialgse õiguskaitse korras kohaldatud suhtluskorra alusel sisuliselt juba toimunud, laps on isaga harjunud ega ei võõrista teda. Maakohtu seisukoht, et loodusseadusest tulenevalt on lapse ema õigustatud piirama väikelapse suhtlemist oma isaga, on iganenud. Sellised soostereotüübid ei ole tänapäeva ühiskonnas kohased. Isa hoolib lapsest ja tema töökohustused võimaldavad tal lapsega sagedasti suhelda, mistõttu on põhjendatud isa taotletud suhtlemiskorra rahuldamine. Tõendamata on ka lapse ema hinnangud, et isa ei tule lapsega toime ja ei mõista lapse vajadusi. Pigem nähtub toimiku materjalidest, et ema vastuseis lapse ja isa suhtlemisele on tingitud pingetest vanemate omavahelises suhtluses. TsMS § 38 lg 1 p 3 järgi kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Ringkonnakohus leiab, et lapse isa taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel tuleb jätta rahuldamata, kuna vajadus kuulutada menetlus kinniseks ei ole praeguses asjas piisav, et õigustada kõrvalekallet menetlusosalise õigusest asja avalikule arutamisele (PS § 24 lg 3, TsMS § 37 lg 1). Arvestades, et tegemist on hagita perekonnaasjaga, milles esitatud määruskaebus rahuldatakse osaliselt, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetlusosaliste poolt määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1), välja arvatud lapsele riigi arvel määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.