Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

2-15-429

ASJAOLUD

Harju Maakohtu 02.04.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-34901 seati XXXeestkoste kuni 3 (kolmeks) aastaks. Kohus määras XXX ́i eestkostjaks tema ema XXX. Tsiviilasjas 2-10-5282 pikendati Harju Maakohtu 22.03.2010 määrusega XXX ́i üle 02.04.2007 seatud eeskostet. Kohus pikendas XXX ́i eestkostja XXXametiaega XXX ́i eeskostjana alates 02.04.2010 viieks aastaks. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 02.04.2015. 28.01.2015 esitas XXXkohtule avalduse, milles palus pikendada tema eestkostja ametiaega 5 aastaks. Tema tütre seisund ei ole paranenud ja ta vajab endiselt ööpäevaringset järelvalvet ja hooldust. Iseseisvalt ta ei suuda teha tehinguid, ei mõista kasutada raha, liigub vaid kõrvalise abiga õues ratastoolis ja tal puudub kõne. 28.01.2015 esitas XXXkohtule avalduse, milles oli nõus, et tema tütre eestkostjana jätkab Eila Koršak. 28.01.2015 esitas Natalja Bõstrova kohtule avalduse, milles oli nõus, et tema noorema õe XXX ́i eestkostjana jätkab nende ema Eila Koršak. XXXRÕA korras määratud esindaja märkis, et XXX ́i eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Ta ei ole võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid, elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. Ta vajab järelvalvet ja hooldust ning ei saa oma õigusi ja huve ise kaitsta. XXXvajab endiselt eestkostet oma isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. XXXon sobiv isik XXX ́i eestkostjaks. Esindaja on seisukohal, et määratud eestkostja ametiaja pikendamine on XXX ́i huvides. Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) seisukoha järgi ei ole XXX ́i eestkoste vajadus ära langenud ning on otstarbekas pikendada XXXeestkostja ametiaega oma tütre XXX ́i suhtes viieks aastaks. XXXon siiani korraldanud XXX ́i igapäevast elu ning täitnud eestkostja kohustusi nõuetekohaselt. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et XXXon oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma ka edaspidi oma tütre XXX ́i eestkostja ülesandeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

2-15-429 Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse arvamuse, XXX, XXX, XXX arvamusega ning XXX ́i esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXX ́i üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Harju Maakohtu 02.04.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-34901 seati XXXeestkoste kuni 3 (kolmeks) aastaks. Kohus määras XXX ́i eestkostjaks tema ema Eila Koršak ́i. Tsiviilasjas 2-10-5282 pikendati Harju Maakohtu 22.03.2010 määrusega XXX ́i üle 02.04.2007 seatud eeskostet. Kohus pikendas XXX ́i eestkostja XXXametiaega XXX ́i eeskostjana alates 02.04.2010 viieks aastaks. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 02.04.2015. TsMS § 528 lg 2 kohaselt ei pea eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Tsiviilasjas 2-06-34901 läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt on XXX ́il sügav vaimne alaareng (idiootia) ning epileptiline sündroom sagedaste epileptiliste paroksüsmidega, millest tulenevalt ei ole ta kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Lisaks on Sotsiaalkindlustusameti 04.11.2013 otsusega nr 1034031 otsusega tuvastatud, et XXX ́il on sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud ja puudest tulenevad lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele 238 % sotsiaaltoetuste määras kuus kestusega 31.10.2013 kuni 31.10.2018. Sotsiaalkindlustusameti 04.11.2013 otsusega nr 1034030 on kindlaks tehtud, et XXXon täielikult töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent 100, põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõime tekkimise aeg: 31.10.2013. Püsiva töövõimetuse kestus: viis aastat. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX ́i eestkoste vajaduse kindlaks tegemiseks ei ole vaja läbi viia uut ekspertiisi. Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXX ́i psüühilist seisundit, leiab kohus, et XXX ́i eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX ́i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXX ́i psüühilisest seisundist, XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja, XXX, XXX, XXX ja Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXX ́i eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXX ́i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi,

2-15-429 sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX ́i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXX ́i üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on XXX ́i huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXXendiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on XXX ́i eestkostja ülesandeid täitnud tema ema XXX, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. Kohtu hinnangul on põhjendatud pikendada XXX volitusi XXX ́i eestkostjana. Samuti on XXX andnud eestkostja ametiaja pikendamise kohta oma nõusoleku. XXX eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 02.04.2020. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta

2-15-429 võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kohus leiab, et käesolev määrus tuleb tunnistada täidetavaks alates 02.04.2015, kuna selle päevani kehtib varasem, 22.03.2010 välja antud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-5282, millega pikendati XXX ́i üle seatud eestkostet ja XXX ́i eestkostja ametiaega. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.