Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edastada määrus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Kompromisslepingu alusel menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu summas 50 eurot, mis jääb kostja kanda. Kompromisslepingu alusel tuleb menetluskulu summas 50 (viiskümmend) eurot tasuda kostjal A. A. hageja G. A. arvelduskontole nr * hiljemalt 5 (viis) kalendripäeva pärast kompromisslepingu kohtulikku kinnitamist. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagiavaldus 10.03.2016. a esitas G. A. lepingulise esindaja Martin Simmermann'i vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi A. A. vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt perioodi 10.03.2015 kuni 09.03.2016 eest kokku summas 1 105,62 eurot ning alates 10.03.2016 kuni G. A. täisealiseks saamiseni igakuine elatis summas 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kompromissleping 12.04.2016. a saabus kohtusse hageja esindaja ja kostja vahel 07.04.2016. a sõlmitud ja allkirjastatud alljärgnev kompromissleping:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kohtule esitatud kompromisslepingus kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 3-le päevale alates määruse kättetoimetamisest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et kõik menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Tsiviilasja materjalidest ja kompromisslepingust nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas kandnud hageja menetluskulusid summas 50 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu. Kompromisslepingu alusel tuleb kostjal A. A. tasuda hageja G. A. arvelduskontole nr * menetluskulude eest kokku 50 eurot. Tasumine toimub hiljemalt 5 (viis) kalendripäeva pärast poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu kohtulikku kinnitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.