Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Lukiina Vismann
Kohtujurist
Liisa Orav
Määruse tegemise aeg ja koht
11. aprill 2016.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-1739
Tsiviilasi
XXX avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise XXXsuhtes ja hooldusõiguse avaldajale täielikult üleandmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XXX(lapse ema) (isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX); Puudutatud isik I XXX(alaealine laps) (isikukood XXX, aadress XXX); Puudutatud isik II XXX(lapse isa) (isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX); Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu).
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
XXX(avaldaja, lapse ema) esitas 02.02.2016.a avalduse Harju Maakohtule ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise XXXsuhtes ja hooldusõiguse avaldajale täielikult üleandmiseks. Avalduse kohaselt sündis 09.07.2003.a XXXja XXX(lapse isa) vabaabielust tütar XXX(alaealine laps). Pärast aasta möödumist lahkus XXXpere juurest ning laps jäi elama koos avaldajaga. Viimase kaheteistkümne aasta jooksul ei ole lapse isa lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel osalenud. Harju Maakohtu 02.10.2006.a määrusega tsiviilasjas nr 2-06-19830 kohustas kohus XXXtasuma XXXülalpidamiseks elatist, kuid lapse isa oma kohustust täitnud ei ole. Lapse isa Eestis ei tööta, sissetulekut ei oma ning ei ole osalenud lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel lapse sünnihetkest. Avaldaja omab kindlat sissetulekut, üürib 2-toalist korterit ning on võimeline last kasvatama ja ülal pidama ka edaspidiselt. Kohus võttis 23.02.2016.a avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise XXXsuhtes ja hooldusõiguse avaldajale täielikult üleandmiseks menetlusse, määras XXXesindaja riigi kulul tagasimaksmise kohustuseta ning kaasas menetlusse arvamuse andmiseks eestkosteasutuse ning XXX. Eesti Advokatuur määras XXXesindajaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev’i. Tallinna linna seisukoht 04.03.2016.a esitas eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu kohtule arvamuse, mille kohaselt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond toetab XXXavaldust ühise hooldusõiguse lõpemiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks lapse emale. Eestkosteasutus vestles 29.02.2016.a alaealise XXX, kes kinnitas, et ta teab, kes on tema bioloogiline isa, kuid ei ole teda kunagi näinud. XXXei ole teda meeles pidanud sünnipäevadel ega tundnud huvi õppeedukuse vastu. Avaldaja selgitas, et lapse isa nägi last viimati siis, kui laps oli pooleteise aastane. Avaldaja sõnul ei ole lapse isa kunagi elatist maksnud ega lapse vastu huvi üles näidanud. Hetkel elab pere XXX tänaval üürikorteris koos avaldaja elukaaslasega. Lapse sõnul saab ta ema elukaaslasega hästi läbi. XXXõpib XXX6d klassis. Lastekaitsespetsialist helistas XXXle, kes kinnitas, et ta ei osale lapse elus ja on nõus, et XXXsaab lapse suhtes ainuhooldusõiguse. Lapse isa sõnul elab ja töötab ta Soomes. Vestluse käigus isa lapse kohta midagi ei küsinud, ütles vaid, et soovib vestelda avaldajaga. Mehe sõnul püüdis ta peale avaldajast lahku kolimist saada kontakti lapse ja emaga, kuid naine seda ei soovinud. Eestkosteasutus leiab, et XXXei ole täitnud lapse ülalpidamise kohustust, millega ta on ohustanud lapse varalisi huve ning seadnud ohtu tema materiaalse toimetuleku. Hooldusõiguse teostamine eeldab igapäevast pühendumist lapse eest hoolitsemisele ja lapsega tegelemisele ning pidevat valmisolekut lahendada lapse sotsiaalseid probleeme. Vanemlik hoolitsus väljendub eelkõige vastutustundlikus, last säästvas ja lapse huve esikohale seadvas käitumises. Tulenevalt eeltoodust toetab eestkosteasutus XXXavaldust. Alaealise lapse XXXmääratud esindaja seisukoht
XXXmääratud esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev toetab avaldust. Lapse esindaja on tuvastanud, et lapse ema pöördus 2006. aastal kohtusse elatise nõudes. Elatise osas tegi kohus tsiviilasjas nr 2-06-19830 määruse, millega mõistis välja lapse isalt elatisraha lapse kasuks. Lapse isa ei ole lapse elatisraha tasunud. Kohtumääruse täitmine polnud võimalik, kuna lapse isal puudus Eestis vara ning selgus, et ta elab Soomes. Esindaja on tutvunud lapse elukoha tingimustega. Avaldaja perekond elab kahetoalises üürikorteris Lasnamäel ning lapse ema on vabaabielus. XXX ja avaldaja elukaaslase suhted on head ja usaldusväärsed. Korter on heas korras ja lapsel on olemas kõik edasi arenemiseks. Laps käib Lasnamäe gümnaasiumis. Koduülesandeid teeb iseseisvalt ja ema kontrollib ülesannete täitmist. Laps on oma eluga rahul, midagi muuta ei soovi. Laps teab, et tema isaks on XXX, kuid oma isa ei ole ta kunagi näinud. Samuti ei tunne laps oma isa vastu huvi. XXXleidis, et kuna isal on uus perekond, siis ta soovib, et isa oleks seal õnnelik. Esindaja selgitas lapsele lapse ema avalduse sisu, et tema eest hakkab täies ulatuses hoolitsema ema. Laps nõustub selles emaga ja usaldab ema valikut. Vandeadvokaat Ilya Zuev rääkis lapse isa abikaasaga telefoni teel. Advokaat saab lapse isa positsioonist selliselt aru, et lapse isa ei soovi teostada hooldusõigust XXX suhtes. Lapse esindaja on tuvastanud, et lapse vanemad elavad lahus ning lapse isa ei soovi hoolitseda lapse eest materiaalses ega hingelises mõttes ning vanemate vahel puudub igasugune koostöö lapse kasvatamise osas. Tulenevalt eeltoodust toetab vandeadvokaat esitatud avaldust. Puudutatud isiku XXXseisukoht Harju Maakohus on puudutatud isikule II (lapse isale) Harju Maakohtu 23.02.2016.a määruse ja esitatud avalduse lapse isale allkirja vastu kätte toimetanud 07.03.2016.a. XXX ei ole kohtule oma seisukohta avalduse osas esitanud.
Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, lapsele määratud esindaja arvamusega, Tallinna linna arvamusega ning juhindudes lapse huvidest ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 5 ei ole kohus käesolevas hagita asja menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest ja PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel üldjuhul oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. XXX(edaspidi avaldaja või lapse ema) on 09.07.2003.a sündinud XXX ema ja XXX(edaspidi ka lapse isa või puudutatud isik II) on lapse isa. Seega omavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust. Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab PKS
§ 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Kuni vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust PKS § 118 lg 1 järgi omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vaidlust ei selles, et avaldaja ja puudutatud isik II ei ela koos. Laps koos emaga elab Eesti Vabariigis ja lapse isa elab püsivalt Soome Vabariigis. Vanemate ühine hooldusõigus säilib ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Avaldaja XXX palub lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ning anda hooldusõigus (sh isikuja varahooldusõigus) täielikult üle XXX. Käesolevas asjas on lapse ema avaldanud, et puudutatud isik II ei ole praktiliselt lapse sünnist saati tema eest hoolitsenud, tema vastu huvi tundnud ega last materiaalselt toetanud. Kohus osutab, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu vanemate lahuselu korral parimal viisil, sh kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem. Koostöö eeldab vanemate tihedat ja konfliktivaba suhtlemist ning mõlema vanema tahet hooldusõigust teostada. Avaldaja väidete kohaselt ei ole lapse isa lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise suhtes mingit huvi üles näidanud ligi 12 aastat ning kogu selle aja on lapse ema last üksinda kasvatanud. Vanemad omavahel ei suhtle, lapse isal on Soomes perekond ning ta ei ole lapse käekäigu vastu huvi tundnud. Lapse isa on eestkosteasutusele avaldanud, et ta ei osale lapse elus ja on nõus, et lapse ema saab lapse suhtes ainuhooldusõiguse. Eestkosteasutus märgib, et vestluse ajal ei küsinud lapse isa kordagi lapse kohta. Samuti ei ole lapse isa avalduse osas kohtule oma seisukohta avalduse osas avaldanud, kuigi tsiviilasja materjalid on talle isiklikult kätte toimetatud. Eeltoodust järeldab kohus, et lapse isa ei ole huvitatud teostama ühist hooldusõigust. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane
laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu; 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Laps on käesoleval ajal noorem kui 14 aastat. Seega on avalduse rahuldamata jätmine PKS § 137 lg 2 p-s 1 järgi välistatud. Samuti on XXX avaldanud oma esindajale, et ta nõustub sellega, et tema eest hakkab täies ulatuses hoolitsema ema (tlk 34). Juhindudes PKS §-137 lg 2 p-st 2 tuleb avalduse lahendamiseks kindlaks teha, kas avaldajale ainuhooldusõiguse andmine on lapse huvides. Käesolevast asjast nähtuvalt lapse isa lapse suhtes hooldusõigust teostanud ei ole. Last on kasvatanud aastaid üksinda ema, tema on vastu võtnud kõik lapsega seotud olulised otsustused. Ka laps ise on kinnitanud, et oma isa ei ole ta kunagi näinud, ta ei ole last meeles pidanud tema sünnipäevadel ega tundnud huvi õppeedukuse vastu. Lapse esindaja RÕA korras seisukohast nähtub, et ema on lapsele loonud eakohased tingimused kasvatamiseks ja arenguks, lapsel on ema ja tema uue elukaaslasega hea ja usalduslik suhe. Laps oma isa ei tunne, tal puudub isaga lähedane kontakt ning lapse vanemate vaheline suhtlus on olematu. Kohtu arvates tuleb seega asuda seisukohale, et tõendatud on lapse ema vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada. Tõendatud on, et lapsel on emaga hingeline seotus, senini on ainult ema vanematest pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole lapse isal tahet lapse suhtes ühist hooldusõigust teostada ning seega lapse hooldusõiguse üle vaidlust ei ole. Isegi juhul, kui isa sooviks hooldusõigust teostada, ei tea isa lapse elu puudutavaid asjaolusid, laps ei ole oma isa kunagi näinud, samuti ei ole lapse isa panustanud lapse kasvatamisele materiaalselt. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada. Avalduse rahuldamist toetavad nii lapsele määratud esindaja kui eestkosteasutus. Kohus lõpetab XXX ja XXX ühise isiku- ja varahooldusõiguse XXX suhtes. Kohus annab XXX isiku- ja varahooldusõiguse täielikult XXX. Kohus selgitab, et kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Kohus osutab, et XXX on jätkuvalt õigus suhelda lapsega (PKS § 143 lg 1) ning tal on kohustus tasuda lapse ülalpidamiseks elatist (PKS § 96, § 97 p-d 1 ja 2, §-d 99-101). Seega ka peale ainuhooldusõiguse avaldajale andmist jääb puudutatud isikule õigus lapsega suhelda. Perekonnaseaduse § 144 järgi on vanemal õigus nõuda teiselt vanemat teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Seega on ka peale ainuhooldusõiguse avaldajale andmist puudutatud isikul õigus saada avaldajalt lapse kohta igakülgset informatsiooni. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud
kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 järgi võib hagita perekonnaasja menetluse kulud kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna käesolevas asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras lapsele riigi kulul õigusabi, tuleb lapse õigusabi kulud jätta riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.