XXX avaldus XXX vastu alaealise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning otsustusõiguse üleandmiseks lapse igakordse viibimiskoha suhtes XXX ́le ning XXX avaldus otsustusõiguse avaldajale üleandmiseks lapse viibimiskoha, hariduse ja tervisega seotud küsimuste osas ning lapsega suhtlemise korra määramiseks. Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja riigilõiv tagastamine
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Avaldaja/ puudutatud isiku lepinguline esindaja: Reimo Mets (Law Office Storm & Mets OÜ, e-post: [email protected]); Puudutatud isik 1/avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-postXXX); Puudutatud isiku 1/ avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann (Advokaadibüroo LINKLaw, e-post: [email protected]); Puudutatud isik 2 (laps): XXX(isikukood XXX); Puudutatud isiku 2 esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, e-post: [email protected]); Eestkosteasutus: Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu, epost: [email protected])
Ärakuulamise toimimise aeg Ärakuulamisel osalenud isikud
22.02.2016 Avaldaja XXX, tema lepinguline esindaja Reimo Mets, puudutatud isik 1/avaldaja XXX, tema lepinguline esindaja Maris Tekkel, puudutatud isik 2 XXX esindaja RÕA korras
vandeadvokaat Natalia Lausmaa, eestkosteasutuse esindaja Ülle XXX
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada XXX ja XXX vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Laps XXX viibib ühes kalendrikuus mitte vähem kui 10 päeva isa XXXjuures ja ülejäänud päevad (s.o 20 või 21 päeva sõltuvalt kuust) ema XXXjuures, mis jaguneb järgnevalt:
1.1.1.iga kalendrikuu esimesel paaritul nädalal viibib laps isa juures neljapäeva õhust esmaspäeva hommikuni, s.o 4 ööd. See tähendab, et isa läheb lapsele neljapäeva õhtul lasteaeda järgi ning esmaspäeva hommikul hiljemalt kella 9.00ks viib isa lapse lasteaeda tagasi;
1.1.2.iga kalendrikuu teisel paaritul nädalal viibib laps isa juures esmaspäeva õhtust reede hommikuni, s.o 4 ööd. See tähendab, et isa läheb lapsele esmaspäeva õhtul lasteaeda järgi ning reede hommikul kella 9.00ks viib isa lapse lasteaeda tagasi;
1.1.3.iga kalendrikuu esimesel ja teisel paarisnädalal veedab laps isaga kaks päeva, s.o kokku 2 ööd. See tähendab, et isa läheb sellistel nädalatel lapsele teisipäeva õhtul lasteaeda järgi ning viib kolmapäeva hommikul kella 9.00ks lapse lasteaeda tagasi.
1.2.Mõlemal vanemal on õigus teada lapse asukohta, kui laps tema juures ei viibi, ning mis tahes ajal lapsele helistada. Kui laps polnud telefonikõne ajal kättesaadav, siis kohustub juuresviibiv vanem tagama, et lapsel oleks võimalik teisele vanemale esimesel võimalusel tagasi helistada.
1.3.Mõlemal vanemal on õigus lühiajaliselt kohtuda lapsega ka kokkuleppe välisel ajal, kui vanem võtab osa üritustest lasteaias, spordivõistlustel, riigipühadega seotud üritustel või muudel eraldi kokku lepitud juhtudel.
1.4.Lapse haigestumisel ema juures jääb kohtumine isaga ära ja seda ei asendata. Vanem, kelle juures laps on ööl enne haigestumist olnud, peab järgmisel hommikul lapsega koju jääma juhul, kui laps on lasteaeda minekuks liiga haige. Mõlemad vanemad on kohustatud teist informeerima haigustest, mille tõttu laps koju jääb. Raskematel haigestumistel on mõlemal vanemal kohustus ja õigus viibida lapse juures piiramatult.
1.5.Meditsiinilise hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist esimesel võimalusel. Juuresviibiv vanem on volitatud allkirjastama juriidilisi dokumente mõlema vanema nimel selleks, et vajadusel võimaldada erakorralist sekkumist.
1.6.Pühade ja tähtpäevade osas kehtib järgmine kord:
1.6.1.lapse sünnipäeva veedab laps vanema juures, kelle juurde kohtumine langes, kuid mõlemal vanemal on õigus lapsega tema sünnipäeva tähistada;
1.6.2.emadepäeva veedab laps emaga, olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra järgselt olema peab;
1.6.3.isadepäeva veedab laps isaga olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra järgselt olema peab;
1.6.4.vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures, kelle sünnipäev parasjagu on. Vanemate soovidest lähtuvalt ja kokkuleppel võib seda korraldust muuta;
1.6.5.paaritul aastal veedab laps jõulupäeva (24.12) emaga ning paarisaastal isaga;
1.6.6.paaritul aastal veedab laps jõulupühad (25.12 kuni 26.12) isaga ja paarisaastal emaga;
1.6.7.lapse sõpruskonda kuuluvate sõprade ning sugulaste sünnipäevade tähistamised kooskõlastavad vanemad omavahel (suguselts ja lasteaia sõbrad jms) igakordselt eraldi. Seejuures on kummalgi vanema õigus veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (sünnipäevad, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulekud jms) ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetusele. Vanemad lepivad omavahel eelnevalt kokku, kuidas toimub sellise kaotatud aja kompenseerimine vanemale, kellel juures laps sel hetkel viibima pidi;
1.6.8.kui püha või tähtpäev on riiklik püha (lasteaiast puhkepäev), toimub lapse üleandmine teisele vanemale teistsuguse erikokkuleppe puudumisel selle vanema elukohas, kelle juures laps parasjagu viibib.
1.7.Suvepuhkuse veetmise ajas lapsega lepivad vanemad kokku hiljemalt vastava aasta
31.maiks.
1.8.Lapsega reisimine välisriiki on lubatud ainult ema kirjalikul nõusolekul.
1.9.Vanemad selgitavad lapsele käesolevas kompromissis kokkulepitud tingimusi kui poolte ühtset seisukohta ning julgustavad last kompromissis kokkulepitud ajal teise vanema juures olema.
1.10.Vanemad otsustavad lapse elukorraldust puudutavad küsimused (s.h haridust, tervist, lapse huvialasid jms. oluliste valikute tegemist eeldavad küsimused) ühiselt, arvestades võimaluse korral lapse soove ning lähtudes sellest, mis tagab lapsele tulevikus parema toimetuleku.
1.11.Mõlemad vanemad on kohustatud arvestama lapse eakohase päevakavaga. Kumbki vanem tagab, et lapse tema juures olles on lapsele tagatud eakohane ja tervislik toit.
1.12.Kumbki vanem austab lapse kiidumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat halvustada ning lapse eemalviibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust kujundada. Kumbki vanem ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel.
1.13.Käesolevas kompromissis kirjeldatud suhtluskord kehtib kuni lapse kooliminekuni. Lapse kooliminekust alates vaatavad vanemad kompromissis toodud tingimused üle ning vajadusel muudavad neid ja/või lepivad kokku täiendavates tingimustes. Kokkuleppe mittesaavutamisel on kummalgi poolel õigus lapse suhtluskorda, hooldusõigust ja/või otsustusõigust puudutavates küsimustes uuesti kohtu poole pöörduda. Kuni uue kehtiva kokkuleppeni suhtluskorra kehtib poolte vahel käesolevas kompromissis kokkulepitud kord.
2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
9.Riigilõiv tagastada XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.
MENETLUSE KÄIK
1.XXXesitas 30.07.2015 Harju Maakohtule avalduse XXXvastu alaealise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning otsustusõiguse üleandmiseks lapse igakordse viibimiskoha suhtes XXX ́le. 05.08.2015 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja andis alaealisele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ühtlasi kaasas kohus menetlusse eestkosteasutusena Tallinna linna Kesklinna Linnaosa Valitsuse kaudu arvamuse andmiseks. Eesti Advokatuur määras alaealise esindajaks vandeadvokaadi Natalia Lausmaa (tsiviilasi 2-15-11368).
2.XXXesitas 05.08.2015 Harju Maakohtule avalduse otsustusõiguse avaldajale üleandmiseks lapse viibimiskoha, hariduse ja tervisega seotud küsimuste osas ning lapsega suhtlemise korra määramiseks (tsiviilasi 2-15-11689).
3.07.08.2015 võttis kohus avalduse menetlusse ja liitis tsiviilasja 2-15-11689 Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga 2-15-11368. Menetletava tsiviilasja numbris jäi 2-15-11368.
4.07.04.2016 esitasid menetlusosalised kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu. Samuti taotlesid XXXja XXXkohtult kumbki 50 % riigilõivu tagastamist nende poolt tasutud kontodele seoses kompromissile jõudmisega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
7.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
8.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
9.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
10.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
11.XXXon tasunud 26.07.2015 avalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot ja XXXon tasunud 17.07.2016 avalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna menetlusosalised sõlmisid kompromissi, kuulub XXX ́le ja XXX ́le mõlemale tagastamisele pool tasutud riigilõivust summas 5 eurot.
12.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
13.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.