Määruse avalikult teatavaks 08. aprill 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-18615
Tsiviilasi
XXXavaldus lõpetamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
XXXvastu
ühise
hooldusõiguse
osaliseks
nende Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isikud I alaealine laps XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, tegelik elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Alan Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin, Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) Puudutatud isik II lapse isa XXX(isikukood XXX, elukoht registris XXX, faktiline elukoht eeldatavalt XXX, e-post XXX) Eestkosteasutus Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu, e-post [email protected]) Eestkosteasutus Viljandi linn (Viljandi Linnavalitsuse kaudu, e-post [email protected])
Ärakuulamise toimumise aeg
05.04.2016
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXXavaldus.
2.Lõpetada osaliselt XXX ja XXXühine hooldusõigus nende alaealise poja XXXsuhtes
Kõigis muudes küsimustes on avaldajal XXXja puudutatud isikul XXXlapse XXXsuhtes ühine hooldusõigus. Menetluskulude jaotamine
5.Jätta alaealisele lapsele XXXriigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda.
6.Ülejäänud menetluskulud jätta neid kandnud isikute kanda. Kohtumääruse edasikaebamise kord, kehtivus ja jõustumine
Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest avaldajale XXXja puudutatud isikule XXX. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruskaebusele peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja XXXesitas 10.12.2015 kohtule avalduse, milles taotleb ühise hooldusõiguse lõpetamist ja talle ainuhooldusõiguse üleandmist osaliselt, s.o alaealise lapse XXXelukoha, haridustee ja lapsega reisimise üle otsustamisel. 04.04.2016 toimunud ärakuulamisel täpsustas avaldaja nõuet ja lisas, et soovib otsustusõigust ka lapse tervisega seotud küsimustes.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja XXXalaealist last XXXkasvatanud üksinda tema sünnist saati ning kuna lapse isa XXX, kellega hetkel küll on ühine hooldusõigus, ei osale igapäevaselt lapse elus, siis soovib avaldaja saada võimalust teha edaspidi lapse tegemisi puudutavaid otsuseid ainuisikuliselt. Kuna lapse isa asukoht on avaldajale pidevalt teadmata, siis leiab avaldaja, et vajaduse tekkimisel on raskendatud lapse isalt XXXvajalike allkirjade saamine. Avaldaja leiab, et lapse heaolu huvides on, et tema käekäigu üle otsustavaks lapsevanemaks on XXX, kelle juures laps elab. Avaldaja lisab, et soovib tagada lapsele koos endaga stabiilse elukeskkonna ning ei soovi, et midagi jääks saavutamata tänu sellele, et lapse isa reaalselt lapse elus ei osale ning kontakti ei otsi.
3.Puudutatud isik XXXon kohtule kinnitanud tsiviilasja materjalide kättesaamist (tl 46). Eestkosteasutuse Viljandi linna esindajale on puudutatud isik kinnitanud, et on kohtule esitatud avaldusega nõus (tl 36). Kirjalikku seisukohta puudutatud isik kohtule esitanud ei ole ning 04.04.2016 toimunud ärakuulamisele ei ilmunud.
4.Eestkosteasutus Viljandi linn (Viljandi Linnavalitsuse kaudu) oma 30.12.2015 seisukohas avalduse osas leiab, et lapse XXX`i viibimiskoha ja haridustee otsustusõiguse üleandmine emale XXX`ile ei kahjusta lapse huve. Laps elab koos oma ema XXX`iga, isa XXXelab XXX. Lisaks märgib eestkosteasutus, et ka lapse isa XXXon otsustusõiguse üleandmisega nõus, et emal oleks lihtsam korraldada lapse igapäevaelu.
5.Alaealise lapse määratud korras esindaja vandeadvokaat Alan Biin leiab oma 06.01.2016 kohtule esitatud seisukohas, et esitatud avaldus on oma sisult mõistlik ning selle rahuldamine ei ole lapse huvidega vastuolus. Esindaja hinnangul tuleks avaldus rahuldada. Alaealise lapse määratud korras esindaja on seisukohal, et kuivõrd isa ja lapse suhe on katkenud, laps ja isa elavad eri riikides, on mõistlik otsusutusõigus avalduses toodud küsimustes (igakordne viibimiskoht ja haridusega seotud küsimused) üle anda avaldajale. Lapse esindaja arvates ei ole mõistlik, et ema peaks nimetatud küsimusi kooskõlastama teise vanemaga kui teisel vanemal puudub huvi nende küsimuste vastu, ta elab teises riigis ning neid küsimusi on siiani olude sunnil otsustanud ema üksi. Lapse esindaja arvates oleks mõistlik lisaks avalduses toodud küsimustes ainuotsustusõigus üle anda avaldajale ka lapse tervist puudutavates küsimustes. Tervisega seotud asjades võib tekkida olukord, kus on vaja kiirelt otsustada lapse tervisesse puutuvaid küsimusi kuid kontakti puudumisel isaga ei ole võimalik tema seisukohta teada saada. Selline olukord ei pruugi olla lapse huvidega kooskõlas ning võib olla temale eluohtlik
6.Eestkosteasutus Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) märkis oma 12.01.2016 seisukohas, et lapse XXXviibimiskoha ja haridustee otsustusõiguse üleandmine avaldajale XXXei kahjusta kuidagi lapse huve ning Harku vald Harku Vallavalitsuse kaudu toetab avaldust. Lapse XXXsündimise ajaks 22.07.2008 ei elanud lapse ema ja isa enam koos. Avaldaja XXXelas enda vanemate juures Viljandis ja lapse isa XXXväidetavalt XXX. XXXtuli last vaatama, kui ta oli 3nädalane. Peale seda on olnud mõned ebaregulaarsed kohtumised. Täielik kontakt lapse isaga katkes 2014. Avaldaja on üritanud lapse isaga saada kontakti erinevate sotsiaalmeediakanalite kaudu, kuid
see on ebaõnnestunud ja vastuseid pole ta saanud. Samuti ei suhtle XXX XXX vanematega ja vanavanemad ei tunne huvi lapselapse käekäigu vastu. 11.01.2016 teostas lastekaitsetöötaja kodukülastuse avaldaja XXX elukohta XXX. XXX elab seal pojaga XXX, enda elukaaslase ja nende ühise pojaga. Pere üürib kahe toalist korterit. Plaanis on selle aasta jooksul osta oma elamine. Korter on kõigi mugavustega ning vastab laste vajadustele. Perekonna elu on hästi korraldatud ja lastel on tagatud, turvaline ja arendav kasvukeskkond. XXX elukaaslase ja XXX omavaheline suhe on väga hea. XXX õpib XXX I klassis, poisi õppeedukus on hea. Igapäevaselt viib lapse kooli ja toob koolist XXX, kes on hetkel kodune ja ei plaani veel tööle tagasi minna. Pere saab majanduslikult hästi hakkama. XXX oma isa ei mäleta ja teab ainult tema nime.
7.04.04.2016 toimunud ärakuulamisele ilmusid avaldaja XXX ja alaealisele lapse määratud korras esindaja vandeadvokaat Alan Biin. Ärakuulamisele ei ilmunud estkosteaustuse Harku valla Harku Vallavalitsuse kaudu esindaja, kelle mitteilmumise põhjus on kohtule teadmata. Kohtukutse on eestkosteasutusele kätte toimetatud (tl 90). Eestkosteasutuse Viljandi linna Viljandi Linnavalitsus kaudu esindaja, kes samuti ärakuulamisele ei ilmunud, teavitas kohut telefoni teel, et palub asja arutada ilma nende osavõtuta ning et eestkosteasutus jääb kirjalikult esitatud arvamuse juurde. Asjast puudutatud isikule XXX, kes ärakuulamisele ei ilmunud, on kohus edastanud kohtukutse läbi XXX Kuningriigi pädeva asutuse, kuid kohtul puuduvad andmed, kas kohtukutse on kätte toimetatud. Kohus selgitas ärakuulamisel, et puudutatud isik XXX on kohtule kinnitanud materjalide kättesaamist ning on kinnitanud eestkosteasutuse Viljandi linna esindajale, et on avaldusega nõus, millest tulenevalt peab kohus võimalikuks asi lahendada ilma puudutatud isikut lapse isa XXX ära kuulamata. Alaealisele lapsele määratud korras esindaja kinnitas äarakuulamisel, et jääb oma kirjalikult esitatud arvamuse juurde, et avaldus tuleks rahuldada. Kuigi lapse huvides on mõlema vanemaga suhtlemine, siis praeguses olukorras on see raskendatud, kuna lapse isa ei tunne lapse vastu huvi. Isa pole last näinud ja lapse vastu huvi tundnud kaua aega. Esindaja lisas, et mis puudutab avaldust, siis esindaja hinnangul peaks avaldaja saama ka otsustusõiguse seoses lapse tervisega. Avaldaja XXX täiendas ärakuulamisel protokolliliselt avaldust ja märkis, et soovib otsustusõigust ka seoses lapse tervisega. Avaldaja kinnitas ärakuulamisel, et lapse isa XXX oma lapse XXX osas huvi ei tunne ning tema kasvatamisel ja ülalpidamisel ei osale. Suhtlus ja kontakt lapse isaga on kadunud 2014. Kohtumääruse põhjendused
8.Lastekaitse seaduse § 5 kohaselt tuleb alati ja igal pool esikohale seada lapse huvid. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjas on tõendamist leidnud, et avaldajal XXX ja puudutatud isikul XXX on ühine alaealine laps XXX(tl 4; 5). PKS § 116 lg-st 1 ja § 214 lg-st 1 tulenevalt on laste vanematel laste suhtes ühine hooldusõigus.
9.PKS § 116 lõike 2 teise lause kohaselt hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikukooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldus on PKS § 124 lg-st 1 lähtudes kohustus last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 143 lg-st 2 tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu parimal viisil. PKS § 123 kohaselt peab kohus vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate asjade läbivaatamisel tegema lahendi, mis esmajoones lähtub lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
10.Avaldaja XXX palub anda talle hooldusõigus osaliselt üle lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha) määramise, reisimise, hariduse ja tervisega seotud küsimuste üle otsustamisel. Kohus selgitas 05.04.2016 ärakuulamisel, et lahendab vaidluse PKS § 137 alusel.
11.Vastavalt PKS § 137 lg 1 on kummalgi vanemal õigus juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Vastavalt § 137 lg 3 ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale üleandmisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
12.Eestkosteasutused Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu), Viljandi linn (Viljandi Linnavalitsuse kaudu) ja lapse esindaja toetavad XXX avaldust (tl 35; 40-41; 66-67). Puudutatud isik XXXon eestkosteasutusele Viljandi linn (Viljandi Linnavalitsuse kaudu) avaldanud, et nõustub avaldusega, kuna XXX ema XXX on temaga kogu aeg koos ja tal on nii lihtsam igapäevaasju ajada (tl 36). Asja materjalidest nähtuvalt elab XXX käesoleval ajal koos oma emaga, kes korraldab tema igapäevaelu ning välismaal elav isa lapse kasvatamisest osa ei võta. XXX oma isa ei mäleta ja teab ainult tema nime (tl 66-67).
13.Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada lapse ema XXX ja lapse isa XXX hooldusõigus osaliselt nende lapse XXXsuhtes tulenevalt PKS § 137 lg 1 ning anda hooldusõigus osaliselt, s.o lapse viibimiskohta (sh elukoha), reisimist, haridust ja tervist puudutavates küsimuste üle otsustamisel, üle avaldajale lapse emale XXX. Arvestades, et lapse isa XXX ei toeta oma last, ei tunne tema vastu huvi ega suhtle oma lapsega, siis leiab kohus, et avalduse rahuldamine on lapse huvides.
14.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud ja tasu jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus neid kandnud isikute kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.