Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. aprill 2016 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-3990
Tsiviilasi
T. L.'e hagi H. L.'e vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T. L., isikukood *, elukoht * Kostja H. L., isikukood *, elukoht *,
Kohtuistungi aeg
04. aprill 2016
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 100 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 10.03.2016. a esitas hageja T. L. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja H. L.'e vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud *. a. Abielu ei ole võimalik kohtuväliselt lahutada, kuna kostja pole sellega nõus. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul poolte abielu lahutada. 04.04.2016 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja kinnitas, et abielulised suhted kostjaga on lõppenud juba mitu aastat tagasi. Abielusuhete lõppemise põhjuseks on eelkõige kostja vastutustundetu käitumine. Kostja võttis hageja teadmata kiirlaene, pannes panti pere ühise eluaseme. Probleemide tekkimisel, laenude tagasimaksmisel, jäid need aga hageja ja poolte ühiste täiskasvanud laste kanda. Kostja põgenes vastutuse eest. Hageja oli seisukohal, et tema ja kostja abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning ei ole alust arvata, et nad oma abielulised suhted veel taastaksid. Kostja seisukoht Kohtuistungil võttis kostja hagi abielu lahutamise nõudes õigeks. Kostja on nõus poolte abielu lahutama. Kostja hinnangul on lahutuse põhjuseks asjaolu, et pooled on lahku kasvanud. Juba mitu aastat elavad pooled sisuliselt eraldi. Kostja oli seisukohal, et pooled oma abielulisi suhteid enam ei taasta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *.a., mille kohta on koostatud abieluakt nr *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Hageja on pöördunud nõudega kohtusse, sest pooled vaidlesid abielu lahutamise üle. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud juba paar aastat tagasi. Mõlemad pooled on nõustunud, et nende abielu tuleb lahutada. Arvestades asjaoluga, et pooled ei ela koos vähemalt kaks aastat, on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.