2-16-1201/13 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-16-1201 Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused Hageja esitas 22. jaanuaril 2016 hagiavalduse elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja XXX ja XXXühine laps XXXsündinud 23. juunil 2015. Kostja ei ole hagejale ülalpidamist andnud ega tegelenud hageja kasvatamisega. Hageja palub mõista välja elatis miinimumsummas kuni täisealuseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja tunnistab 3. märtsi vastuses nõuet osaliselt. Kostja sissetulek ei võimalda maksta elatist nõutud summas. Kostja on töötu ja osaliselt töövõimetu, töövõime kaotus 60% (kuni 31. juulini 2016). Kostja ainus sissetulek on töövõimetuspension 180 eurot kuus, millest kohtutäitur võtab omakorda ära 30 eurot. Kostjal puudub likviidne vara, mida elatise maksmiseks võõrandada. Kostja leiab, et kuna hageja seaduslik esindaja saab vanemahüvitist vähemalt 430 eurot kuus ning lastetoetust 45 eurot kuus, on hagejal kostjast parem majanduslik seis. Kostja palub alandada elatise määra võrdeliselt tema töövõimetusele ning mõista hageja kasuks välja elatis 86 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Käesoleva asja hind on 1935 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXX on XXX isa. Hageja seadusliku esindaja XXX ja kostja XXX ühine laps XXX on sündinud 23. juunil 2015 (tl 6). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates 20. jaanuarist 2016 miinimummääras. 2(4)

Kostja märgib, et tema sissetulek on 180 eurot kuus (töövõimekaotuse eest saadav pension), millest kohtutäitur peab kinni 30 eurot. Kostja on esitanud tõendina Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo 7. jaanuari 2016. a otsuse nr XXX (tl 25), millest nähtuvalt on tuvastatud töövõimekaotuse protsent 60%, püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 31. jaanuar 2016 ning kestus 6 kuud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma tegelike sissetulekute ja nende suuruse kohta. Hageja leidis vastuses kostja vastusele, et kostja on võimeline tööd tegema. Ka enne töövõime kaotust oli kostja ametlikult töötu, töötades samas oma isa ettevõttes. Hageja palub mitte vähendada elatise suurust alla miinimumi. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Praeguses asjas on kostja toonud esile, et ta on töövõimetu. Samas on kostja esitatud otsusest nr 1298892 nähtuvalt kostja töövõimetus ajutise loomuga. Kostja ei ole esile toonud, et tal on teine laps, kes vajab samuti tema ülalpidamist. Kostja väited tema sissetulekute ja nende suuruse kohta on tõendamata. Kohtu hinnangul ei tähenda töövõime kaotus automaatselt seda, et isik mingisugust tööd teha ei saa. Arvestades seda, et kostja väited sissetulekute ebapiisavuse kohta on tõendamata ning töövõime osaline kaotus on ajutine, leiab kohus, et elatise väljamõistmine miinimummääras on põhjendatud. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. 3(4)