Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.04.2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-7411
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
1 035 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kristina Isokoski (Advokaadibüroo K.Roosalu; e-post; [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostjale riigi poolt määratud esindaja kulud jätta riigi kanda. Vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (05.04.2016). Ringkonnakohus võib
2-15-7411 apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
2-15-7411 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-15-7411 Kohus leiab, et hageja ei ole kostja osas tõendanud faktiliste asjaolude muutmist võrreldes asjas nr 2-11-18353 kostjalt elatise väljamõistmise ajal olnud asjaoludega, millised annaksid alust elatise suuruse muutmiseks. Kostja on esitanud tõendid, et tema on endiselt töövõimetu ja töövõimetuse protsent ei ole võrreldes 01.12.2011 otsuse tegemisega asjas nr 2-11-18353 muutunud, st kostjal on endiselt töövõimetuse protsent 80% (lk 112) ja ärakuulamisel on kostja avaldanud, et veebruaris 2016 määrati temale isegi suurem töövõimetuse protsent 90% (lk 120). Kohus loeb kostjal töövõimetuse protsendi 90% määramise tõendatuks kostja seletusega TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel. Kostja sissetulekuks on sarnaselt 01.12.2011 otsuse tegemisega asjas nr 2-1118353 üksnes töövõimetuspension (lk 114). Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja vajadused aastatega suurenenud. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et elatise miinimummäär on võrreldes tsiviilasjas nr 2-11-18353 01.12.2011 kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud. Kohtu hinnangul annab alust kostjalt väljamõistetud elatise suurendamise nõude esitamiseks õigusliku olukorra muutus, mille kohaselt on elatise miinimummäär käesoleval hetkel võrreldes tsiviilasjas nr 2-11-18353 01.12.2011 kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutnud, kuid hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise suurendamiseks on esitatud seaduses sätestatud hetkel kehtivas elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama.
2-15-7411 miinimummäära summas 80 eurot. Samuti on kostjal esinev töövõimetus mõjuvaks põhjuseks, miks kostja ei saa leida töökohta sissetuleku saamiseks, mille arvel täita lapse ülalpidamise kohustust. Kuivõrd kostja puhul esineb mõjuv põhjus (st töövõimetus) elatise maksmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ja kostja juba praegu maksab elatist summas 80 eurot, millest suuremat elatist ei ole ta võimeline maksma, tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.