2-15-19218 Tallinna linna avaldus XXX ja XXX hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks nende alaealiste laste XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes ning XXX ja XXX nende alaealise lapse XXX suhtes või alternatiivselt XXX ettekirjutuse tegemiseks ning alaealistele lastele eestkoste seadmiseks ja eestkostjaks määramiseks Avaldaja Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (asukoht Pärnu mnt 9, Tallinn 10148), esindaja Anneli Väär ja Kristi Kensap Puudutatud isik XXX(ik XXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele XXX, tegelik elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isik XXX(ik XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XXX(ik XXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele Kesklinna KOV-i täpsusega, tegelik viibimiskoht käesoleval ajal Tallinna Vangla) Puudutatud isik XXX(ik XXX, XXX) Puudutatud isik XXX (ik XXX XXX) Puudutatud isik XXX(ik XXX, XXX) Puudutatud isik XXX (ik XXX, XXX) Puudutatud isik XXX(ik XXX, XXX) Puudutatud isik XXX(ik XXX, XXX) Alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Tatjana Dobolina (Advokaadibüroo Raave, Valukoja 7, Tallinn)
Resolutsioon
1.Rahuldada Tallinna linna avaldus osaliselt.
2.Võtta ära XXX(ik XXX) täielikult tema alaealiste laste XXX (ik XXX), XXX (ik XXX), XXX (ik XXX), XXX (ik XXX) ja XXX(ik XXX) isiku– ja varahooldusõigus.
3.Võtta ära XXX(ik XXX) täielikult tema alaealiste laste XXX (ik XXX), XXX (ik XXX), XXX (ik XXX) ja XXX(ik XXX) isiku– ja varahooldusõigus.
4.Jätta rahuldamata Tallinna linna avaldus XXXtema alaealise lapse XXX (ik XXX) suhtes isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmiseks.
5.XXX on kohustatud järgima Tallinna Kesklinna Valitsuse hooldusjuhiseid XXX kasvatamisel ning olema kättesaadav XXX, kui last tegelikult igapäevaselt kasvatavale isikule, lapsesse puutuvate küsimuste otsustamisel.
6.Seada alaealise XXX (ik XXX), XXX (ik XXX), XXX (ik XXX) ja XXX(ik XXX) suhtes eestkoste kuni nende täisealiseks saamiseni ja määrata kõigi alaealiste eestkostjaks nende vanaema XXX(ik XXX), kellest saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealiste XXX (ik XXX), XXX (ik XXX), XXX (ik XXX) ja XXX(ik XXX) seaduslik esindaja.
7.XXX kuulub käesoleva kohtumääruse alusel XXX (ik XXX), XXX (ik XXX), XXX (ik XXX) ja XXX(ik XXX) isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus lapsi kasvatada, nende elu korraldada, nende järele valvata ja nende viibimiskohta määrata ning laste igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti laste ülalpidamiskohustus.
8.XXX kuulub käesoleva kohtumääruse alusel ka XXX (ik XXX), XXX (ik XXX), XXX (ik XXX) ja XXX(ik XXX) varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda laste vara. Eestkostja peab hoidma alaealiste vara oma varast eraldi.
9.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetavate vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. aprilliks.
10.XXX, XXX, XXX ja XXXvara nimekiri seisuga 04.04.2016.a. tuleb XXX esitada kohtule
15.aprilliks 2016.a.
Menetluskulude jaotamine.
11.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a. alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajakulud, mis jätta riigi kanda. Kohtumääruse kehtivus, edasikaebamise kord ja jõustumine. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest Tallinna linnale, XXX, XXX, XXX ja XXX(TsMS § 478 lg 4). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna linnal, XXX, XXX, XXX ja XXXTallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
Menetluse käik.
1.21.12.2015.a. esitas Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu kohtusse avalduse, milles paluti ära võtta täielikult XXX ja XXX hooldusõigus nende alaealise lapse XXX suhtes ning XXX täielikult ära võtta ja XXX hooldusõigus peatada nende alaealiste laste XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes. Avaldaja palus seada alaealiste suhtes ka eestkoste ja määrata alaealiste eestkostjaks XXX ehk laste vanaema, kelle juures lapsed tegelikult elavad ja kes lapsi tegelikult kasvatab.
2.Pärast menetlusosaliste kohtus ärakuulamist muutis avaldaja oma avaldust ja palus uue avaldusega ära võtta täielikult XXX hooldusõigus kõigi tema alaealiste laste suhtes, XXX tema alealiste laste suhtes ja XXX XXX suhtes või alternatiivselt teha XXX ettekirjutus, millega kohustada teda esindama oma tütart ja täitma oma vanema kohustusi ning olema kättesaadav XXX XXX puudutavates küsimustes.
3.09.02.2016.a. kuulas kohus kohtus ära XXX, XXX ja XXX. XXX esitatud avaldusele vastu ei vaielnud ning tunnistas kohtule, et ta on oma lapsi kasvatanud vaid pool aastat, sest ülejäänud aja on ta kinnipidamisasutuses viibinud. XXX sõnul on ta nõus, et tema laste eeskostjaks määratakse nende vanaema XXX. XXX avaldusega nõus ei olnud ja seletas, et käib oma tütrel külas ja kohtub oma tütrega vähemalt kord nädalas, ka käib tütar tema juures külas. XXX sõnul aitab ta tütart ka materiaalselt andes XXX igakuiselt 160.- eurot tütre ülalpidamiseks. XXX sõnul elab ta koos oma abikaasa ja kõigi oma viie lapselapsega, kes on nende juures elanud praktiliselt terve oma elu. XXX hakkas kodust ära kaduma kui XXX oli 1- aastane. Miks ta kodust ära kadus ja kuhu ta läks, XXX ei põhjendanud. XXX arvab, et selleks põhjuseks võib olla üksnes soovimatus oma lapsi kasvatada. Kuna XXX käis kodus harva, aastas korra või paar ja mingil ajal hakkasid kodust ära kaduma ka asjad, otsustasid XXX ja tema abikaasa kodus ukselukud ära vahetada. Pärast seda ei ole XXX kodus käinud. XXX kinnitas kohtule ärakuulamisel, et XXX osaleb oma tütre XXX elus, laps saab isaga kokku vähemalt korra nädalas ning isa annab lapse ülalpidamiseks ka elatusraha. Küll ei ole aga XXX kunagi oma lapsi kasvatanud ega neid materiaalselt toetanud.
4.15.02.2016.a. kuulas kohus ära XXX, kelle ütluste kohaselt kohtub ta emaga aegajalt, kuid kus ema elab, seda ta ei tea. Kaksikutega kohtub ema XXX sõnul harva ja neid kasvatab tegelikult vanaema. Isaga seevastu on tal head suhted – ta käib isal külas ja isa temal külas ning nad käivad vahel isaga koos jalutamas.
5.17.02.2016.a. kuulas kohus üle ka XXX, kelle väidetel lahkus ta oma ema juurest elamast 2015.a., kuid lapsed jäid ema juurde. Pärast kodust lahkumist elas XXX oma sõnul tuttavate juures, sest ema ei lasknud teda enam koju sisse. Siis tutvus ta XXX ning nüüd elab ta tema juures, kuigi nad ei ole elukaaslased. XXX sõnul ei ole ta nõus
sellega, et temalt laste hooldusõigus ära võetakse, sest ta tahab oma väidetel leida omale tasuva töökoha ja osta omale korteri ning lapsed enda juurde elama võtta.
6.Kohtu poolt alaealistele määratud advokaat Tatjana Doblina asus seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtumääruse põhjendused.
7.Tulenevalt PKS § 123 lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest.
8.PKS § 116 lõike 2 alusel on lapse vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest, mis on lapse isikuhooldusõigus, ja õigust hoolitseda lapse vara eest ehk teostada lapse varahooldusõigust, samuti otsustada lapsega seotud asju. PKS §-de 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS § 134 lõikele 1 rakendab kohus, juhul kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-ides 135 ja 136 loetletuid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Vastavalt PKS § 135 lõikele 1 võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
9.Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega ja poolte ärakuulamisel antud ütlustega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et XXX ja XXX on rikkunud oma alaealiste laste kehalist, vaimset ja hingelist heaolu, jättes oma lapsed vajaliku hoolitsuseta, järelevalveta ja majandusliku abita hoides kõrvale oma laste kasvatamisest ning jättes oma lapsed laste vanaema XXX ja tema abikaasa ülalpidamisele ja kasvatamisele. Kõik eeltoodu leidis tõendamist menetlusosaliste ärakuulamisel antud ütlustega ning avaldaja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega – Lasnamäe LOV-i e-kirjaga 11.04.2011.a., XXX avaldusega 20.02.2012.a. Kesklinna Valitsusele, Tallinna Perekeskuse pereteenuse kokkuvõttega klienditööst, Politsei- ja Piirivalveameti 21.03.2014.a. vastusega Kesklinna Valitsusele Tallinna Kesklinna Valitsuse kodukülastusaktiga Tallinna XXXvastusega Kesklinna Valitsusele ning Karistusregistri teatisega XXX määratud ja ära kantud karistuste kohta, mis kõik eelpool nimetatut kinnitavad. Arvestades eelpool toodut ning seda, et laste isa kannab ka käesoleval ajal vanglakaristust ning, et laste ema elab kellegi Kristo nimelise mehe juures korteris ega oma käesoleval ajal ka töökohta, asub kohus seisukohale, et XXX ja XXX ei ole suutelised tagama oma alaealistele lastele inimväärset elukeskkonda,
kasvatama nendest vastutustundelisi inimesi ning hoolitsema oma laste turvalisuse ja hea käekäigu eest, mida alaealised lapsed veel ise suutelised tegema ei ole. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tallinna linna avaldus XXX ja XXX nende alaealiste laste suhtes isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et XXX ja XXX isiku- ja varahooldusõigust nende alaealiste laste suhtes tuleb piirata tähtajatult, kuid kohus selgitab, et hooldusõiguse piiramise aluseks olevate asjaolude olulisel muutumisel on vanemal õigus taotleda hooldusõiguse taastamist oma alaealise lapse suhtes.
10.Arvestades asjaoluga, et XXX ja XXX on säilinud isa ja tütre lähedased suhted, et lapse isa hoolib oma tütrest, külastab teda ning laps käib isal külas, samuti, et XXX maksab elatist oma lapse ülalpidamiseks last faktiliselt kasvatavale XXX, asub kohus seisukohale, et temalt lapse isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmine ei ole põhjendtaud. Kohus peab aga vajalikuks teha XXX ettekirjutus, mille kohaselt on ta kohustatud järgima Tallinna Kesklinna Valitsuse hooldusjuhiseid XXX kasvatamisel ning olema kättesaadav XXX, kui last tegelikult igapäevaselt kasvatavale isikule, lapsesse puutuvate küsimuste otsustamisel.
11.Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustas kohtumääruse p-s 9, et XXX ja XXX tuleb ära võtta isiku- ja varahooldusõigust kõigi nende alaealiste laste suhtes, kuid leidis, et XXX tema tütre suhtes hooldusõiguse piiramine ei ole põhjendatud, tuleb XXXle, XXX , XXX ja XXX määrata käesoleva kohtulahendiga ka eestkostja, kes vastavalt PKS § 179 lg 1 sätestatule on eestkostetava seaduslikuks esindajaks ning kellele PKS § 172 sätestatu kohaselt kuulub nii lapse isikuhooldusõigus- kui ka varahooldusõigus.
12.Kohus on seisukohal, et kohtumääruse p-s 11 nimetatud alaealistele tuleb eestkostjaks määrata PKS § 173 ja 174 järgi alaealiste vanaema XXX, kes on lapsi kasvatanud ja nende eest hoolitsenud peaaegu kogu laste elu ning teeb seda kohusetundlikult ka käesoleval ajal.
13.Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 21 märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste seatakse alaealisele täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks, sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb eestkoste seada alaealisele kuni tema täisealiseks saamiseni.
14.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest.
15.PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15.aprilliks. Aruande vorm lisatakse käesolevale
määrusele. Nimekiri alaealiste vara osas tuleb eestkostjal kohtule esitada seisuga 04.04.2016.a. 15.aprilliks 2016.a.
16.Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
17.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine.
18.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Avaldaja ja puudutatud isikute menetluskulud peab kohus põhjendatuks jätta nende endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.