Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anne Randjärv
Otsuse kuulutamise aeg ja
31.03.2016 Raplas kohtukantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-16-2066
Hagi ese
Elatise suurendamise nõue
Hagi hind
2619 eurot
Menetlusosalised
Hageja I: T T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxxxxx x x xx Hageja II: J T xxxxxxxxxxx elukoht: sama Hagejate seaduslik esindaja: V E xxxxxxxxxxx elukoht: sama, e-post: xxx@xxx Kostja: T T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxx x-xx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi osaliselt. Suurendada T T väljamõistetud elatist T T (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks ja mõista T T välja igakuine elatis T T ülalpidamiseks 166 (ükssada kuuskümmend kuus) eurot kuus alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni T T täisealiseks saamiseni. Suurendada T T väljamõistetud elatist J T (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks ja mõista T T välja igakuine elatist J T ülalpidamiseks 166 (ükssada kuuskümmend kuus) eurot kuus alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni J T täisealiseks saamiseni.
Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette V E arvelduskontole nr xxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxx selgitusega „elatisraha“. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Pärnu Maakohtu 26.11.2008 otsusega mõisteti T T välja poegade T T ja J T ülalpidamiseks igakuine elatisraha kummalegi lapsele 1087,50 EEK kuus, s.o käesoleval ajal 69,51 eurot. 08.02.2016 esitas alaealiste T ja J T seaduslik esindaja, kelle juures lapsed elavad, Pärnu Maakohtule hagi T T vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks seaduses sätestatud miinimummäärani, mis käesoleval ajal on 215 eurot. Hageja elab koos kahe pojaga xxxxx xxxxxxxxxx ning tema kuusissetulek pärast maksude mahaarvamist on 800 eurot. Kostja vastuväidetega seoses märgib hagejate seaduslik esindaja järgmist: kostja on terve ja noorepoolne inimene, kes soovi korral võib leida parema ja tasuvama töö. Üldised kaebused vererõhu ja seljavalude osas seda ei takista. Ka hagejate seaduslikul esindajal on kroonilisi haigusi, kuid sellele vaatamata peab ta hagejaid ülal. Kostja kodulaen ei ole prioriteet elatise maksmise ees. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul on temalt nõutav summa ebareaalne. Kostja ülalpidamisel on tütar G T (sünd xx.xx.xxxx) ja abikaasa A T, kes koondati 2015. aasta detsembrikuus ning ei ole siiani tööd leidnud. Leibkonda kuulub ka abikaasa tütar eelmisest kooselust, kelle isa lapsele ülalpidamist ei anna. Kostjal puudus 2015 juunikuust alates stabiilne sissetulek. 08.02.2016 asus ta tööle tunnitasuga 4,77 eurot (bruto). Seljavigastuse tõttu on kostja töövõime piiratud ning ta põeb ka kõrgvererõhutõbe. Hagejate seaduslik esindaja väidab, et tal jääb pärast maksude tasumist kätte umbes 800 eurot. Kostja leibkonnal ei ole isegi enne maksude maksmist kuusissetulek nii suur. Lisaks sellele on xxxxx xxxxxxxxxx makstavad lastetoetused suuremad kui xxxxxx. Arvestades kostja leibkonna rasket majanduslikku olukorda, soovib kostja jätkata väljamõistetud elatise tasumist, kuigi ka see käib talle üle jõu. Kohtu seisukoht ja põhjendused PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millises suuruses elatist hagejate seaduslik esindaja ka taotleb. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb kohustatud isik ülalpidamisest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist üalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad PKS § 102 lg 1 alusel oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 märgitud
olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on veel alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmise korral osutuksid vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Eelkirjeldatud seadusest tulenevalt ei vabane vanem alaealisele lapsele ülalpidamise andmise kohustusest põhjendusega, et tal ei ole sissetulekut või tema olemasolev sissetulek on lapsele ülalpidamise andmiseks liiga väike. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida vajalikud vahendid laste vajaduste rahuldamiseks. Kostja on esitanud perearsti tõendi /tl 66/, millest nähtuvalt põeb ta kroonilisi haigusi, mis esinevad keskealistel inimestel sageli. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täielikult või osaliselt töövõimetu, seega on tal võimalus ja kohustus hankida vahendid nii enda kui oma laste ülalpidamiseks. Käesoleval ajal hagejatele tasutav elatis 69,50 eurot kuus kummalegi lapsele ei ole kehtiva seadusega kooskõlas. Kuna kostjal on lisaks hagejatele ka kolmas laps, tuleb hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurendamisel arvestada, et G T ei osutuks seetõttu vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed ning nimetatud põhjusel on kohtul õigus vähendada väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on esitanud tõendi /tl 42/, mille kohaselt on ta asunud tööle OÜ-s xxxx xxxx tunnihindega 4,77 eurot. Arvestusega, et kostja töötab 8 tundi päevas ja kalendrikuus on keskmiselt 21 tööpäeva, kujuneb tema kuupalga suuruseks 801,36 eurot. Pärast kohustuslike maksude mahaarvamist jääb kostjale kätte 664,83 eurot. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi peab raskes majanduslikus olukorras olev vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega, jagades enda käsutuses olevad vahendid enda ja kolme lapse vahel võrdsetes osades, on kostja kohustatud hagejatele ülalpidamist andma kummalegi lapsele 166,21 eurot kuus. Asjaolu, et kostja töövõimeline abikaasa on momendil töötu ning kostja perekonda kuulub abikaasa laps eelmisest kooselust, kes oma isalt ülalpidamist ei saa, hagejate kasuks elatise väljamõistmisel asjasse ei puutu. Samuti kostja praeguse perekonna huvides võetud kohustused. Hagejate seaduslik esindaja märgib õigesti, et alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmine on prioriteetne muude kohustuste ees. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt väljamõistetud elatist tuleb, lähtuvalt kolmanda lapse ülalpidamiskohustusest ning kostja majanduslikust olukorrast, suurendada 166 euroni kuus. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hagejate seaduslik esindaja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.