Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 31.03.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-15-18030
Tsiviilasi
XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
3 492 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post esindajad
Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX), lepinguline esindaja Külli XXXX Kirjalik menetlus Menetluse liik
Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.03.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
388 eurot alates hagiavalduse esitamisest 01.12.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu.
88,35 eurot). Kostja märgib, et alates jaanuarist 2016 annab tema lapsele ülalpidamist summas 230 eurot kuus. Kohus märgib, et lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul võtab kohus arvesse nii esitatud tõendeid tegelikkuses tehtud kulutuste kohta, vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit üldiselt, hindab lapse tavalist elulaadi ja selle säilitamise võimalusi, kaaludes seejuures ka vanemate endi hinnanguid kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Kohtu hinnangul soovib ema kulutada lapse ülalpidamiseks miinimumülalpidamisest oluliselt suuremaid summasid. Samas ei saa väita, et ka isa soovib lapsele miinimumülalpidamisest kõrgemat elustandardit. Kostja on maksnud lapse ülalpidamiseks elatist miinimumi lähedases summas ja on valmis seda ka edaspidi tegema. Lapse tavalise elulaadi osas tuleb arvestada, et tegemist on väikelapsega (hetkel on laps 1 aasta ja 8 kuud vana), kes on alates sünnist elanud ema juures. Lapse isa elab Norras ja ei ole lapsega koos elanud, kuid on 2015 aasta jooksul tasunud lapsele elatist summas 212,50 eurot kuus ja kostja kinnitusel maksab lapse ülalpidamiseks alates jaanuarist 2016 elatist summas 230 eurot kuus. Lapse vanemate majandusliku olukorra kohta saab antud juhul teha järeldusi eelkõige vanemate endi poolt kohtule esitatu põhjal. Lapse ema esitas oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et tema peamiseks sissetulekuks on vanemahüvitis (nn emapalk) summas 342,80 eurot, mis lõppes detsembris 2015 ja peretoetus novembrini 2015 summas 45 eurot ja alates detsembrist 2015 summas 82,11 eurot (II kd, lk 118 – 154). Lisaks toetavad lapse ema tema vanemad. Lapse emale kuulub korteriomand XXXX ning 1⁄2 kinnistu kaasomandist aadressil XXXX. Samuti kuulub lapse emale sõiduk Honda Civic (ehitusaasta 2007). Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust järeldada, et hageja ema varaline seisund oli või on selline, et lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemine oluliselt suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud alammäär, oleks põhjendatud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et PKS § 99 lg 2 ja § 101 lg 1 koosmõjust tulenevalt on alammääras ülalpidamiskohustuse suuruses arvestatud lapse kõiki eluvajadusi. Kostja elab Norras ja tema on esitanud oma majandusliku olukorra tõendamiseks oma pangakontode väljavõtted (I kd, lk 164 – 201), millest nähtuvalt sai kostja kuni 2015 oktoobri lõpuni iga 14 päeva tagant tööotsija abiraha summas 537,48 eurot. Abiraha on käesolevaks ajaks lõppenud. Kostja kinnitab, et hetkel tal puudub kindel sissetulek. Kostjat toetab materiaalselt tema ema ja kostja on võtnud kasutusele ka oma säästud. Kostjal on kohustus hageja seadusliku esindajaga kaasomandis oleva kinnistu pangalaenu tasumiseks summas 194,70 eurot kuus (I, kd, lk 163). Lisaks kannab kostja eluasemekulusid summas 769 eurot (I kd, lk 202), millele lisanduvad liisingu kulud, sidekulud, transpordikulud, toidukulud jms. Kostjale kuulub 1⁄2 kaasomandist asukohaga XXXX. Kohus möönab, et kostja ei ole esitanud kõiki andmeid oma sissetulekute kohta, kuna kostja väljaminekud ületavad sissetulekut, kuid kohus peab vajalikuks võtta kostja sissetuleku hindamisel arvesse, et Norras on kulud eluasemele, toidule jm märgatavalt kõrgemad kui Eestis. Kohus peab üldteadaolevaks asjaoluks, et elukallidus Norras on kõrgem kui Eestis. Seega kostja poolt Norras saadav sissetulek, tema poolt kasutusele võetud säästud ja vanema toetus ei võimalda teha järeldust, et kostja saab igakuiselt garanteeritult kõrget sissetulekut ja seda lähtudes elukallidusest Norras, kus kostjal tuleb kanda enamus oma kuludest.
Kohus asub seisukohale, et kumbki vanema varaline seisund ei ole selline, mis võimaldaks järeldada, et vanemate sissetulekust tulenevalt peaks lapse tavaline elulaad olema oluliselt kõrgem kui Eestis tavapärane. Arvestades ka lapse vanust (hetkel on laps 1 aasta ja 8 kuud vana), ei saa olla lapsel väljakujunenud harjumuspäraselt kõrget elustandardit.
leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud ega väitnud, et lapsel esineksid mingid terviseprobleemid, sh ei nähtu see ka arstitõendist (I kd, lk 100), mille tõttu oleks temal näidustatud ujumas käimine 2-3 korda nädalas. Kohus leiab, et 4 korda kuus ujumas käimiseks on piisav, seega moodustavad vajalikud lapse ujumiskulud 36 eurot kuus. Kulud riietele ja jalanõudele. Hagis märgitakse, et lapse kulud riietele, õueriietele ja jalanõudele on 70 eurot kuus. Hageja ei ole märgitud kulu suuruse tõendamiseks tõendeid esitanud. Samas tuleb pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et väikesed lapsed kasvavad kiiresti, mis tingib uute riideesemete ostmise. Kohtu hinnangul on lapse riiete ja jalanõuete kulu 70 eurot kuus ülepaisutatud. Lapsele riideid ostes saab leida soodsa hinnaga asjad. Kohus leiab, et lapse vajalikud kulud riietele ja jalanõudele moodustavad 30 eurot kuus. Transpordikulud. Transpordikuludeks loeb kohus lapse sõidud vanavanematu juurde Haapsallu ja igapäevased sõidud, nt poodi, lastehoidu jne. Hagis märgitakse, et lapse transpordikulud moodustavad 70 eurot kuus (sõit vanavanemate juurde 40 eurot ja igapäevased sõidud 30 eurot). Hageja ei ole tõendeid transpordikulude kohta esitanud. Kohus leiab, et transpordikulud on põhjendamatult kõrged. Lapse esindajal on võimalik kasutada sõitudeks ühistransporti, kus alla 3. aastase lapse sõit on reeglina tasuta ja kohtu hinnangul ei saa lapse põhjendatud transpordikulud ületada 10 eurot kuus. Lastehoiu kulud, sh söök. Hagis märgitakse, et lapse igakuised lastehoiu kulud moodustavad 116 eurot kuus (lastehoiu tasu 58 eurot ja söök lastehoius 58 eurot). Hageja on kulu tõendamiseks esitanud lastehoiu ühe kuu arve (tl 42). Hageja lisab, et alates jaanuarist 2016 moodustab lastehoiu tasu 64,50 eurot (I kd, lk 104 – 105). Kohus nõustub kostjaga, et väikesed lapsed haigestuvad sageli ja ei käi iga päev lastehoius. Suvel lastehoid kuu-poolteist ei tööta või lapsed on vanavanemate või vanematega koos. Lisanduvad vaheajad ja pühadega seoses lastehoiust eemal olemise aeg. Kohus leiab, et lapse vajalikud lastehoiu kulud, sh söök ei ületanud 2015. aastal aasta lõikes 40 eurot kuus ja alates 2016. aastast ei ületa aasta lõikes 46 eurot kuus. Meelelahutuskulud. Kohtu hinnangul hõlmavad meelelahutuskulud mänguasjade ostu, loomaaias, kinos, mängutoas ja sünnipäevadel käimist. Hagis märgitakse, et lapse meelelahutuskulud moodustavad 50 eurot kuus (mänguasjad 30 eurot + loomaaias, kinos, mängutoas ja sünnipäevadel käimine 20 eurot). Mänguasjade ostmise kohta esitas hageja vaid ühe arve summas 40,59 eurot (I kd, lk 43). Muid meelelahutuskulusid ei ole hageja tõendanud. Kohus leiab, et lapse meelelahutuskulud on põhjendamatult kõrged. Ilmne on, et laps ei külasta loomaaeda, kino, mängutuba, sünnipäevad igas kuus mitmeid kordi. Samas ei osteta lapsele iga kuu uusi mänguasju. Kohus leiab, et 20 eurot kuus võimaldab lapsele igakuiselt sedalaadi tasulist meelelahutust ning lisaks osta ka mänguasju ja sõpradele sünnipäevakinke. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas esitatud poolte seisukohtadest ja tõenditest tulenevalt, samuti arvestades lapse tavalist elulaadi, moodustasid hageja põhjendatud ülalpidamiskulud 2015. aastal 389 eurot kuus ja alates jaanuarist 2016 moodustavad 395 eurot kuus (eluasemekulud 100 eurot + kulu hügieenitarvetele 5 eurot + toidukulud 100 eurot + mähkmekulud 40 eurot + tervishoiukulud 8 eurot + ujumiskulud 36 eurot + kulud riietele ja jalanõudele 30 eurot + transpordikulud 10 eurot + lastehoiu kulud 2015. aastal 40 eurot (alates jaanuarist 2016 46 eurot) + meelelahutuskulud 20 eurot). Seega ei ületanud lapse põhjendatud ülalpidamiskulud hagi esitamisel ja ei ületa ka käesoleval hetkel miinimumülalpidamist. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendamist leidnud, et hageja vajab ülalpidamiseks tavapärasest suuremaid kulutusi.
Kostja on kohtule esitanud perioodi 01.01.2015 kuni 22.12.2015 kohta oma pangakonto väljavõtte (tl 74-75), mis tõendab seda, et kostja on 2015. aasta jooksul tasunud hageja ülalpidamiseks elatist kokku summas 2 550 eurot. Seega on kinnitust leidnud kostja väide, et tema on hageja ülalpidamiskohustust 2015. aasta jooksul täitnud makstes keskmiselt hagejale ülalpidamiseks 212,50 eurot kuus. 2015. aastal moodustas elatise miinimummäär 195 eurot. 2016. aastal moodustab elatise miinimummäär 215 eurot. Kostja kinnitab, et alates jaanuarist 2016 annab tema lapsele ülalpidamist summas 230 eurot kuus. Hageja ei ole kostja väidet vaidlustanud. Seega on kostja hagejale ülalpidamist andnud seaduses sätestatud miinimumelatisest suuremas summas. Kostja väidab, et lapse ülalpidamiseks makstakse riiklikud toetused, millised tuleb arvestada lapse ülalpidamiseks saadava raha hulka. Riigikohus on korduvalt selgitanud ka seda, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (nt 3-2-1-124-15, p 16; 3-2-1-37-11, p 16). Kohtul tuleb nimetatud asjaolu arvestada juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Käesolevas asjas on kostja tuginenud asjaolule, et riiklikud toetused tuleb arvestada lapse ülalpidamiseks saadava raha hulka. Lapse ema pangakonto väljavõttega on tõendatud, et lapse ema on saanud kuni novembrini 2015 lapsele riiklikku lapsetoetust summas 45 eurot ja alates detsembrist 2015 lapsetoetust ja lapsehooldustasu summas kokku 83,35 eurot ja alates jaanuarist 2016 88,35 eurot. Arvestades, et lapse mõistlikud vajadused, mis 2015. a kehtivast miinimumpalgast lähtudes moodustavad 390 eurot ja alates 2016. a kehtivast miinimumpalgast lähtudes moodustavad 430 eurot, on kaetud osaliselt Eesti Vabariigi lapsetoetusega ning kostja on maksnud elatist 2015. aastal 212,50 eurot ja alates jaanuarist 2016 maksab 230 euro kuus, jäävad lapse ülalpidamiskulud ema kanda tegelikult väiksemas osas kui kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole lapse ülalpidamise kohustust rikkunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.