Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
31. märts 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-3500
Tsiviilasi
XXi hagi M.S.i vastu elatise väljamõistmiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. märtsi 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.S.i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): M.S. (ik: XXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): XX (ik: XXXXXXXX), seaduslik esindaja M.J., lepinguline esindaja Keiu Roosimägi
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. märtsi 2016 määrus osaliselt, s.o hagi tagamise korras tasumisele kuuluva elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata hagi tagamise korras tasumisele kuuluva elatise suuruseks 120 eurot kuus kuni tsiviilasjas nr 2-16-3500 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
2.3.Elatis tasuda M.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXX.
2.4.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
2.5.Määrus saata viivitamata hageja lepingulisele esindajale ja toimetada kätte kostjale.
2.6.Elatisabi taotlemiseks tuleb hageja esindajal esitada vastav taotlus Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse tegemisest (ElatisAS § 5 lg 1 ja 7).“
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.XX esitas 3. märtsil 2016 maakohtule M.S.i vastu hagi elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Hageja palus ühtlasi kohustada kostjat hagi tagamise korras tasuma menetluse ajal hagejale elatist 215 eurot kuus.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus rahuldas 4. märtsi 2016 määrusega hagi tagamise avalduse ja kohustas M.S.i tasuma tsiviilasja menetluse ajal lapse XXi ülalpidamiseks elatist 215 eurot kuus. Määruse kohaselt ei või perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega ei tohi praegusel ajal igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 215 eurot. Tegemist on minimaalse elatisega lapse ülalpidamiseks. Kostja on hageja isa. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates 2015. a veebruarist ema juures ja on tema ülalpidamisel. Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2016 määrusega on vanemate ühine hooldusõigus hageja suhtes osaliselt lõpetatud ning emale on antud ainuotsustusõigus lapse eluja viibimiskoha, tervise ja haridusega seotud küsimustes. Hagist nähtuvalt täidab lapse ülalpidamiskohustust üks vanem, kuid olukorras, kus lapse ülalpidamises osaleb ainult üks vanem, on lapse huvid kaitstud ja heaolu tagatud üksnes osaliselt. Kuna kostja ei ole vabatahtlikult hagejale elatist maksnud, on vajalik kostja kohustuse kindlaksmääramine kohtu poolt hagi tagamise määrusega. Kohus leidis, et kostja kohustamine menetluse ajal elatist maksma seaduses sätestatud minimaalmääras ei ole kostjat ülemäära koormav.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.M.S. esitas Tartu Maakohtu 4. märtsi 2016 määruse peale määruskaebuse.
Määruskaebuse kohaselt ei nõustu kostja hagejale hagis nõutud summas elatist maksma. Kostja viitab määruskaebuses nii oma 80%-lisele töövõimetusele kui ka asjaolule, et laps oli varasemalt 3,5 aastat täielikult kostja ülalpidamisel, lisaks ei kasuta lapse ema kostja arvates raha lapse huvides.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.XX esitas määruskaebusele kirjaliku vastuse, milles märgib muuhulgas, et kuna määruskaebus ei vasta TsMS-s määruskaebusele esitatud nõuetele, käsitab hageja määruskaebust kostja vastusena hagile. Hageja toob vastuses välja, et hageja kulutused on keskmiselt 476,944 eurot kuus, mis teeb ühe vanema osaks 238,472 eurot. AS SEB Pank on tsiviilasjas nr 2-14-62307 esitanud kostja pangakonto väljavõtte perioodi 2. veebruar 2015 kuni 2. veebruar 2016 kohta, millest nähtuvalt on kostja kontole laekunud 6912,72 eurot, sh on kostja saanud toimetulekutoetust, töötasu, puhkusetasu, haigusraha, pensioni ja sotsiaaltoetust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Tartu Maakohtu
4.märtsi 2016 määrus tuleb tühistada osaliselt, s.o hagi tagamise korras tasumisele kuuluva elatise suuruse 215 eurot kuus osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega kohustab kostjat tasuma kuni tsiviilasjas nr 2-16-3500 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni hagejale elatist 120 eurot kuus.
6.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et lapsele tuleb tagada igakuine minimaalselt vajalik ülalpidamine ka elatisehagi menetlemise ajal ja kuivõrd hageja on põhistanud, et kostja jätnud hageja ülalpidamise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, on alus hagi tagamise abinõu rakendamiseks olemas. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks kostjal tasuda kohtumenetluse vältel hagi tagamise korras elatist 215 eurot kuus.
6.1.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta (nt 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 16; 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16), et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega. Ringkonnakohus leiab, et ka antud juhul on lapse kulusid võimalik osaliselt katta riikliku lapsetoetuse summa eest ja selle arvel on põhjendatud vanema poolt hagi tagamise korras tasumisele kuuluvat igakuist elatist vähendada. Riiklike peretoetuste seaduse § 1 kohaselt on lapsetoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Alates 2016. aastast on riigi makstava lapsetoetuse suurus ühele lapsele 50 eurot kuus. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt on seadusjärgne elatise miinimumäär 2016. aastal 215 eurot kuus vanema kohta, mida tuleb vähendada riikliku lapsetoetuse summa võrra. Ringkonnakohus selgitab, et riiklik lapsetoetus tuleb maha arvestada võrdselt mõlemale vanemale langevast ülalpidamiskohustusest, s.o kokku 430 eurost.
6.2.Kostja on esitanud määruskaebuses ka väite, et ta on 80% ulatuses töövõimetu. Ringkonnakohus nõudis kostjalt täiendavat teavet tema sissetulekute kohta käesoleval ajal, s.o alates 2016. a märtsist, ning kostja vastas 28. märtsi 2016 elektronkirjaga, et kostja sissetulekuteks on hetkel pension 238,04 eurot ja sotsiaaltoetus 46,79 eurot kuus, lisaks laekus märtsikuus ühekordne enammakstud tulumaksu tagastus 235,48 eurot. Kostja lisas oma pangakonto väljavõtte perioodi 1. märts kuni 27. märts 2016 kohta. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise korras tasumisele kuuluva elatisesumma määramisel tuleb arvestada ka kostja olulises ulatuses (väidetavalt 80%) töövõimetust ning hetkel tõendatud
sissetulekut (konto väljavõte, millest nähtub pensioni ja sotsiaaltoetuse maksmine kostja poolt ringkonnakohtule teatatud summades), millest lähtudes tuleb kostjale hagi tagamise korras menetluse ajaks maksmiseks määratud elatisesummat PKS § 102 lg 2 alusel vähendada 120 eurole. Ringkonnakohus märgib, et lähtub maakohtu hagi tagamise määruse osalisel tühistamisel olemasolevatest tõenditest, mille põhjal võib kostja käesoleva aja sissetulekut arvestades hagejale 215-eurose elatise tasumisel jääda enda ülalpidamiseks vajalike vahenditeta. Millises summas tuleb hagi rahuldada, otsustab maakohus pärast seda, kui menetluse käigus on kostja varaline olukord täies ulatuses (sh asjaolu, kas ja millises ulatuses on kostjal võimalik tema osalist töövõimetust arvestades sissetulekut teenida) kindlaks tehtud.
7.Ringkonnakohus märgib vastuseks hageja väidetele vastuses määruskaebusele, et iseenesest on õige hageja väljatoodu, et kostja määruskaebuses esinevad puudused, kuid ringkonnakohus peab võimalikuks lahendada määruskaebus sisuliselt, kuivõrd määruskaebusest nähtub siiski nii kostja taotlus maakohtu määratud summas elatise maksmise tühistamiseks kui ka põhjendused, millele kostja seejuures tugineb.
8.Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.