Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes osaliselt laste viibimiskoha otsustamise, laste tervist ja haridust puudutavates küsimustes ja kinnitada lapse XXXja lapse XXXema XXXja isa XXXvaheline kompromiss järgmiselt: 1.4.1 Pooled leppivad kokku, et ainuotsustusõigus lapse XXXviibimiskoha üle, lapse tervist ja haridust puudutavates küsimustes jääb lapse isale. 1.4.2 Pooled leppivad kokku, et ainuotsustusõigus lapse XXXviibimiskoha üle, lapse tervist ja haridust puudutavates küsimustes jääb lapse emale. 1.4.3 Kui lapse vanem otsustab elukohta vahetada, nt kolides välismaale, siis peab see lapse vanem informeerima sellest teisele lapse vanemale vähemalt üks kuu ette. 1.4.4 Lähtudes asjaolust, et ema elab lapselt XXXja isa elab lapselt XXXlahus, lepivad pooled kokku, et määrata lapse XXXja ema XXXning lapse XXX ja isa XXXsuhtlemise kord kindlaks alljärgnevalt: 1.4.4.1 XXXvõtab lapse XXXpaarisnädalavahetusel reedel kl 17.00 poja alalise elukohast ja viib lapse sama nädala pühapäeva õhtul kl hiljemalt kl 17.00 lapse koju tagasi. 1.4.4.2 XXXvõtab lapse XXXparitutel nädalavahetusel reedel kl 17.00 lapse alalise elukohast ja viib lapse sama nädala pühapäeva õhtul hiljemalt kl 17.00 lapse koju tagasi. 1.4.5 Juhul, kui lapsed viibivad ühe vanema juures ajal, kui lapsel või lastel tuleb minna kontserdile/võistlusele/trenni jne., on see vanem kohustatud viia laps või last sinna. Kolmandat isikud, kes ei ole lapse vanemad ega ka lähisugulased võivad osaleda lapsega või lastega seostud üritustel ainult lapse vanemate vastastikul nõusolekul ja lapse või laste soovil. 1.4.6 Lapse haiguse korral viibib laps oma elukohas ning suhtlemiskord peatakse kuni lapse terveks saamiseni. 1.4.7 Tähtpäeva veedavad lapsed selle vanemaga, kellega tähtpäev seotud on (isadepäev, emadepäev, vanema sünnipäev, sugulaste sünnipäevad) 1.4.8 Paaritutel aastatel veedavad lapsed sügise koolivaheaja isaga ja kevadevaheaja emaga. Paarisaastatel vastupidi. 1.4.9 Paaritutel aastatel veedavad lapsed talvevaheajal jõulud kuni 30.detsember isaga ja alates 31.detsember aastavahetuse emaga. Paarisaastatel vastupidi. 1.4.10 Suvevaheajal veedavad lapsed isaga kuu aega kahe nädala kaupa. Vanemad lepivad kokku kindlad kuupäevad iga aasta 15.maiks. 1.4.11 Vanem, kes soovib reisida lastega välismaale, teavitab sellest teisele vanemale vähemalt 14 päeva ette. 1.4.12 Vanemal on õigus suhelda eraldi elava lapsega telefoni või muu sidevahendi teel lapse nõusolekul ja kui see ei riku lapse päevarežiimi. 1.4.13 Vanemate vahelised kokkulepped sõlmitakse telefoni, sõnumi või e-kirja teel.

1.4.14 Kõik lastega suhtlemist puudutavad vaidlused lahendatakse eelkõige pooltevaheliste läbirääkimiste teel; 1.4.15 Pooled on TsMS § 168 lg 3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad selle menetlusosalise kanda, kes need kandis. 1.4.16 XXX taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu summas 5,00 EUR tagastamist ning palub vastava summa kanda Natus Vincere õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE452200221061395973. 1.4.17 XXX taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu summas 5,00 EUR tagastamist ning palub vastava summa kanda XXX arvelduskontole nr EE342200001109509443

Rahandusministeeriumi ar4veldusarvele nr EE062200221059223099 selgitusega „ riigilõiv, avaldaja XXX“.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumäärus ei ole poolte kokkuleppel edasikaevatav. Menetluse käik ja määruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on alates 14.12.2015 XXXavaldus XXXvastu alaealise lapsega suhtlemsikorra kindlaksmääramiseks ja alates 16.12.2015 XXXavaldus XXXvastu alaealiste laste XXXja XXXühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 23.03.2016 esitasid XXXja XXXkohtule allkirjastatud kompromissi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamine

ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole

vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-15-18767 lõpetamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse edasikaebamise hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.