Perekonnaõigus › Abielulahutus

2-16-2523 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Hageja ja kostja on Eesti Vabariigi kodanikud ja mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutse on kätte toimetatud, ei ole kohtuistungile ilmunud. Kostja on teatanud, et ta ei saa 22.03.2016 kohtuistungile tervislikel põhjustel ilmuda ja on esitanud vastuse hagile ja kohtu küsimustele kirjalikult. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist, kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Kostja on küll 29.03.2016 vastuses taotlenud 6-12 kuud järelemõtlemise aega, kuid kuna hageja on kategooriliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, siis puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Kostja on vastuses hagile avaldanud, et ta on nõus abielu lahutamisega. Ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Kohus on jõudnud kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja

2-16-2523 toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Kostja on vastuses hagile teinud ettepaneku määrata lapsega suhtlemiskord ja soovinud, et kohus lubaks tal jääda hageja majja elama seniks, kuni kostja on pere ühise majapidamise tarvis võetud sms-laenud tagasi maksnud. Kohus selgitab, et käesolevas menetluses lahendab kohus vaid hageja poolt esitatud hagi abielu lahutamiseks. Kui pooled ei jõua lapsega suhtlemise korraldamises kokkuleppele ja lahkarvamusi ei õnnestu lahendada ka kohaliku omavalitsuse lastekaitseteenistuse abiga, siis on lapse vanematel õigus pöörduda kohtusse nõuetekohaselt vormistatud ja põhjendatud avaldusega lapsega suhtlemise korra määramiseks hagita menetluses. Samuti on pooltel võimalik pöörduda vastava nõudega kohtusse, kui abikaasad ei jõua abielu lõppemise korral eluruumi kasutamises või ühisvara, sh rahaliste kohustuste, jagamises kokkuleppele. Kohtule esitatav menetlusdokument peab vastama seaduses sätestatud nõuetele ja sellelt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et kui kostja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja esitama seaduses sätestatud nõuetele vastavat menetlusdokumenti, on kostjal võimalik pöörduda õigusabi saamiseks pädeva ja kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja poole. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt, riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.