Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Määruse tegemise aeg ja koht
30. märts 2016.a, Valga kohtumaja
Tsiviilasi
C.J. hagi A.J. vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja number
2-16-4798
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja: C.J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x ) Hageja seaduslik esindaja: T.R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon: xxxx xxxx; e-post: x) Kostja: A.J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x; telefon: xxxx xxxx) kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
C.J. esitas 28.03.2016.a Tartu Maakohtule hagi A.J. vastu elatise suurendamise nõudes. Avalduse kohaselt soovib hageja saada vähemalt miinimumi elatist s.o 215 eurot, praegu saab 177 eurot. Hageja esindaja on märkinud, et ta ei tööta, elab pensionist ja sotsiaaltoetustest. Pension 140 eurot, toimetulekutoetus 45 eurot ja laste raha 50 eurot. Lapse vajaduste loetelus on loetletud kulud 1 kuu kohta: eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulud 15 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot; kokku 590 eurot. Tõenditest on esitatud sünnitunnistus ning arve kommunaalteenuste kohta veebruar 2016.a eest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 2 p 4 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Tuvastatud on, et 30.04.2014.a otsusega on Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-34152 muutnud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 18.05.2010.a määrusega nr 2-08-54513 kinnitatud kompromissi ning suurendanud C.J.i elatist määrates C.J. ülalpidamiskohustuseks 177,50 eurot kuus alates 01.01.2014 kuni tema täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on 30.04.2014.a otsusega välja mõistetud elatis muutuva suurusega, st kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, siis muutub ka elatise suurus, mida A.J. peab maksma C.J.i ülalpidamiseks. Hageja seaduslik esindaja on märkinud, et soovib saada vähemalt miinimummääras elatist, so käesoleval hetkel 215 eurot kuus ning lisanud kulude kalkulatsioonid, milleks on 590 eurot. Kohtule nähtub, et hageja seaduslik esindaja on kulude kalkulatsioonis esitanud mitte üksnes lapse kulud – eluasemekuludeks on märgitud 200 eurot kuus, samas 14.03.2016.a arvelt nr 01/03/2016 nähtub, et summaks on 218,30 eurot, muid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et C.J.i hagi A.J.i vastu elatise suurendamise nõudes tuleb jätta menetlusse võtmata, sest asjas on jõustunud Tartu Maakohtu 30.04.2014.a kohtuotsus tsiviilasjas 2-13-34152, millega on hageja kasuks välja mõistetud elatis muutuva suurusega, st kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, siis muutub ka kostja poolt tasutav elatise suurus kohtusse pöördumata. Kohus selgitab, et käesoleval ajal peaks kostja tasuma alates 01.01.2016.a 30.04.2014.a Tartu Maakohtu otsuse alusel 215 eurot kuus. Samuti juhib kohus hageja seadusliku esindaja tähelepanu, et kui hageja ülalpidamiskulud on suuremad, siis sellisel juhul tuleb hageja seaduslikul esindajal esitada mitte üksnes kalkulatsioon, vaid ka tõendid suuremate kulutuste kohta. Üksnes ühe arve esitamisest ühe kululiigi kohta ei piisa. Seejuures peavad kulud kajastama üksnes hageja ülalpidamiskulusid . Samuti juhib kohus hageja seadusliku esindaja tähelepanu asjaolule, et mõlemad vanemad peavad panustama lapse ülalpidamisse võrdselt.Kui üks vanematest ei saa mingitel asjaoludel seda teha, siis tuleb seda kohtule ka põhjendada ning tõendada. Sellest tulenevalt kohus keeldub C.J.i hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. TsMS § 173 lg-st 1, 2 ja 4 ning § 168 lg-st 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.