Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-16-3333 avalikuld teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused Hageja esitas 1. märtsil 2016 hagiavalduse elatise saamiseks. Hageja seadusliku esindaja XXX ja XXX ühine laps XXX on sündinud XXX. Kostja ei ole hagejat ülal pidanud ega hageja seadusliku esindaja ülalpidamisnõudele reageerinud. Hageja palub kohtult välja mõista elatis miinimummääras alates XXX kuni hagi esitamiseni kokku 543 eurot 23 senti ning alates hagi esitamisest elatis miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja kinnitas 21. märtsil 2016 esitatud vastuses hagiavaldusele, et on nõus maksma elatist lapsele 215 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Käesoleva asja hind on 1935 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas ei esine alust jätta TsMS § 168 lg-st 6 tulenevalt menetluskulusid hageja kanda, kuivõrd kostja on ülalpidamise andmata jätmisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetluskulud tuleb seega jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

2-16-3333 Hageja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Hageja menetluskulu on taotluse kohaselt õigusabikulu kokku 250 eurot ning hageja on esitanud menetluskulu kandmist tõendava dokumendina arve nr KL-02B2201. Asja materjalidest nähtub, et hagiavalduse on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja ise. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks olnud tsiviilasja menetlemisel lepinguline esindaja. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna hagejal puudub praeguses menetluses lepinguline esindaja ning TsMS § 175 lg 2 järgi ei hüvitata nõustaja kulusid, ei tule hageja seadusliku esindaja kantud 250 eurot hageja kasuks menetluskuluna välja mõista. Kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kandnud ka muid menetluskulusid, puudub kohtu hinnangul vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.