Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-19139
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.03.2016.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes
Hagihind
1595,00 eurot
Menetlusosalised
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) 24.03.2016.a..
Kohtuistungi toimumise aeg
Pooled loobusid kohtuistungil enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
Poolte abielu on registreeritud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust lapsi sündinud ei ole. 17.12.2015.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja poolte vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu lahutada, kuna tema ja kostja abielulised suhted on täielikult lõppenud 17. jaanuaril 2015.a. ning taastada neid ei ole enam võimalik.
24.03.2016.a. toimunud kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. Peale abielu lahutamist soovib hageja taastada oma abielueelse perekonnanime. Kostja on kohtuistungil abielu lahutamisega nõus, abielu taastamist ei pea võimalikuks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Käesoleval juhul on nii hageja kui kostja Eesti Vabariigi kodanikud, kelle elukoht on Soome Vabariigis, seega TsMS § 102 lg 2 p 1 kohaselt on Eesti kohus pädev käesoleva abieluasja lahendamiseks. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse algatamise ajal. Pooltel on elukoht Soome Vabariigis, kuid pooled on Eesti Vabariigi kodanikud, siis kohaldab kohus Eesti õigust. Perekonnaseaduse § 65 sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 64 kohaselt abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna poolte elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled on kinnitanud kohtule, et nende abielulised suhted on lõppenud ja nad ei näe võimalust poolte kooselu taastamiseks. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, seega tuleb poolte abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotles kohtuistungil tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega tuleb hagejale taastada tema varem kantud perekonnanimi XXX . TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §164 lg 1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.