Jätta JP (P) menetluskulud ringkonnakohtus NCD kanda ja NCD menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-12183 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.15.08.2015 esitas JP (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse NCD (kostja) vastu. Hageja taotles kostja isaduse tuvastamist hageja suhtes, hageja esindajale LP`ele ainuhooldusõiguse jätmist ning välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis vähemalt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuus hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on JP sündinud XX.XX.XXXX ja põlvneb NCD-st. Kostja veetis peale lapse sündi temaga aega ning teab, et ta on lapse isa. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt pakkunud kostjale võimalust võtta isadus vabatahtlikult omaks ja/või tuvastada isadus DNA testi tehes, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja elab koos emaga ning on tema täielikul ülalpidamisel. Kostja hageja ülalpidamisel ei ole osalenud.
3.Hageja esindaja peres on lisaks JP-le veel kaks alaealist last, s.h. on J ja tema õde VK mõlemad sügava liitpuudega. Hageja esindaja ainuke sissetulek koosneb kahe vanema lapse isa poolt makstavast elatisest ja sotsiaaltoetustest. Hageja esindaja ei saa tööle minna, sest peab lapsi hooldama. Menetluse edasine käik
4.Harju Maakohus eraldas 07.09.2015 määrusega tsiviilasjast nr 2-15-12183 LP`e avalduse alaealise lapse suhtes ainuhoolduse saamiseks iseseisvasse menetlusse.
5.Harju Maakohus võttis 02.11.2015 määrusega hagiavalduse menetlusse ja määras DNA ekspertiisi ning tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.
6.Ekspertiisiakt esitati kohtule 01.12.2015.
7.Kohus tegi kostjale kirjaliku ettepaneku esitada avaldusele oma seisukoht 5 päeva jooksul. Kohtu kirja sai kostja kätte 14.12.2015. Kostja vastuväited
8.Kostja kohtule oma kirjalikku vastust ei esitanud. 10.12.2015 teatas kostja telefoni teel kohtule, et tal ei ole raha elatise maksmiseks. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 22.12.2015 otsusega hagi, tuvastas hageja põlvnemise kostjast, otsustas kostja kanda rahvastikuregistrisse hageja isana, mõistis kostjalt hageja kasuks alates 15.08.2015 välja elatise mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2015.a 195 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, otsustas et elatis tuleb kanda iga kuu jooksva kuu eest ette hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, kellel on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks ning mõistis kostjalt välja menetluskulud, so DNA-ekspertiisi tasu katteks 171 eurot. Muud menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
10.Maakohtu otsusest tulenevalt on JP sündinud XX.XX.XXXX, sünd registreeritud 04.03.2014 Tallinna Perekonnaseisuametis. Registrisse on kantud lapse emana LP, kanne isa kohta puudub.
11.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on teostatud DNA ekspertiis. 12.12.2014 koostatud ekspertiisiaktis nr XXX antud eksperdi arvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-12183 alusel NCD bioloogiline isadus JP suhtes ei ole välistatud. Uuringute tulemusena tõenäosus, et NCD on JP bioloogiline isa, on 99,9999989%.
12.Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
13.Kohus leiab, et eeltoodud uuringu tulemus on piisavaks tõendiks, mis võimaldab pidada NCD JP isaks.
14.Käesolevalt on vanematel oma tütre suhtes ühine hooldusõigus.
15.Hageja soovib elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest summas, mis alati vastaks seaduses sätestatud miinimumelatise summale.
16.Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-36-08).
17.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatis tuleb välja mõista hageja taotletud suuruses ja alates kohtusse hagiavalduse esitamisest, s.o 15.08.2015. Apellatsioonkaebus
18.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning teha uus otsus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 25 eurot kuus alates 15.08.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, menetluskulud jätta apellatsioonimenetluses poolte endi kanda.
19.Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti rakendanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.
20.Kostja leiab, et esinevad alused PKS § 101 ja § 102 lg 2 ,3 ja 4 kohaldamiseks. Kostja on poliitiline põgenik riigist XXX (XXX), mis asub Lääne-Aafrikas. Kostjale on Eestis välja antud ajutine elamisluba. Kostja ei valda eesti ega vene keelt. Riik andis kostjale võimaluse lõpetada Töötukassa poolt korraldatud masseerija kursused. Kostja asutas Eestis juriidilise isiku, kuid kuna kostja ei valda eesti ja vene keelt, ei saa kostja leida Eestis tööd, mis on piisav enda ja lapse ülalpidamiseks. Kostja tulud on 50 eurot kuus. Kostja elab XXX teise naise ülalpidamisel. Kostjal on teine laps XXX, kuid kostja ei saa selle kohta dokumente esitada, kuna kostja kodumaal on sõda ja ühendus kodumaaga puudub. Kostja palub kohtul välja nõuda PPA otsused kostjale elamisloa väljastamise ja pikendamise kohta ning MTA-lt andmed kostjad tulude ja kulude kohta 2014 ja 2015 aastal. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.PKS (Perekonnaseadus) § 86 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa. Seega on kostja kohustatud hagejat ülal pidama.
24.Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse osas. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud sätete
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-12183 eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei saa olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eeltoodust tulenevalt peab üldreeglina vanem oma lapse ülalpidamiseks tasuma vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagiavalduse esitamisel 2015.a oli pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära 195 eurot, alates 01.01.2016 on see 215 eurot.
25.PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Hageja on esile toonud, et tema seaduslik esindaja kasvatab veel kahte alaealist last lisaks hagejale ning kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Asja materjalidele on lisatud hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõte, millest nähtub, et pere sissetulek moodustub peretoetusest, sotsiaaltoetusest, vanemahüvitisest, täituri kaudu laekuvast elatisest. Hageja emal vara erinevate registrite järgi vara puudub. Kostjal on registritesse kantavaks varaks eelpool nimetatud äriühingu osa. Arvestades hageja vanemate varalist olukorda, ei ole hageja vanemate varalisi võimalusi hinnates vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumine kostja kasuks lapsele elatise maksmisel võimalik.
26.PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi võib erandina mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist nõudev laps. Kostja on käesolevas asjas väitnud, et peale hageja on tal veel teine laps, kelle olemasolu ta ei saa aga tõendada, sest dokumendid puuduvad. Ringkonnakohus osutab, et ainuüksi asjaolu, et elatise maksmiseks kohustatud isikul on veel lapsi, ei ole aluseks vähendada elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimumsumma. Selleks, et PKS § 102 lg 2 kohaldades mõista elatis välja alla miinimumsumma tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et teine laps osutuks varaliselt vähemkindlustatuks juhul, kui hagejale mõistetakse välja miinimumsumma. Sellekohaseid väiteid, sh seda, et kostja üldse oma mujal elavale lapsele elatist tasuks või oleks kohustatud seda tegema, kostja esile toonud ega tõendanud ei ole.
27.Apellatsioonkaebuses on kostja väitnud, et ta on poliitiline põgenik. See asjaolu ei välista kostjalt elatise väljamõistmist. Politsei- ja Piirivalveameti poolt edastatud teabe kohaselt (tlk 80) on kostjale antud Välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 37 alusel rahvusvaheline kaitse. Kostjale väljastatud elamisluba kehtib kuni 22.12.2017 ning kuna kostjal on elamisluba olemas, siis VRKS § 45 alusel võib kostja Eestis töötada samadel õigusaktides sätestatud alustel, kui Eesti alaline isik. Kostja ei ole väitnud, et töövõimetuse tõttu ei ole ta võimeline töötama. Ringkonnakohus osutab, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike Kostjale kuulub ainuomanikuna A OÜ osa ning ta on selles äriühingus ka ainuke juhatuse liige. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttes 2014.a majandusaasta aruande kohta on märgitud, et äriühingu põhitegevusalaks on XXX tegevus jm XXX. Äriühingul on ka toimiv koduleht aadressil XXX. Kuigi Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed 2015.a kostja sissetulekute kohta ei tähenda see ringkonnakohtu arvates, et kostja vabaneks kohustusest oma last ülal pidada. Elatise maksmiseks piisava sissetuleku puudumisel
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-12183 tuleb kostjal töövõime olemasolul sissetulek muretseda. Äriühingu ja sellele kuuluva Tallinna kesklinnas asuva teenuseid pakkuva salongi kaudu peaks elatise maksmiseks vajaliku sissetuleku teenimine olema võimalik. Seega tuleb kostjal tasuda hageja ülalpidamiseks elatise miinimumsumma.
28.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus mõistis kostjalt elatise miinimumsummas õigesti välja. Menetluskulude jaotus
29.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis juhindudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.