XXXja XXXhagi XXX(XXX) vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3510 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hagejad XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) ja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt-Sermat 15.02.2016
esindajad
Kohtuistungi aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista XXX XXX kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2015 – 13.11.2015 eest summas 203,65 eurot.
3.Välja mõista XXX XXX kasuks elatis summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval, alates 14.11.2015 kuni XXX täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
4.Välja mõista XXX XXX kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2015 – 13.11.2015 eest summas 203,65 eurot.
5.Välja mõista XXX XXX kasuks elatis summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval, alates 14.11.2015 kuni XXX täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
6.XXX tuleb tasuda elatis ja elatise võlgnevus laste seadusliku esindaja arvelduskontole.
XXX
7.Resolutsiooni p-de 3 ja 5 osas kuulub otsus viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta XXX ja XXX menetluskulud 80 % ulatuses XXX kanda ja XXX menetluskulud 20 % ulatuses XXX ja XXX kanda.
8.Mõista välja XXX
XXX ja
XXX menetluskulu 1 566,10 eurot.
9.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 566,10 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.03.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXXja XXX(hagejad) esitasid 14.11.2015 hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt alates 01.09.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni ja alates hagiavalduse esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed alates septembrist 2014 koos emaga kostjast eraldi. Kostja ei täida laste ülalpidamise kohustust nõuetekohaselt. Kostja maksab lastele elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hagejate arvates on ebaõige kostja väide, et lapsed veetsid mõlema vanema juures sama suure osa ajast. Samuti on ekslik kostja arusaam, et sama võrra mõlema vanema juures aja veetmine tähendab automaatselt ülalpidamiskohustuse kohast täitmist. Asjaolu, et lapsed viibisid perioodil september – november 2015 kas vanemate kokkuleppel või kohtumäärusega kehtestatud suhtlemiskorra alusel kostja juures, ei anna alust teha tagasiulatuva elatise nõudest mahaarvamisi kostja poolt sellel perioodil lastele kantud kulude osas. Kostja poolt perioodi september 2015 – november 2015 kohta esitatud tšekkidel kajastatud kulusid ei saa arvestada laste kuludena, kuna tegemist on lastega suhtlemiskorra ajal tehtud kuludega. Kostja ei ole laste emaga suhtlemiskorra kulusid kooskõlastanud ja sellised kulud ei ole hagejate põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud ning neid ei saa arvestada elatise väljamõistmisel. Kostja väide, et osa laste kuludest on kaetud
lapse toetusega summas 90 eurot kokku kahe lapse peale, on ebaõige. Laste kulud ületavad alammäära, seega ei ole kohane arvestada lapsetoetust seaduses sätestatud alammääras elatise tasumisel. Laste vanemate vahel puudus kokkulepe, et kostja saab täita hagejate ülalpidamiskohustust muul viisil kui elatise rahas tasumisega. Hagejad paluvad välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.09.2015 – 13.11.2015 eest ühe hageja osas 298,92 eurot (elatisesummast on maha arvestatud kostja poolt tasutud elatise summad) ning mõlema hageja osas kokku 597,84 eurot. Hagejad paluvad mõista välja elatis miinimummääras alates 14.11.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt võtab kostja õigeks edasiulatuva elatise nõude. Kostja vaidleb vastu tagasiulatuva elatise nõudele. Hagejad viibisid mõlema vanema juures sama suure osa ajast ja seetõttu tekkis olukord, kus mõlemad vanemad täitsid ülalpidamiskohustust vahetult ning elatist ei tulnudki välja mõista. Lisaks vahetule ülalpidamisele tasus kostja tagasiulatuva elatise nõude perioodil hagejate seaduslikule esindajale kokku 1 977 eurot. Lisaks elatise andmisele kandis kostja seoses hagejate ülalpidamisega tagasiulatuva elatise nõude perioodil kulusid (riided, meelelahutuskulud, söögikulud, küttekulud jne) summas 1 121 eurot. Kostja märgib, et hagejate seaduslik esindaja saab lapsetoetust kokku summas 90 eurot, mida tuleb arvestada laste vajaduste katmisel elatist saava vanema poolt.
KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hagejad paluvad mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt alates 01.09.2015 kuni hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 13.11.2015 kummalegi lapsele summas 298,92 eurot ja elatis miinimummääras alates hagi esitamisest 14.11.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni. Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: - hagejad on kostja lapsed; - lapsed elavad alates septembrist 2014 koos emaga ja kostjast eraldi; - laste vanemate vahel ei olnud kokkulepet, et lapse isa saab täita laste ülalpidamise kohustust seaduses sätestatust erineval viisil (I kd, lk 164 pöördel); - perioodil september – november 2015 viibisid lapsed isa juures järgneva graafiku alusel: 03.09.2015 – 06.09.2015, 18.09.2015 – 23.09.2015, 08.10.2015 – 11.10.2015, 16.10.2015 – 18.10.2015, 30.10.2015 – 31.10.2015, 01.11.2015, 13.11.2015 – 15.11.2015, 27.11.2015 – 29.11.2015 (I kd, lk 57, lk 59 – 60, lk 164 pöördel). Kostja võttis õigeks hagejate edasiulatuva elatise maksmise nõude. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on andnud lastele ülalpidamist perioodil 01.09.2015 – 13.11.2015 seaduses sätestatud määras, mh kas riiklikud toetused saab elatise nõudest, sh tagasiulatuva elatise osas maha arvestada ja kas kostja poolt lastele tema juures viibimise aja jooksul kantud kulude arvel saab lugeda täidetuks kostja kohustus anda lastele ülalpidamist.
5.Hagejate nõude õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) §-d 96, 97, 100 ja 108. PKS § 96 esimene lause sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme
ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama sätte lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks PKS § 99 alusel. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
6.Esmalt käsitleb kohus hagejate nõuet mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamist kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja võttis 09.12.2015 menetlusdokumendis õigeks hagejate nõude maksta laste ülalpidamiseks elatist miinimummääras alates hagi esitamisest 14.11.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni (I kd, lk 38 – 44). Kohus rahuldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel hagejate nõude edasiulatuva elatise maksmise osas ja mõistab kostjalt alates 14.11.2015 kummagi lapse kasuks välja elatise summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Hageja taotlusel määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel edasiulatuva elatise maksmise korra. Kostjal tuleb tasuda igakuine elatis laste ülalpidamiseks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kuivõrd kostja võttis edasiulatuva elatise maksmise nõude õigeks, tunnistab kohus selles osas otsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
7.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet mõista kostjalt välja elatis perioodi 01.09.2015 – 13.11.2015 eest seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejad nõuavad kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist miinimummääras ja seega ei pea tõendama igakuiste kulude suurust perioodil, mille eest tagasiulatuvat elatist nõutakse. Perioodil september – november 2015 moodustas alaealisele lapsele makstava elatise miinimummäär 195 eurot kuus. Seega pidid mõlemad vanemad rahuldama iga lapse igakuised vajadused minimaalselt summas 390 eurot. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ülalpidamist andma kohustatud isiku laste ülalpidamise kohustuse suuruse määramisel tuleb võtta arvesse riigi poolt makstavad toetused. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 16, nr 3-2-1-124-15, p 16). Kohtul tuleb nimetatud asjaolu arvestada juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejate seaduslik
esindaja saab igakuiselt lapsetoetust kummalegi lapsele summas 45 eurot. Kohtu hinnangul saab lapse vajaduste rahuldamiseks mõeldud riikliku toetuse ulatuses lugeda lapse vajadused rahuldatuks. Arvestades, et lapse mõistlikud vajadused, mis septembris – novembris 2015 kehtinud miinimumpalgast lähtudes moodustasid 390 eurot, olid 45 euro ulatuses kaetud riikliku lapsetoetusega, pidi kostja septembris – novembris 2015 andma igakuiselt ühele lapsele ülalpidamist summas 172,50 eurot ((390 eurot – 45 eurot) : 2) ja kahele lapsele kokku 345 eurot. Perioodil 01.09.2015 – 13.11.2015 pidi kostja maksma kummalegi lapsele elatist kokku summas 419,75 eurot ((172,50 eurot x 2 kuud) + (172,50 : 30 kalendripäeva) x 13 kalendripäeva)) ja mõlemale lapsele kokku 839,50 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja maksis perioodil 01.09.2015 – 13.11.2015 elatist järgmiselt: 01.09.2015 summas 205 eurot, 05.10.2015 summas 146,17 eurot ja 02.11.2015 summas 187 eurot (I kd, lk 10, 55 - 56). Hagejad loevad kostja poolt novembris 2015 tasutud summa novembri kuu elatise katteks, seega maksis kostja perioodi 01.11.2015 – 13.11.2015 eest elatist summas 81,03 eurot ((187 eurot : 30 kalendripäeva) x 13 kalendripäeva)). Kostja maksis elatist perioodil 01.09.2015 – 13.11.2015 kokku summas 432,20 eurot (205 eurot + 146,17 eurot + 81,03 eurot). Seega pidi kostja andma kummalegi lapsele täiendavalt ülalpidamist perioodil 01.09.2015 – 13.11.2015 summas 203,65 eurot ((839,50 eurot – 432,20 eurot) : 2) või mõlemale lapsele kokku 407,30 eurot. Vastuseks kostja väitele, et hagejate seaduslik esindaja saab elatiselt tulumaksu tagastust, mida tuleb elatise väljamõistmisel arvestada, märgib kohus järgmist. Lapsele makstav elatis on tulumaksuvaba tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 alusel, mistõttu ei pidanud laste ema elatiselt tulumaksu maksma ja järelikult ei ole temal ka õigust tulumaksu tagastusele.
8.Eelnevas punktis asus kohus seisukohale, et kostja pidi andma kummalegi lapsele täiendavalt ülalpidamist perioodil 01.09.2015 – 13.11.2015 summas 203,65 eurot või mõlemale lapsele kokku 407,30 eurot. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on laste ülalpidamise kohustuse märgitud perioodil nõuetekohaselt täitnud. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos (PKS § 100 lg 1). Sellest üldreeglist näeb ette erandi PKS § 100 lg 3, mille kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Pooled ei vaidle, et lapsed ei ela kostjaga koos. 15.02.2016 kohtuistungil kinnitasid pooled, et laste vanemate vahel ei olnud kokkulepet, et laste isa saab täita laste ülalpidamise kohustust seaduses sätestatust erineval viisil (I kd, lk 164 pöördel). Seega pidi kostja täitma laste ülalpidamise kohustust makstes igakuiselt elatist laste vajaduste rahuldamiseks lastega koos elavale vanemale. Kostja ei ole lastega koos elavale vanemale maksnud perioodil 01.09.2015 – 13.11.2015 elatist laste ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummäras ja rikkus seega laste ülalpidamise kohustust. Kostja poolt perioodil 01.09.2015 – 13.11.2015 kantud laste toidukulude, riidekulude, meelelahutuskulude jne (I kd, lk 51 – 53, lk 63 – 64, lk 72 – 85, lk 182 - 201) arvel ei saa lugeda täidetuks laste isa kohustust anda lastele ülalpidamist miinimummääras, sest laste vanemate vahel puudus PKS § 100 lg 3 järgne kokkulepe, et kostja saab täita laste ülalpidamise kohustust muul viisil kui seadus ette näeb, nt ostes lastele riideid või kandes meelelahutuskulusid jne. Laste ema ei ole aktsepteerinud kostja poolt perioodil 01.09.2015 – 13.11.2015 lastele kantud kulusid nõuetekohase laste ülalpidamise kohustuse täitmisena.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate tagasiulatuva elatise nõude PKS § 96, § 97 p 1 ja § 108 alusel ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise perioodi 01.09.2015 – 13.11.2015 eest kummalegi lapsele summas 203,65 eurot ja mõlema lapse kohta kokku summas 407,30 eurot.
9.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et elatise väljamõistmata jätmisel või väljamõistmisel alla seaduses sätestatus määra tuleb kohaldada võlaõigusseaduse kahju hüvitamist reguleerivaid sätteid. Kohtu hinnangul reguleerib nii edasiulatuva kui ka tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmist või väljamõistmist alla seaduses sätestatud määra erinormina PKS § 102 lg 2. Kohus selgitas kostjale, et temal lasub kohustus tuua kohtu ette asjaolud PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks (I kd, lk 87). Kostja ei ole asjaolusid, mis annaksid alust märgitud sätte kohaldamiseks kohtu ette toonud.
10.Kohus ei arvesta TsMS § 238 lg 5 alusel otsuse tegemisel järgmisi tõendeid: kostja 09.12.2015 vastuse lisa 2 (I kd, lk 50), lisa 4 (I kd, lk 54), lisa 8 (I kd, lk 58), kostja poolt lastele kantud kulude kinnitamiseks esitatud arved augustis 2015 (I kd, lk 68 – 71, lk 135 - 138), kuna need dokumendid on esitatud haginõudest väljuva perioodi kohta ja ei ole seega asjakohased. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA RAHALINE KINDLAKSMÄÄRAMINE
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas nõude mõista kostjalt välja edasiulatuva ja tagasiulatuva elatise. Edasiulatuva elatise nõude võttis kostja õigeks ja tagasiulatuva elatise nõude rahuldab kohus osaliselt. Kohus leiab, et hagi rahuldatakse ca 80 % ulatuses ning juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jaotab menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st 80 % hagejate menetluskuludest tuleb jätta kostja kanda ja 20 % kostja menetluskuludest hagejate kanda. Kohus märgib, et kuigi kostja võttis edasiulatuva elatise nõude õigeks ei saa hagejate menetluskulud edasiulatuva elatise osas jätta hagejate kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Esitatud menetlusosaliste kirjavahetusest (I kd, lk 45 – 49) nähtub, et kostja oli küll valmis maksma edasiulatuvat elatist, kuid keeldus tagasiulatuva elatise maksmisest. Hagejate sooviks oli saada nii tagasiulatuvat kui ka edasiulatuvat elatist, mistõttu ei olnud hagejatel muud võimalust oma õiguste realiseerimiseks kui pöörduda kohtu poole, millisest võimalusest ja sellega kaasnevatest kuludest oli kostja hagejate lepingulise esindaja poolt eelnevalt teavitatud. Seega ei saa menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 168 lg-st 6, kuna kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja põhjustas oma keeldumisega maksta lastele elatist hagejate küsitud perioodi eest hagiavalduse esitamise enda vastu, mistõttu ei saa väita, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et vastaspoole menetluskulude tema kanda jätmine asetaks teda väga keerulisse majanduslikku olukorda.
12.Esmalt käsitleb kohus hagejate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
Hagejate menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust summas 3 910 eurot (käibemaksuga). 12.1 Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Hagejaid on kogu menetluse vältel esindanud üks esindaja – vandeadvokaat Senny Pello. Õigusabi osutamisel on esindaja tunnitasu suuruseks olnud ca 130 - 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu on põhjendamatult kõrge. Arvestades käesoleva vaidluse sisu (tegemist on elatise väljamõistmise nõudega, mis ei ole õiguslikult keeruline), esitatud tõendite mahtu (kostja esitas küll mahukaid tõendeid, kuid nende analüüs ei eeldanud keerulist õigusliku analüüsi läbiviimist) ja toimunud istungite arvu saab pidada vandeadvokaadist esindaja mõistlikuks tunnitasuks 110 eurot käibemaksuta. 12.2 Kohus leiab, et osa hageja menetluskulude spetsifikatsioonides toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulust ei ole põhjendatud. Kohus käsitleb spetsifikatsioonides kajastatud toimingud, millele kulunud aeg ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus ei määra tasu hagejate 06.12.2015 menetluskulude spetsifikatsioonis perioodil 16.09.2015 – 10.11.2015 tehtud toimingute eest, kuna need olid sooritatud hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil, toimingud ei nähtu toimikust ja kohus ei saa hinnata toimingutele kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Kohus loeb hagiavalduse (06.12.2015 spetsifikatsiooni 14.11.2015 toiming) koostamise põhjendatuks ajakuluks 3 tundi (hagi on esitatud 5 lehel, ei ole õiguslikult keeruline, sisaldab peamiselt faktiliste asjaolude kirjeldust). Kohus ei määra tasu 06.12.2015 spetsifikatsiooni 19.11.2015 ja 20.11.2015 toimingute eest, kuna toimingud ei nähtu toimikust ja kohus ei saa hinnata toimingutele kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Kohus ei määra tasu 15.12.2015 spetsifikatsiooni 06.12.2015 ja 27.01.2015 (telefoninõupidamine kliendiga) toimingute eest, kuna toimingud ei nähtu toimikust ja kohus ei saa hinnata toimingutele kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Kohus loeb hagejate 05.01.2016 vastuse koostamise põhjendatuks ajakuluks 4 tundi (15.02.2016 spetsifikatsiooni toimingud perioodil 11.12.2015 – 04.01.2016). Hageja 05.01.2016 vastus on küll esitatud 9 lehel, kuid see ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vastuses analüüsitakse peamiselt kostja tõendeid. Kohus peab põhjendatuks ajakuluks 15.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistuseks (1 tund) ja istungil osalemiseks (1 tund 30 minutit) kokku 2 tundi 30 minutit (hagejate 07.03.2016 spetsifikatsiooni 15.02.2016 toiming). Kohus ei määra tasu kliendiga nõupidamise eest pärast istungit (hagejate 07.03.2016 spetsifikatsiooni 15.02.2016 toiming), kuna vastav toiming ei nähtu toimikust ja kohus ei saa hinnata toimingule kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust.
Hagejatele õigusabi osutamisega tehtud toimingud on põhjendatud kokku 17,66 tunni ulatuses ja hagejate lepingulise esindaja kulu tuleb lugeda põhjendatuks summas 1 942,6 eurot (käibemaksuta). 12.3 Kohus rahuldab hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Hagejate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku summas 2 331,12 eurot (käibemaksuga). Hagejate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 1 578,88 eurot. Hagejate lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele koos käibemaksuga. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejatele 80 % menetluses kantud kuludest, so summas (2 331,12 x 80%) 1 864,9 eurot.
13.Järgnevalt käsitleb kohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust summas 1 872 eurot (käibemaksuga). Kostjat on kogu menetluse vältel esindanud üks esindaja – jurist Õnneli Matt-Sermat. Õigusabi osutamisel on esindaja tunnitasu suuruseks olnud ca 60 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus loeb märgitud tasu mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks. 13.1 Kohus leiab, et osa kostja 25.02.2016 menetluskulude spetsifikatsioonis toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulust ei ole põhjendatud. Kohus käsitleb spetsifikatsioonis kajastatud toimingud, millele kulunud aeg ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus ei määra tasu kostja 25.02.2016 menetluskulude spetsifikatsiooni toimingu nr 2 eest, kuna toiming ei nähtu toimikust ja kohus ei saa hinnata toimingutele kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Kohus loeb kostja 09.12.2015 vastuse koostamise põhjendatuks ajakuluks 6 tundi (25.02.2016 menetluskulude spetsifikatsiooni toiming nr 3). Kostja 09.12.2015 vastus on esitatud 7 lehel, kuid sisaldab peamiselt faktiliste asjaolude kirjeldust, ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi. Kohus ei määra tasu kostja 25.02.2016 menetluskulude spetsifikatsiooni 15.02.2016 toimingu nr 6 eest. Konsultatsioon kliendiga ei nähtu toimikust ja kohus ei saa hinnata toimingule kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Kohtuistungiks ettevalmistusaeg põhjendatud mahus 1 tund on arvestatud 22.01.2015 toimingu nr 7 juures. Kohus loeb kostja 25.02.2016 menetlusdokumendi (kostja 25.02.2016 menetluskulude spetsifikatsiooni toiming nr 9) koostamise põhjendatuks ajakuluks 4 tundi. Kostjale õigusabi osutamisega tehtud toimingud on põhjendatud kokku 20,75 tunni ulatuses ja kostja lepingulise esindaja kulu tuleb lugeda põhjendatuks summas 1 245 eurot (käibemaksuta). 13.2 Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku summas 1 494 eurot (käibemaksuga). Kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 378 eurot. Kostja lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele koos käibemaksuga. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejatel hüvitada kostjale 20 % menetluses kantud kuludest, so summas (1 494 x 20%) 298,80 eurot.
14.Kohus tasaarvestab poolte menetluskulude hüvitamise nõuded ja tasaarvestuse tulemusena mõistab kostjalt hagejate kasuks välja 1 566,10 (1 864,90 – 298,80) eurot menetluskulude katteks.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on vastava taotluse esitanud.
16.Hagejad paluvad kohustada kostjat tasuma menetluskulud OÜ Advokaadibüroo Concordia arveldusarvele. Kohus leiab, et vaidluse kaotanud poolelt vastaspoole kasuks väljamõistetavad menetluskulud on mõeldud vaidluse võitnud poole kantud menetluskulude hüvitamiseks, millised tuleb kanda vaidluse võitnud poolele endale. Kohus jätab rahuldamata hagejate taotluse kohustada kostjat tasuma menetluskulude hüvitis OÜ Advokaadibüroo Concordia arveldusarvele.
/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.