Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

2-16-2215

Menetluskulude jaotus Alaealistele määratud esindaja kulud jätta riigi kanda. Muud menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik XXX(avaldaja) esitas 10.02.2016 Harju Maakohtule avalduse alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks ja lastele tehingu tegemiseks erieestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja kinkida temale kuuluva kinnisasjast asukohaga XXX1/3 mõttelist osa kummalegi oma alaealisele lapsele. Avaldaja toob välja, et kinnisasjale ei ole seatud hüpoteeke, samuti ei lasu kinnisasjal kehtivaid koormatisi ega kitsendusi, mis võiks lastele tehinguga kaasa tuua varalisi kohustusi. Avaldaja palub kinketehingu tegemiseks määrata lastele erieestkostjaks tema õde XXX, kuivõid tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg-st 6 ja § 180 lg 1 p-st 1 ei ole avaldajal ega puudutatud isikute emal võimalik neid esindada. Lastele riigi poolt määratud esindaja on seisukohal, et alaealiste nimel kinnistu omandamiseks läbi kinketehingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ning selle tulemusena kinnistusraamatusse kande tegemiseks ei ole kohtu nõusolek vajalik, kuna PKS § 187 ja § 188 ei nõua kinnisasja kinke vastu võtmiseks kohtu luba. Esindaja on seisukohal, et 12-aastasel XXXja 14-aastasel XXX on seaduse mõttes kehtiv õigus sõlmida kinkelepingut ilma seadusliku esindaja nõusolekuta tingimusel, et kinkelepingust ei tulene kingisaajatele kohustusi. Esindaja on seisukohal, et alaealiste laste poolt kinke vastuvõtmine avalduses toodud tingimustel ei kahjusta alaealiste varalisi huve, sest kinnistul puuduvad hüpoteegid, kitsendused või koormatised, mis võiks lastele kaasa tuua varalisi kohustusi. Laste esindaja märgib täiendavalt, et kui kohus leiab, et avalduses toodud kinnistu kinke vastuvõtmiseks on vajalik kohtu luba, ei kahjusta laste poolt kinke vastuvõtmine alaealiste varalisi huve. Eestkosteasutus märgib, et vestles avaldaja ning puudutatud isikuga. Vestluse käigus selgus, et kingitava kinnistu näol on tegemist suvekoduga, kus kogu pere suviti aega veedab. Avaldaja ja laste sõnul on peresisesed suhted head. Lapsed kinnitasid, et nad saavad antud tehingust aru ja on kinketehinguga nõus. Kinketehing laste huve ei kahjusta. Eestkosteasutus on seisukohal, et kohus võiks anda avaldajale nõusoleku alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks ja määrata lastele tehingu tegemiseks erieestkostja.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, eestkosteasutuse ja lastele määratud esindaja arvamustega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud.

2-16-2215 Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas PKS § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei või vanemad last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal käesoleva seaduse § 180 kohaselt. PKS § 180 lg 1 p 1 sätestab, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes. PKS § 209 lg 2 kohaselt määratakse käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks erieestkostja. PKS § 209 lg 4 kohaselt kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. Muul juhul lõpetab kohus erieestkoste, kui selle määramise alus on ära langenud. PKS § 131 lg 1 kohaselt ei või vanem kohtu nõusolekuta teha TsMS § 187 ja § 188 lg 1 punktides 1-3, 5 ja 7-11 sätestatud tehinguid. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isikud XXXja XXXon avaldaja lapsed. Lisaks on kohus tuvastanud, et kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr XXX) omanikuks on avaldaja XXXning nimetatud kinnistul ei lasu kehtivaid koormatisi, kitsendusi ega hüpoteeke. Esitatud avalduses taotleb avaldaja saada kohtu nõusolekut avaldajale kuuluva kinnisaja 1/3 mõttelise osa kinkimiseks kummalegi oma alaealisele lapsele. Kohus nõustub lastele määratud esindaja seisukohaga ning möönab, et PKS § 187 ja § 188 kohaselt ei ole avalduses märgitud tehingu tegemiseks vajalik kohtu nõusolek. Kuivõrd avaldaja on kohtule kinnitanud, et notarid ei nõustu kõneall olevat tehingut tegema ilma kohtu nõusolekuta, on kohus avaldaja selgitusi, menetlusökonoomia põhimõtet ning avaldajale ja tema ülalpidamisel olevatele alaealistele lastele täiendavate ajaliste ja rahaliste kulude tekitamise ebaotstarbekust arvestades jõudnud seisukohale, et avaldajale tuleb anda nõusolek lastele kinketehingu tegemiseks. Kohus on veendumusel, et tehing ei kahjusta alaealiste laste huve, kuivõrd kinnistul puuduvad hüpoteegid, kitsendused või koormatised, mis võiksid lastele kaasa tuua varalisi kohustusi. Avaldaja on avaldanud, et kõik kinketehinguga ja vara ülalpidamisega kaasnevad kulud kannab avaldaja. Lähtudes eeltoodust annab kohus avaldajale loa teha alaealiste XXXja XXXnimel tehing, millega XXXkingib temale kuuluvast kinnistust asukohaga XXX(registriosa nr XXX) 1/3 suuruse mõttelise osa oma pojale XXX(isikukood XXX) ning 1/3 suuruse mõttelise osa oma pojale XXX(isikukood XXX). Kohtu nõusolek kehtib ka selle tehingu raames tehtavate võimalike asjaõiguslike tehingute tegemiseks. Avaldaja pakkus välja, et alaealiste puudutatud isikute XXXja XXXerieestkostjaks võiks eelnimetatud tehingu teostamiseks olla laste tädi ning avaldaja õde XXX(isikukood XXX). Kohus osundab, et PKS § 180 lg 1 p 1 sätestab, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes. PKS § 209 lg 2 kohaselt määratakse käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks erieestkostja. Käesoleval juhul taotletakse kohtu nõusolekut tehinguks, mille poolteks on eestkostetavad XXXja XXXning teine pool on

2-16-2215 eestkostja Marko Heinsoo. Seega ei tohi XXXpuudutatud isikuid XXX ́d ja XXX ́d nimetatud tehingus esindada ning tuleb määrata erieestkostja. Kohus leiab, et alaealiste puudutatud isikute erieestkostjaks tuleb määrata XXX, kes on erieestkostjaks sobiv isik ning tema erieestkostjaks määramine on seaduse nõuetele vastav. Kohus selgitab, et PKS § 209 lg 4 kohaselt, kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. Seega on XXX’l erieestkostjana võimalik XXX ́d ja XXX ́d esindada üksnes kinnisasja nr XXX kinkimisega seotud toimingutes. Toimingute tegemise järgselt erieestkoste lõpeb. Menetluskulude jaotuse osas näeb kohus ette, et alaealisele riigi kulul määratud esindaja õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Muud menetluskulud jätab kohus aga menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.