Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

28.08.2015.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 23.08.2031.a suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (kuni 31.12.2015.a 195 eurot kuus; käesoleval hetkel 215 eurot kuus).

jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue XXX ja XXX esitasid 28.08.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu elatise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 22.09.2015.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 07.10.2015.a esitasid hagejad kohtule nõuetekohase hagiavalduse. Avalduse kohaselt on XXX ja XXX abielust sündinud 23.08.2013.a. kaksikud tütred XXX ja XXX. Vanemad elavad lahus alates 2015.a. juunist ja lapsed elavad koos emaga. Isa on tütreid üleval pidanud vähesel määral ja mitteregulaarselt. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsummas kummalegi lapsele alates 28.08.2015.a. Kostja vastuväited ja avaldus lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes Kostja vaidleb hagile vastu, soovib elatist maksta väiksemas summas ning pidada ise lapsi ülal. 50% ajast lapsed viibivad isaga ja sel ajal isa annab lastele vahetult ülalpidamist st toitlustab, majutab, riietab. Kostja nõustub maksma elatist laste ülalpidamiseks kummalegi lapsele 100 eurot ning ülejäänud osa panna laste iseseisvasse ülalpidamisse. Selgitab, et omab perioodilist tööd ning tema sissetulek ei ole pidev. Kui lapsed viibivad vähemalt 3 päeva nädalas isa juures, siis nende ülalpidamist saavad toetada kostja ema, õde ja õetütar. Kostja on 22.10.2015.a. esitanud kohtule avalduse lastega suhtlemise korra määramiseks. Soovib suhelda lastega rohkem, kuid laste ema teeb sellele takistusi. Ema juures lastel puudub kindel päevakord. Kostja elamistingimused on paremad kui laste emal. Isa soovib osaleda laste kasvatamises võrdselt emaga. Palub määrata lastega suhtlemise kord selliselt, et lapsed viibivad 2 päeva emaga ja seejärel 2 päeva isaga. Hagejate esindaja vastuväited kostja avaldusele lastega suhtlemiseks Laste ema ei pea kostja poolt esitatud avalduse väiteid õigeks ja põhjendatuks. Suhtlemine kostjaga on praktiliselt lõppenud, sest laste vanemad asusid eraldi elama põhjusel, et laste isa eluviis oli vastutustundetu ja seotud alkoholi kuritarvitamisega. Kostja ei soovi nimetatud probleemi lahendada. Laste ema ei ole teinud isale takistusi lastega suhtlemiseks kui kostja on kaine. Alkoholi tarvitanuna ta jääb magama ja kui keegi teda segab, siis muutub agressiivseks. See on põhjus, miks ema ei luba lapsi isa juurde kui viimane on tarvitanud alkoholi. Ema on muutnud nii enda kui laste päevaplaani seoses sellega, et lubada lastel isaga rohkem koos aega veeta. Laste elamistingimustel ema juures ei ole midagi viga, pealegi soovib laste ema koos laste vanaemaga osta suuremat korterit. Kostjal ei ole mingit mõjuvat põhjust, miks ta ei saa omada püsivat töökohta. Põhjuseks on vaid alkoholiprobleemid. Sellises olukorras peab 3(5)

laste ema alati kui annab lapsed isale üle, veenduma, kas viimane on kaine. Seepärast ei soovi ka laste ema laste jäämist isa juurde ööseks. Arvestades eeltoodut ja laste vanust soovib ema, et ema elukoht oleks laste püsielukoht ja nad kohtuksid isaga. Sellisel juhul on emal terviklik ülevaade laste elust, sest vanemate suhted on pingestatud, koostöö laste huvides ei ole hetkel võimalik ja nad ei suuda vahetada vajalikku informatsiooni. Pakub isa ja laste suhtlemiseks järgmist korda: isal on võimalik kohtuda lastega igal nädalavahetusel ühel puhkepäeval, milline lepitakse kokku nädal varem. Samuti saab isa lastega kohtuda teisipäeva ja neljapäeva õhtul kahe tunni jooksul. Haabersti Linnaosavalitsuse seisukoht XXX on lastekaitsetöötajatele väitnud, et laste ema on lastega kohtumiseks teinud mõistliku pakkumise, millega ta nõustub. Lapsed võiksid tema juures ööbida siis, kui nad on juba suuremad. Mõlemad vanemad hoolivad oma lastest ja soovivad neile parimat. Linnaosa Valitsus ei toeta suhtlemiskorda, mille kohaselt lapsed veedavad vanematega aega kahe päeva kaupa. Vanemad on ema pakkumisega nõustunud ja seda toetab ka laste elukohajärgne omavalitsus. Laste esindaja seisukoht Vanemad ei vaidle laste hooldusõiguse üle. Lapsed elavad emaga ja kohtuvad isaga. Kostja soovib suhtluskorra kindlaksmääramise taotlusega luua uusi reegleid sisuliselt hooldusõiguse küsimustes. Ilmselt on soov seotud elatise maksmise küsimusega. Lapsed vajavad kasvamiseks ja arenemiseks stabiilsust, ühte eluaset, mida saavad nimetada koduks, aga ka kohtumist teise vanemaga. Toetab isaga kohtumiseks laste ema poolt pakutud varianti. Kohtuotsuse põhjendus Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. XXX ja XXX abielust on sündinud 23.08.2013.a. kaksikud tütred XXX ja XXX, kes on käesolevalt 2 aasta ja 7 kuu vanused. Vanemad elavad lahus alates 2015.a. juunist ja lapsed elavad koos emaga. Hagejate esindaja sõnul tekkisid kodus probleemid kostja poolt vastutustundetult alkoholi tarvitamise tõttu. Kostja lahkus ühisest perest juunis 2015.a. Hagejad leiavad, et kostja on täitnud laste ülalpidamiskohustust vähesel määral ja juhuslike summadena ning taotlevad laste isalt elatise väljamõistmist alates kohtule avalduse esitamisest ja summas, mis võrdub seaduses sätestatud elatise minimaalsuurusega kummalegi lapsele. Hageja on lastega kodune kuna lapsed on alla 3 aasta vanad. Kostja ei ole nõus taotletud elatisega ja peab seda liiga suureks. Soovib, et lapsed elaksid igas kuus pool aega isaga, sellisel juhul ei pea ta suuremat elatist maksta. Nõustub maksma 100 eurot lapse kohta kuus. Väidab, et teenib vaid 400 eurot kuus, seepärast ei ole võimeline maksma küsitud elatist. Kostja on varem selgitanud, et ei oma püsivat töökohta ja teenib töötasu ebaregulaarsete summadena. Tõendamaks, et on laste ülalpidamist toetanud, on esitanud oma pangakonto väljavõtted (tl 35-57). Väljavõtete kohaselt on XXX vanemate kooselu ajal kandnud raha abikaasa arvele : märtsis 2014.a. 730 eurot ja samal ajal kaupluses kulutanud 158 eurot, aprillis 2014.a. 735 eurot, augustis 2014.a. 637 eurot ja kulutanud poes 256 eurot, ülejäänud kulutused on väiksemad. Tõenditest nähtuvalt ei ole kostja töötasuks olnud kindlasti 400 eurot. Juunis 2015.a. (abikaasade lahku elama asumine) on kostja kandnud abikaasa arvele 715 eurot, seejärel hakkavad summad vähenema. Kostja sõnul on tal alates 02. detsembrist 2015.a. püsiv töökoht, kuid palgatõendit kohtule ei ole kostja esitanud. Seega ei ole kostja tõendanud, et tema töötasu on 400 eurot. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning 4(5)

alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis PKS §102 lg 2 kohaselt annaksid põhjuse elatise väljamõistmiseks alla seadusega kehtestatud elatise minimaalsuuruse. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohus asub seisukohale, et elatis laste isalt tuleb välja mõista suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale ja alates avalduse esitamisest 28.08.2015.a. Otsuse täitmise käigus saavad pooled teha tasaarvestuse nimetatud perioodi jooksul kostja poolt tasutud elatise osas. PKS § 118 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Suhtlusõigus on osa lihasele vanemale kuuluvast põhiseaduslikust vanemaõigusest (PS § 27). Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 28 sätestab, et lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kohus ära kuulanud laste vanemate, omavalitsuse ja lapse esindajate seisukohad leiab, et ei toeta laste isa seisukohta nagu peaksid lapsed viibima võrdse aja kummagi vanema juures. Lapsed on alles 2-aastased, üle elanud vanemate lahkumineku ja saabumas on lasteaeda minek. Kui lapsed on nende muutustega kohanenud, siis tuleb ka kõne alla ööbimine isa juures. Kohaliku omavalitsuse väitel olevat XXX nendega vesteldes olnud samal seisukohal ja toetanud seni toiminud korda. Kohus arvestanud kõigi menetlusosaliste arvamusi, määrab kindlaks XXX suhtlemiskorra oma tütardega otsuse resolutsioonis märgitud viisil. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.