Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-12-28695
Määruse tegemise aeg ja koht
21.03.2016, Tallinn
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots
Kohtuasi
MK hagi PK vastu kahju hüvitamiseks ja ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2016 määrus menetlusse võtmisest keeldumiseks
vastuhagi
Kaebuse esitaja ja kaebuse PK määruskaebus liik MK (isikukood
Menetlusosalised ja nende Hageja: lepinguline esindaja Margus Miller esindajad Kostja: PK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1(3)
2(3)
Maakohus on PK-le selgitanud, et tema poolt 14.04.2013 nimetatud ja MK poolt esitatud ühisvara nimekirjas loetlemata esemete kohta kohus niikuinii mingit otsust ei langeta enne, kui PK esitab vastuhagi, millelt tasub riigilõivu. 21.11.2015 oli PK-le selge, et tema õigused ühisvara jagamise vaidluses jäävad kaitseta, kui ta vastuhagi ei esita. Menetluse edasine käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata samale maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus jättis ekslikult kostja vastuhagi kasvõi eraldi hagina menetlusse võtmata. Kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina (TsMS 373 lg 3). Kostja esitatud vastuhagist ei nähtu, et kostja oleks taotlenud selle menetlusse võtmist üksnes vastuhagina. Samuti ei ole kostja määruskaebuses märkinud, et ta soovis hagi menetlusse võtmist üksnes vastuhagina. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks eraldi välja selgitanud kostja seisukoha esitatud hagi eraldi menetlusse võtmise võimaluse osas, rikkudes sellega kohtu selgitamiskohustust. Teiseks ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et vaheotsuse jõustumisega lõppes eelmenetlus ühisvara koosseisu tuvastamise küsimuses ning seetõttu oli välistatud vastuhagi esitamine. TsMS § 373 lg 1 järgi on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu vastuhagi. Seega ei saa ainuüksi vaheotsuse tegemine välistada vastuhagi esitamise õigust. Kohus võib keelduda vastuhagi vastuvõtmisest ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga sõltumata vaheotsuse tegemisest ainult siis, kui kohus on selgelt andnud menetlusosalistele eelnevalt tähtaja taotluste esitamiseks vaheotsuse esemeks olevas küsimuses. Seega võiks käesoleval juhul maakohus keelduda vastuhagi vastuvõtmisest näiteks juhul, kui menetlusosalistele oli enne vaheotsuse tegemist antud tähtaeg taotluste esitamiseks ühisvara koosseisu osas. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks sellise tähtaja andnud. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja samale maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.