Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-8907
Tsiviilasi
XX’i hagi R.K.M.i vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1116 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.K.M.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
1. märts 2016
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): R.K.M. (ik: XXXXXXXX), esindaja advokaat Valli Murde Vastustaja (hageja): XX(ik: XXXXXXXX), seaduslik esindaja P.K., lepinguline esindaja Irina Mikson
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. R.K.M.i riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Elatis tuleb kanda P.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXX, märkides selgitusse „lapse elatusraha“. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ja kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja hageja isa, hageja on alla 18-aastane isik ja seega õigustatud ülalpidamist saama. Hageja elab koos emaga, kostja tema kasvatamises ei osale. Lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) §-s 99. Kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega ei tohi 2015. a igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 195 eurot. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-118-12, p 15) peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.
Hageja on oma igakuised püsikulutused märkinud summas 248 eurot. Hageja ülalpidamiskulu suurus ühtib Sotsiaalministeeriumi läbi viidud uuringu „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ tulemustega, mille kohaselt oli 2012. a 3–6-aastase lapse ülalpidamiskulu 247 eurot kuus. Nii hageja esitatud ülalpidamiskuludest kui nimetatud läbiviidud uuringust nähtub, et laste tegelikud ülalpidamiskulud on väiksemad kui seaduses sätestatud elatise alammäär. Kohus, arvestades hageja esmavajaduste rahuldamisele kuluva summa suurust ja kummagi vanema võrdset osa lapse ülalpidamises, leidis, et kostja varalisele seisundile vastab ülalpidamiskohustus 124 euro ulatuses kuus. Siinjuures kohus arvestas, et kostja on väljasaatmiskeskuses viibiv välismaalane, kellel puudub sissetulek ja vara Eesti Vabariigis, mille arvel täita oma ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 101 lg-te 1, 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates ei ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta jõustunud otsust, ning ta võib Eestis töötada kuni tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppemiseni (seadusmuudatus jõustus 02.04.2015). Kostja ei ole viidanud oma töövõimetusele ja seega on tal VRKS järgi võimalus sissetulekut teenida. Arvestades, et hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on kostjal juba tekkinud elatisevõlgnevus, asetab tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja raskesse majanduslikku olukorda ja on kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, mistõttu jättis kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
seaduslik esindaja on endised abikaasad ning nende õigused ja kohustused on sätestatud PKS § 15 lg-s 1. Kohus jättis põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega; 3) ei ole kohtuotsus täidetav, samuti ei ole kohtuotsust võimalik täitmisele pöörata. Hageja seaduslik esindaja avaldas 07.09.2015 kohtuistungil, et soovib kohtuotsust, et nõuda riigilt peretoetust. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ei ole õiglane kasutada kostjat eesmärgiga nõuda riigilt peretoetust.
seda teinud ning mõistnud kostjalt elatise välja seaduses (PKS § 101 lg-s 1) ettenähtud miinimumsuurusest oluliselt väiksemas summas (miinimumelatis oli 2015. a 195 eurot kuus ja on 2016. a 215 eurot kuus). Kostjalt väljamõistetud elatise vähendamiseks veelgi või elatise täies ulatuses väljamõistmata jätmiseks (nagu taotleb apellant) puudub mõjuv põhjus. Maakohus on muuhulgas õigesti lähtunud Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) antud juhistest, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kostja on tööealine ja töövõimeline isik, tal ei ole peale hageja rohkem ülalpeetavaid (tl 26). Kostja viibimine kinnipidamiskeskuses on ajutine. Isegi kui kostjal puudub hetkel kinnipidamiskeskuses viibimise tõttu võimalus töötada ja sissetulekut teenida, saab eeldada, et tulevikus on tal see võimalus olemas. Maakohus on kostja hetkeolukorda piisavalt arvestanud, mõistes kostjalt elatise välja alla miinimummäära ning jättes hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.