MK avaldus lastega seotud küsimustes otsustusõiguse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.11.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MH määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja MK (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ilo-Hanna Keres Puudutatud isik I MH (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos Puudutatud isik II KK (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik III LK (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isikute II ja III esindaja määratud korras vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi Eestkosteasutus Rae Vald
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-7784 osas, milles maakohus asendas kohtumäärusega MH nõusoleku lapse KK registreerimiseks rahvastikuregistris kesklinna piirkonnas MK elukoha aadressil. Tühistatud osas teha uus määrus, millega anda MK-le ainuotsustusõigus lapse KK elukoha registreerimiseks rahvastikuregistris Tallinna kesklinna piirkonnas MK elukoha aadressil. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta maakohtu põhjendusi.
2.6.Riigi õigusabi tasu kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Taotlused uute tõendite väljanõudmiseks ja vastuvõtmiseks jätta rahuldamata.
5.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
1.22.05.2015 esitas MK Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata laste KK ja LK koolivalikuga seotud otsustusõiguse laste isale (avaldajale). Samuti palus avaldaja asendada kohtulahendiga laste ema MH nõusolek laste KK ja LK elukoha registreerimiseks rahvastikuregistris kesklinna piirkonnas isa registreeritud elukoha aadressil, eesmärgiga tagada laste koolivaliku osas otsustusõiguse teostamise võimalus.
2.Avalduse kohaselt on avaldajal ja MH-l kaks ühist last - KK (sündinud XX.XX.XXXX) ja LK (sündinud XX.XX.XXXX). Laste vanemad ei ela koos alates 2013. aasta suvest ning kokkuleppeliselt on laste elu korraldatud selliselt, et ajal, mil välismaal töötav isa on Eestis, viibivad lapsed kuu vältel isaga ning seejärel on lapsed kuu aega emaga. Lastel on seega kaks elukohta ning nad on ema ja isaga võrdselt palju aega. Pooled ei jõua kokkuleppele lastele kooli valikus. Laste ema soovib, et lapsed läheksid linnast väljas Rae vallas asuvasse XXXXX XXXXXXXXX, kus asub üürikorter, mida laste ema üürib. Laste isa soovib aga, et lapsed astuksid kooli Tallinna kesklinnas, kus elab laste isa ning kus elavad lapsed ajal, mil nad on isaga. Lapsed on parem panna kesklinna kooli, et vältida tulevikus laste koolivahetust ning tagamaks lastele paremad õpi- ja trennivõimalused ning vanematega võrdsel määral suhtlemise võimalus. Lastele sellise kooli valimine, mis asub ühest vanemast kaugel, takistab paratamatult laste võimalusi ühe vanemaga suhelda. Lähtuda ei saa üksnes laste ema huvidest. Laste panemine Rae valla kooli muudab laste linnas käimise harvemaks, ka kõik huvid ja sõbrad jäävad siis Rae valda. Lisaks sellele, et see ohustab kolimise korral laste senise suhtlusvõrgustiku püsimist, on see ka ebavõrdne avaldaja suhtes. Avaldajal puudub isiklik auto ning tema võimalused lastega suhtlemiseks oleksid koheselt palju piiratumad. Laste ema aga töötab kesklinnas. Lisaks elavad lapsed poole ajast nagunii kesklinnas isa juures ning isa soovib, et see jääks nii ka tulevikus. Samuti on kesklinnas laste vanaema, kes on nädala sees päeval enamasti kodus. See tagab laste üle parema järelevalve kui see, et lapsed õpiksid kesklinnast kaugel ning oleksid sisuliselt terve pika päeva ilma igasuguse täiskasvanud isiku järelevalveta. Lapsed ei pea tingimata käima mõnes nö eliitkoolis, kuid kui lapsed on andekad ning läbivad katsed edukalt, siis puudub põhjus, miks peaks lastele paremaid õpivõimalusi keelama. Laste elukoha ümber registreerimine Tallinnasse on koolivaliku otsuse tegemisega kaasnev toiming.
Puudutatud isiku MH seisukoht
3.Laste ema MH palus jätta avalduse rahuldamata. Laste senine elukorraldus, et lapsed elavad emaga XXXXXX alevikus ja käivad seal Rae vallale kuuluvas lasteaias, rahuldas nii isa kui ema. 2(9)
Poeg K ei kohane kergelt. Kui ta hakkas käima lasteaias, kulus tal kohanemiseks ligi aasta. Ka hilisemalt on uute asjade osas tekkinud lapsel tõrge. Kesklinna kooli esimesse klassi minek ei oleks K huvides, ta ei suudaks nii võõras keskkonnas vajaliku kiirusega kohaneda ning tema koolitöös osalemine ei oleks vajalikul tasemel. Lastele on turvaline alustada kooliteed kodu lähedal XXXXXX alevikus, kuna nad on tulevase koolimajaga tuttavad, koolitee on tuttav, paljud klassikaaslased on juba lasteaiast tuttavad. Lastele on igapäeva rutiin tuttav. Kõik see kogumis vähendab koolistressi ning aitab kiiremini sisse elada. Lapse esimesse klassi õppima asumine ei oma laste tulevase hariduse osas määravat tähendust. Küll on oluline suhtuda säästvalt tema närvisüsteemi ning hoiduda tuleb asjatutest lisakoormustest. Kui laps kasvab suuremaks ja selguvad tema huvid, on hiljem võimalik õppima asumine teise, lapse huvidele enam vastavasse kooli. Isa ei ole teinud omapoolset koolivalikut ja see takistab tema avalduse rahuldamist. Isa teeb ettepaneku panna lapsed näiteks Tallinna Südalinna kooli. Mille poolest see kool oleks XXXXXX koolist parem, isa avaldusest ei selgu. Isa väidab avalduses, et kesklinnas koolis käimine õpetab lapsi varakult linnas liiklema, lapsed saaksid kiiremini iseseisvamaks ja oleksid avatuma silmaringiga. Lapsed elavad pool aega Tallinnas isa juures ja saavad isaga koos piisavalt linnaga tutvuda. Isa on väga palju aega Eestist ära – kogumis pool aastat. Lastega tuleb tegeleda igapäevaselt ja korraldada nende elu. Avaldusest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust, miks tuleks isale sellises olukorras anda nii ulatuslik otsustusõigus. Laste elukoha registreerimise osas otsustuõiguse andmine isale ei ole põhjendatud. Isa märgib, et tema elukoha aadressiks on alates 20.05.2015 Tallinnas XXXXXXXX X-XX asuv korter. Kuid teada ei ole, millisel õiguslikul alusel isa sealset eluruumi kasutab. See korter ei ole isa omandis olev. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX väljatrükilt nähtub, et korteri omanikuks on IK. Eestkosteasutuse seisukoht
4.Lastekaitsespetsialist leidis, et arvestades asjaolu, et lapsed elavad siiski ema juures ja isa viibib oma töö tõttu palju Eestist eemal ning ka Eestis olemise aja jooksul on lapsed vahepeal ema juures, ei ole lastega seotud küsimustes otsustusõiguse andmine laste isale piisavalt põhjendatud. Eelkõige on vajalik lapsevanemate omavahelise koostöö parandamine lastega seotud küsimustes ning kompromisskokkuleppel lahenduseni jõudmine. Antud tsiviilasjas on ühe kindla seisukoha võtmine väga keeruline, kuna lapsevanemate omavaheline kommunikatsioon ja koostöötahe on häiritud. Laste määratud korras esindaja seisukoht
5.Laste esindaja asus seisukohale, et puuduvad seaduslikud või muud takistused, miks ei võiks anda KK suhtes koolivalikuga seotud otsustusõigust üle isale. Laste esindaja vestles nii isa, ema kui ka vanaema (isa ema) IK-ga ja osales Rae Vallavalitsuses lastekaitseametniku ja perenõustaja osavõtul toimunud ümarlaual nimetatud vaidlusküsimuses. Perenõustaja ei soovitanud muuta praegust laste elukorraldust, mis on toiminud alates jaanuarist 2015, et isa töötamise ajal Hispaanias (u 4 nädalat) on lapsed emaga ja elavad ema elukohas ning kui isa viibib Eestis (u 4 nädalat), siis on lapsed isaga ning ühe nädalavahetuse emaga. Kuna lapsed on mõlema vanema juures enam-vähem võrdse aja, siis võib öelda, et neil on sisuliselt kaks kodu ja elukohta. Lapse huve ei kahjusta minek Tallinna Südalinna kooli. Pigem aitab see tugevdada lapse suhteid ema-isa ja vanavanematega, sest ema ei ole eriti aldis ise suhteid lapse vanavanematega edendama. Ema ei suhtle eriti ka oma vanematega, samal ajal, kui isa suhtleb emapoolsete vanavanematega suhteliselt aktiivselt. Laps on ennegi pidanud päeva jooksul edasi tagasi sõitma – nii hakkasid mõlemad lapsed käima XXXXXX lasteaias juba siis, kui ema-isa elasid veel koos Tallinnas. Seega ei ole sellises logistikas lapse jaoks midagi enneolematut. Samuti käib laps Tallinnas trennis, mille jätkumine kooliminekul Tallinna kooli on reaalsem kui XXXXXX koolis käimisel. Tallinnas koolis käies ei jää laps peale kooli järelevalveta, vaid saab peale kooli või pikapäevarühma minna isapoolse vanaema juurde, trenni 3(9)
või ema või isaga koju. Kuivõrd emal suhted oma ema-isaga ei ole kõige paremad ning arvestades asjaolu, et nad mõlemad töötavad, siis on vähetõenäoline, et nad saavad moodustada igapäevase tugivõrgustiku. Algklassides õppival lapsel peaks olema distsipliin ning peale kooli tuleks ära teha koolitöö, mitte minna kohe õue sõpradega jooksma. Esimese astme kohtu määrus
6.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, andes lapse KK koolivalikuga seotud ainuotsustusõiguse lapse isale ning asendades kohtumäärusega MH nõusoleku lapse KK registreerimiseks rahvastikuregistris kesklinna piirkonnas MK elukoha aadressil. Lapse LK koolivalikuga seotud otsustusõiguse andmise osas lapse isale jättis maakohus avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda.
7.Kohus kohaldas PKS § 116 lg 2, § 118 lg 1 ja § 123 lg 1.
8.Laste elu on vanemate kokkuleppel korraldatud selliselt, et lapsed elavad mõlema vanema juures enam-vähem võrdse aja. Kahe kodu süsteem toimib ning vaatamata sellele, millise kooli kasuks kohus otsustuse teeks, peaksid lapsed ikka umbes kuu aega käima kodust kaugemal koolis, kasutades kooli ja koju saamiseks transporti. Avaldaja avaldus tuleb rahuldada vanema lapse K osas, kuivõrd Tallinnasse kooli minek on lapse huvides. Tallinnas õppides on tagatud lapsele paremad õppimisvõimalused. 13.10.2015 toimunud kohtuistungil selgus, et K käib nii XXXXXX kui ka XXXXXXXX kooli eelkoolis. Seega tutvub ta mõlema kooliga ning lapse ema kartus võõras keskkonnas kohanemise ees ei ole põhjendatud. Kooliminek on lapsele väga suur elumuudatus ning ükskõik millisesse kooli ta sügisel läheb, ei saa välistada kohanemisraskusi. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et laps käib käesoleval ajal Tallinnas trennis. Tallinnas kooliteed alustades saab ta treeninguid jätkata. Laste ema töötab kesklinnas ning laste isa kodu asub kesklinnas. Kesklinnas on laste vanaema, kes on nädala sees päeval enamasti kodus. Lisaks sellele asub Rae vald Tallinna külje alla ning K-l on võimalus ühistranspordiga Rae vallas asuvasse elukohta ise sõita. Samuti on lapsel võimalus oodata ema tööpäeva lõppu, et temaga koos tagasi Rae valda sõita. K Tallinnasse kooli toomine ei ole ülemäära koormav, kuna laste ema käib ise nagunii Tallinnas tööl ja sellest tulenevalt liigub iga päev linna ja elukoha vahel. Tallinnas koolis käimine säilitab ja tagab võrdsed võimalused mõlema vanemaga suhtlemiseks. Mõlemad vanemad hoolivad väga oma lastest ning tahavad võrdselt lastega tegeleda ja nende elus osaleda. K panemine Rae valla kooli muudab lapse linnas käimise harvemaks, kõik huvid ja sõbrad jäävad Rae valda ning sellest tulenevalt väheneks lapse suhtlus avaldajaga. Lapse huvides ei ole isaga suhtlemise vähenemine.
9.Noorema poja L osas avaldus rahuldamisele ei kuulu, kuna L on käesoleval ajal 5-aastane ning kooliküsimus ei ole seega veel aktuaalne. L osas on võimalik koolivaliku osas vanemate vahel ka kokkuleppe saavutamine. Määruskaebus
10.MH palub maakohtu määruse tühistada osas, millega otsustati anda lapse KK koolivalikuga seotud ainuotsustusõigus lapse isale, ja osas, millega otsustati asendada kohtumäärusega MH nõusolek lapse KK registreerimiseks rahvastikuregistris kesklinna piirkonnas MK elukoha aadressil, ning jätta neis osades avaldaja avaldus rahuldamata.
11.Maakohus ei tuginenud koolivaliku küsimustes mingitele arusaadavatele asjaoludele. Kohtuistungil koole võrreldes selgus, et need ei erine oluliselt, seega ei saa väita, et üks kool annaks teise kooliga võrreldes parema hariduse. Lisaks on mõlemal koolil olemas pikapäevarühmad 4(9)
ja mõlema kooli läheduses elavad laste vanavanemad, kelle juurde saaksid lapsed vajadusel pärast kooli minna. Väide, mille kohaselt on Tallinnas lapsele tagatud paremad õppimisvõimalused, ei ole üldteada asjaolu. Kui vanemate eelistatud koolid on enam-vähem sarnased, siis sellisel juhul tuleb esile tõsta muud lapse huviga seotud asjaolud. Kohus jättis tähelepanuta ema väited, et tema soovitud kooli eeliseks on kodulähedus, tuttav XXXXXX küla ümbruskond, lasteaia sõbrad, kellega koos alustada kooliteed jne. Tähelepanu väärib K kohanemisraskuste kohta esitatud väide, samuti perekonnanõustaja seisukoht, et laste praeguses elukorralduses muudatuste tegemine ei ole põhjendatud.
12.Maakohus ei lähtunud mõlema lapse huvidest. Laste ema selgitas 13.10.2015 ärakuulamisel, et vanema lapse Tallinnas koolis käimisel muutub laste argipäeva algus. Ema peab hommikul viima noorema lapse hiljemalt kella 7-ks lasteaeda ja siis jätkama vanema lapsega teed Tallinna, et jõuda koolipäeva alguseks kohale. Laste hommikune uneaeg lüheneb umbes tunni võrra. Kohus ei arvestanud L lasteaia päeva pikenemisega. Kohus märkis lahendis, et K-l on koolipäeva järgselt võimalus ise sõita ühistranspordiga Rae vallas asuvasse elukohta või oodata ema tööpäeva lõppu. Ema töötab küll Tallinna kesklinna piirkonnas, kuid mitte Südalinna kooli läheduses. Teekond ema töökohta ei ole lapsele lihtne ning samuti ei saa ema pidevalt ühildada töötamist lapsega tegelemisega. K huvides ei ole jääda pärast kooli linna peale niisama aega veetma. Selgusetuks jääb, mille alusel kohus järeldas, et kui K alustab Tallinna Südalinna koolis õppimist, siis saab ta jätkata Tallinnas trennides käimist. Ajal, mil lapsed elavad ema juures, ei saa K trennides käimist jätkata. Kui trennid toimuvad tööajal, ei saa ema last trenni viia, ning kui trennid toimuvad õhtupoole, siis peab ema kiirustama koos K-ga tagasi XXXXXX külla, et lasteaiast L enne selle sulgemist ära tuua.
13.Maakohus toetas lahendis elukoha fiktiivset registreerimist. Praegu on rahvastikuregistris laste elukoha aadressiks laste emapoolsete vanemate aadress XXXXXX külas. Ema on soovinud lapsi registreerida XXXXXX külas oma elukoha aadressile, kuid isa ei andnud selleks nõusolekut. Nüüd otsustas isa, et laste elukoha õigeks aadressiks tuleb registrisse kanda isapoolse vanaema aadress XXXXXXXX X-XX. Isa tegelik elukoht on Tallinnas XXXXXXX XX-X. Isa sooviks on näidata laste elukohana laste isapoolse vanaema elukohta, kus lapsed tegelikult elama ei asu. Ema avaldas need asjaolud 21.07.2015 seisukohas, kuid maakohus jättis need tähelepanuta.
14.Maakohus ei arvestanud lapse õppimisega kaasnevat elukorralduse muudatust. Kohus märkis, et vanem laps peab hakkama Tallinnas koolis käima ka seetõttu, et siis tagatakse isale lapsega suhtlemiseks paremad võimalused, samas selgitamata, kuidas on need paremad võimalused tagatud. Isa töötab Hispaanias. Kui ta on Tallinnas, on tal puhkeaeg ja tal on võimalus lastega tegeleda ka päevasel ajal. Senini olid lapsed ka lasteaia päevadel mõnikord koos isaga. Kui vanem laps läheb kooli, siis ei ole isal enam õppetundide ajal võimalik temaga suhelda, sest koolist ei või niisama ära jääda. Isa on kinnitanud, et talle ei ole probleemiks viia Tallinnas olemise ajal lapsed tööpäevade hommikul XXXXXX külla lasteaeda ja tuua tagasi. Seega ka edaspidi peab isa sõidutama L hommikul lasteaeda ja tooma õhtul enda koju tagasi. Ei ole vahet, kas isa viib XXXXXX külla ühe lapse või kaks. Isa võib lastele XXXXXX külla järele minna paindlikult sobival ajal. Ema osas peab arvestama, et ema käib iga päev tööl ja ta ei saa paindlikult oma tööaega sisustada. Emale on kahtlemata koormav toimetada lapsi hommikul erinevatesse kohtadesse ja korraldada õhtuti lastega mõistlikul ajal koju jõudmine. Tulemusena venib laste kodust eemal olemise aeg pikemaks. Kui mõlemad lapsed jätkaksid ka järgmisel sügisel XXXXXX külas, tekitaks see olukord lastes vähem pingeid. Kohtumäärusest ei selgu, millise eelise annaks lapse Tallinna Südalinna kooli panemine, samuti see, et kuidas ja millises ulatuses väheneks tegelikult isa võimalused lastega suhtlemiseks siis, kui K alustab õpinguid XXXXXX külas. Isa avaldus tuleb tervikuna jätta rahuldamata, kuna selle rahuldamine riivab ema hooldusõigust ebaproportsionaalselt.
5(9)
Menetluse edasine käik
15.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
16.Laste määratud korras esindaja leiab, et kohtumäärus ei ole vastuolus laste huvidega ning seetõttu puudub vajadus selle muutmiseks.
17.Rae Vallavalitsus märkis vastuses määruskaebusele, et nii ema kui isa poolt valitud koolid on lapsele sobilikud ning eelkõige on vajalik parandada lastevanemate omavahelist koostööd.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
19.18.02.2016 esitas määruskaebuse esitaja ringkonnakohtule taotluse kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX algatamist puudutavate tõendite väljanõudmiseks ning uue tõendi lisamiseks tsiviilasjale. Taotluse kohaselt pani laste isa laste ema suhtes 27.01.2016 toime kehalise väärkohtlemise, mille kohta algatati kriminaalasi XXXXXXXXXXXX, mis on Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetluses.
20.26.02.2016 esitas avaldaja ringkonnakohtule taotluse 27.01.2016 toimunud sündmusi puudutavate uute tõendite vastuvõtmiseks. Taotluse kohaselt ei ole laste isa laste ema ähvardanud ega füüsiliselt väärkohelnud ning laste ema enda ütlused väärkohtlemise kohta ei ole tõendiks ning võivad olla käsitletavad teadvalt ebaõige kuriteoteate esitamisena. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus asendas kohtumäärusega MH nõusoleku lapse KK registreerimiseks rahvastikuregistris kesklinna piirkonnas MK elukoha aadressil. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse. Muus osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi. I
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lapse KK koolivalikuga seotud ainuotsustusõiguse lapsele isale andmise osas lõppjärelduselt õige, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks selles osas maakohtu määruse põhjendusi täpsustada ja täiendada. Maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 järgi on maakohus andnud lapse isale lapse KK koolivalikuga seotud ainuotsustusõiguse. Maakohus ei ole oma määruse põhjenduses viidanud täpsemalt materiaalõiguslikule alusele, mille alusel koolivaliku ainuotsustusõigus lapse isale antakse. Samas on maakohus, viidates Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-45-11 p-le 21, põhjenduses märkinud, et vanemate lahuselu korral võivad vanemad ühise lapse suhtes hooldusõiguse osaliselt säilitada ning kohus võib anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse üksnes osaliselt, s.o osas, milles vanemad ei suuda ühist hooldusõigust üksmeeles lapse huvides teostada. Maakohtu määrusest jääb ebaselgeks, millisel alusel maakohus lapse koolivaliku osas ainuotsustusõiguse ühele vanemale andnud on. Nii viidatud Riigikohtu lahendis kui ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-159-15 punktis 25 on selgitatud, et vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded ja seetõttu saab kohus lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga. Maakohtu määruse ebaselguse materiaalõigusnormi kohaldamise osas saab käesolevas asjas esitatud asjaolude põhjal siiski kõrvaldada (TsMS § 436 lg 7). Lähtuda tuleb eelkõige avaldaja taotlusest ja käesolevas asjas on lapse isa oma avalduses taotlenud talle otsustusõiguse määramist lapse koolivaliku osas PKS § 119 6(9)
alusel. Sellist kvalifikatsiooni toetavad ka käesolevas asjas mõlema lapsevanema poolt esitatud asjaolud, millest nähtub, et käesoleval ajal on lastel sisuliselt kaks elukohta, kusjuures lapsed elavad vaheldumisi kuu aega ema juures Rae vallas ja kuu aega isa juures Tallinna linnas. Kumbki vanematest ei ole taotlenud hooldusõiguse täielikku või osalist üleandmist ühele vanematest. Ainsaks vaidlusaluseks küsimuseks käesoleval ajal on laste koolivaliku küsimus ja esitatud asjaoludel on mõistlik see lahendada PKS § 119 alusel nö ühekordse otsustusõiguse andmisega ühele vanematest, säilitades vanematele ühise hooldusõiguse ja sellega ka võimaluse ühiselt otsustada lapse koolivaliku küsimust ka edaspidi, kui selleks peaks vajadus tekkima. Seega tuleb ebaselguse kõrvaldamiseks maakohtu määruse põhjendavat osa muuta, jättes sellest välja põhjendused, mis puudutavad ühise hooldusõiguse (osalist) lõpetamist, ning täiendades seda PKS § 119 kohaldamist puudutavate põhjendustega. Maakohus on esitatud asjaolusid arvestades põhjendatult andnud lapse KK koolivaliku küsimuse ainuotsustamise õiguse lapse isale. II
23.Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras asendada lapse ema nõusolek lapse KK elukoha registreerimiseks Tallinna kesklinna piirkonnas lapse isa elukoha aadressil. Avaldaja väitel soovib ta panna last kas Tallinna Reaalkooli (kui katsed on edukad) või elukohajärgsesse Tallinna Südalinna kooli. Tallinna munitsipaalkooli astumise eelduseks on lapse registrijärgne elukoht Tallinna linnas, kuid lapse ema ei anna nõusolekut lapse elukoha registreerimiseks isa registrijärgsesse elukohta Tallinna linna. Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määrusega nr 132 kinnitatud “Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord” (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi tagatakse igale isikule, kelle elukoha aadress rahvastikuregistri järgi on Tallinna linn, õppimisvõimalus Tallinna linna munitsipaalkoolis. Nii Tallinna Reaalkool kui ka Tallinna Südalinna kool on munitsipaalkoolid. Korra § 7 lg 3 järgi on Tallinna Südalinna kool (endine Liivalaia Gümnaasium) ka elukohajärgseks kooliks. Seega eeldab nimetatud koolidesse astumine lapse registrijärgset elukohta Tallinna linnas. Käesoleval juhul ei ole alust kohaldada TsÜS § 68 lg 5. Sellise nõusoleku andmist seadus ette ei näe. Alaealise lapse seaduslikuks esindajaks on PKS 120 lg 1 järgi hooldusõiguslik vanem ja ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Sama paragrahvi lõike 7 järgi kui vanem esindab last iseseisvalt, siis eeldatakse teise vanema nõusolekut. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 40 lg 1 järgi esitab isik elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. Sama paragrahvi lõike 7 järgi elukohateate vormi ja täitmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Regionaalministri määrusega 07.01.2005 nr 5 kinnitatud “Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise teadete vormid ja nende täitmise juhend” (edaspidi juhend) § 31 lg 2 järgi esitab oma alaealise lapse eest elukohateate tema vanem (seaduslik esindaja); elukohateate esitamisel esitab seadusjärgne esindaja isikut ning esindusõigust tõendava dokumendi; kui rahvastikuregistrisse on kantud alaealise lapse isikuandmetena andmed tema vanemate kohta või eestkostetava isikuandmetena andmed eestkoste kohta, ei pea esindusõigust tõendavat dokumenti esitama. Eeltoodust lähtuvalt võib lapse üks vanem põhimõtteliselt iseseisvalt esitada rahvastikuregistrisse elukohateatise lapse elukoha registreerimiseks. Samas võib praktikas tekkida olukord, kus vaatamata teise vanema nõusoleku eeldusele (PKS § 120 lg 7) võib registripidaja siiski keelduda rahuldamast ühe vanema taotlust lapse elukoha registreerimiseks enda elukohta juhul, kui teine vanem on registripidajale teada andnud oma mittenõustumisest lapse elukoha registreerimiseks teise vanema elukohta. Kuna lapse elukoha registreerimist tuleb pidada oluliseks asjaks PKS § 119 lg 1 mõttes, siis sellist teise vanema mittenõustumist saab vastava taotluse alusel nö ületada kohtulahendiga, millega on määratud lapse elukoha registreerimise otsustusõigus PKS § 119 alusel ühele vanematest. 7(9)
RRS § 26 lg 1 p 19 järgi on jõustunud kohtulahend andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokument ja sama paragrahvi lõike 2 punkti 25 järgi on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 19 nimetatud kohtulahend andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumendiks, kui sellega määratakse lapse elukohaks ühe vanema elukoht. Alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus ei sätesta kohtulahendiga lapse elukoha määramise võimalust, vaid võimaldab taotleda otsustusõiguse andmist ühele vanematest lapsega seotud olulistes küsimustes PKS § 119 alusel või ainuhooldusõiguse üleandmist täielikult või osaliselt ühele vanematest PKS § 137 lg 1 alusel. Avaldaja taotlust teise vanema nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga saab käsitada taotlusena otsustusõiguse saamiseks lapse elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse vastavas osas (resolutsiooni punkt 3) ja määrab lapse isale PKS § 119 alusel ainuotsustusõiguse lapse KK elukoha registreerimiseks rahvastikuregistris Tallinna kesklinna piirkonnas MK elukoha aadressil. III
24.Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole ühise hooldusõiguse piiramine õigustatud. Väide ei ole asjassepuutuv, sest käesoleval juhul ei piirata kohtulahendiga vanemate ühist hooldusõigust PKS § 137 lg 1 alusel, vaid antakse ühekordne ainuotsustusõigus lapse koolikuvaliku ja elukoha registreerimise küsimuses ühele vanematest PKS § 119 alusel, mis tähendab, et pärast ühekordse otsustusõiguse realiseerimist otsustavad vanemad edaspidi lapse hooldusõiguse küsimusi ikkagi ühiselt PKS § 118 lg 1 alusel. Käesolevas asjas ei oma tähtsust elukoha aadressi registreerimise võimaliku fiktiivsuse küsimus, vaid vanema otsustusõigus lapse elukoha aadressi registreerimiseks. Lisaks sellele ei ole seaduse järgi isiku elukoht ja elukoha aadress seotud selliselt, et isiku elukohaks saab olla ainult see koht, mille aadress on kantud rahvastikuregistrisse. TsÜS § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab ja sama paragrahvi lõike 2 järgi võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas. RRS § 40 lg 4 järgi esitatakse elukohateates ühe elukoha aadress; kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi. Seega ei tähenda muus kui rahvastikuregistris registreeritud elukohas elamine iseenesest veel elukoha registreerimise fiktiivsust. Lapse varasema ärkamise väide on osaliselt põhjendatud, kuid ei anna siiski alust määruskaebuse rahuldamiseks. Esiteks on hommikul veidi varasem ärkamine ja ülestõusmine tõenäoliselt kompenseeritav õhtul varasema magamaminekuga. Teiseks on olukord, kus üks laps tuleb viia lasteaeda ja teine laps kooli, ajutine, mis lõpeb kahe aasta pärast, kui ka teine laps kooli läheb. Lisaks sellele tuleb arvestada, et lapse ema ei pea pidevalt tegelema laste viimisega lasteaeda ja kooli, kuna lapsed elavad vaheldumisi kuu kaupa mõlema vanema juures, s.o laste viimisega lasteaeda ja kooli tegeleb isa, kui lapsed tema juures elavad. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole lapse huvides jääda pärast kooli linna peale niisama aega veetma, kuni ema töö lõpetab. Nimetatud väide ei ole aluseks määruse tühistamisele. Ajal, mil laps elab isa juures Tallinnas, korraldab lapse igapäevaelu isa. Perioodil, kui laps on emaga, saab laps minna pärast kooli oma isapoolse vanaema juurde, kus ta saab süüa ja vajadusel ka õppida, kuni lapse ema tööpäeva lõpetab. Samuti on lapsel võimalik ühistransporti kasutades ise koju sõita. Ka trenniga seonduv määruskaebuse väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja avalduse rahuldamata jätmiseks. Võimalikud logistilised raskused ja ebamugavused lapse trennis 8(9)
käimise võimaldamiseks on ajutised, kuivõrd Tallinnas koolis käies on laps mõne aja möödudes võimeline ka vanemate abita trenni minema ja sealt koju tulema. Käesoleval juhul ei ole vaidlusaluseks küsimuseks see, kui palju saab isa lapsega suhelda, kui laps hakkab koolis käima. Lisaks sellele on maakohus otsustusõiguse andmist isale põhjendanud tõepoolest ka sellega, et isale on siis tagatud paremad võimalused lapsega suhtlemiseks, kuid see ei ole peamiseks asjaoluks vaidlusalustes küsimusest otsustusõiguse andmiseks isale. On mõistetav, et laste ühes kohas lasteaias ja koolis käimine lihtsustaks ema kohustusi. Samas tuleb arvestada, et laste erinevas kohas käimine kestab ajutiselt kuni noorema lapse kooliminemiseni. Lisaks sellele ei oleks vanema lapse huvidega kooskõlas see, et ta peaks noorema lapse pärast astuma lasteaiale lähemal asuvasse kooli. Ka ülejäänud määruskaebuse esitaja väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
25.Avaldaja ja määruskaebuse esitaja taotlused 27.01.2016 laste vanemate vahel toimunud juhtumi kohta uute tõendite lisamiseks tsiviilasjale tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja avalduse alusel on avaldaja suhtes algatatud kriminaalasi, ei tõenda määruskaebuse esitaja väiteid tema kehalisest väärkohtlemisest avaldaja poolt. Samuti ei oma lapse koolivaliku küsimuse otsustamisel vanemate omavahelised suhted määravat tähtsust.
26.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud on käesolevas vaidluses põhjendatud jätta mentlusosaliste endi kanda, v.a laste määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu
/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv
/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.