Xxxavaldus täisealisele isikule Xxx eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx, e-post xxx) Puudutatud isik I Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx, viibimiskoht xxx), määratud korras esindaja advokaat Marelle Leppik (Advokaadibüroo LMP, Kentmanni 6, 10116 Tallinn, e-post [email protected]) Puudutatud isik II Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Eestkosteasutus Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post [email protected]) Eestkosteasutus Kunda linn (Kunda Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post [email protected]; [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldaja Xxxavaldus.
2.Seada täisealisele isikule Xxx(isikukood xxx) tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Xxx(isikukood xxx) tähtajaga 5 (viis) aastat, s.o kuni 16.03.2021.
3.Kohus otsustab puudutatud isikule Xxxseatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 16.03.2021.
5.Kuivõrd puudutatud isik Xxxei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Xxxülesanneteks on Xxxesindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xxxesindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
7.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja Xxxvara kohta seisuga 16.03.2016. Nimekirjas tuleb esitada teave Xxxvaralise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju Maakohtule 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. aprillil. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi Xxxvarast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
13.Jätta puudutatud isikule Xxxriigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja Xxxekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda. Määruse kehtivus, viivitamatu täitmine ning edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest (TsMS § 531 lg 1). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja Xxxesitas 29.12.2015 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule Xxxeestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohaselt soovis, et esialgse õiguskaitse korras määratakse täisealisele isikule Xxxajutiseks eestkostjaks enda Xxx.
2.Harju Maakohus 30.12.2015 kohtumäärusega võttis avalduse menetlusse, luges puudutatud isikuteks Xxxja Xxx, määras täisealisele isikule Xxxesindaja, määras läbi viia Xxxosas kohtupsühhiaatriline ekspertiis, määras kaasata menetlusse arvamuse andmiseks eestkosteasutustena Kunda linna Kunda Linnavalitsuse kaudu ja Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ning jättis käiguta avaldaja esialgse õiguskaitse avalduse. Avaldaja tasus riigilõivu esialgse õiguskaitse avalduselt 03.01.2016, millise tasumist kohut ei teavitatud. 08.01.2016 saabus kohtule Kunda linna arvamus ning 18.01.2016 Xxxmääratud korras esindaja arvamus.
3.Harju Maakohus 18.01.2016 kohtumäärusega rahuldas avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja määras puudutatud isikule Xxxajutiseks eestkostjaks avaldaja Xxxkuni tsiviilasjas nr 2-15-19494 lahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kohus märkis, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
4.Kohutule esitatud avalduse kohaselt diagnoositi puudutatud isikul XxxSA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla dementsus 2010, kui ta viidi sinna kiirabiga erakorraliselt, kuna ta ei avanud enam
ust ning see tuli maha lõhkuda. Peale seda viibis Xxxkaks kuud Xxx haiglas ja alates 28.07.2010 viibib ta Xxx. Viimasel külastusel, 21.11.2015, ei tundnud puudutatud isik Xxxenam avaldajat ära. Samuti ei meenunud puudutatud isikule xxx, et tal on poeg ja lapselapsed. Igapäevatoimingutega Xxx hakkama ei saa ning ka söömisel peavad hooldajad teda suunama. Kuna puudutatud isikul Xxx puudub arusaam dokumendi ja raha sisulisest väärtusest, ametiasutustes asjaajamisest ning kuna Xxx pangakaart aegub novembris 2015, siis ei ole võimalik saada kätte tema pensioni, mis on vajalik hooldekodu arvete maksmisel, leiab avaldaja, et on vajalik seada Xxx osas eestkoste ja määrata talle eestkostja.
5.Kohtule esitatud avaldusele lisatud puudutatud isiku Xxx poja Xxx oma 14.11.2015 nõusolekus kinnitab, et on nõus, et tema ema Xxx eestkostjas on Xxx.
6.Puudutatud isiku viibimiskohajärgse eestkosteasutuse Kunda linna Kunda Linnavalitsuse kaudu 08.01.2016 kirjaliku seisukoha kohaselt on Xxx vanaduspensionär, kes alates 28.07.2010 elab Eakate kodus Xxx. Puudutatud isikul Xxx puudub arusaam dokumendi ja raha sisulisest väärtusest ning tema igapäevane tegutsemine ühiskonnaelus on piiratud ning ta vajab ööpäevaringset hooldamist, juhendamist ja järelevalvet. Kunda linn on seisukohal, et avaldaja on isikuomadustelt ja võimetelt sobiv kandidaat eestkostetava varalisi ja isiklike õigusi ning huve kaitsma.
7.Puudutatud isikule Xxx määratud korras esindaja advokaat Marelle Leppik oma 18.01.2016 seisukohas märgib, et puudutatud isikul Xxx on raskusi varasemate sündmuste ja arvuliste andmete ja eluliste sündmuste meenutamisega ja tema arusaamisvõime on piiratud. Ta ei ole võimeline mõistma menetlusõigusi ja –kohustusi ega iseseisvalt liikuma ega tegema tehinguid ja aru saama tehingute tähendusest. Xxx puhul on tegemist eestkostet vajava isikuga, kuna ta ei suuda oma tegudest lõpuni aru saada ega neid juhtida ning seetõttu on vajalik talle eestkostja määramine, kellele seada ülesandeks eestkostetava õiguste ja huvide kaitse. Eestkostja ülesannetena on põhjendatud määratleda Xxx kõigi asjade ajamine, tema esindamine asjaajamistel, õigustoimingute ja tehingute tegemisel. Samuti on vajalik piirata valimisõigust. Määratud korras esindaja toetab, et Xxx eestkostjaks määratakse avaldaja.
8.Perearst xxx oma 01.02.2016 kohtule esitatud tõendis märkis, et Xxx on dementne ja vajab ööpäevaringselt järelevalvet. Ise ei kaeba midagi, on rõõmsameelne. Soovib pidevalt süüa. Tervis üldiselt korras. Hooldusega tegelevad hooldajad.
9.Eakate kodu Xxx juhata on oma 03.02.2016 esitatud seisukohas märkinud, et Xxx vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. Vajab abi kõikidel igapäevatoimingutel – söömisel, ravimite manustamisel, riietumisel pesemisel. Iseseisev toimetulek puudub.
10.Puudutatud isiku Xxx elukohajärgne eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu oma 23.02.2016 seisukohas märkis, et eestkoste seadmine Xxx suhtes on põhjendatud ning avaldaja on sobiv isik täitma eestkostja ülesandeid.
11.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 21-15 asus psühhiaater Xxxseisukohale, et Xxxvaimne seisund, raske psüühikahäire nõdrameelsus, ei luba tal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja nende võimalikest tagajärgedest ning ta ei ole võimeline neid juhtima. Xxxei ole võimeline mõistma teda ümbritseva keskkonna olemust, sotsiaalseid suhteid ja elukorraldust reguleerivaid õigusakte, langetama otsuseid ega tegema tsiviilõiguslikke tehinguid, sealhulgas ei ole ta võimeline mõistma valimisõiguste sisu ja olemust. Tal esinev võimetus on elukestva iseloomuga. Xxxl puuduvad psüühilised funktsioonid, mis võimaldaksid tajuda ja taibata ümbritsevas toimuvat, mistõttu ta ei ole, arvestades tema vaimset seisundit, võimeline esinema kohtus. Xxxkohtu poolt ärakuulamisest tavaelukeskkonnas ei tulene tema tervisele kahjulikke tagajärgi. Xxxei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama. Talle on vajalik määrata eestkoste. Ta vajab eestkostet kõigi toimingute puhul, millede eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht
tema enda tervisele ja elule, teistele isikutele või varale. Kuna tegemist on elukestva ravimatu raske psüühikahäirega, vajab ta eestkostet kogu eluks. Dementsusest tulenevalt ei võimalda vaimne seisund tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas.
12.Tulenevalt Harju Maakohtu 19.01.2016 kohtumäärusest kuulas Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik Maido Roots erinõude korras vastavalt TsMS § 524 lõikele 1 isiklikult ära puudutatud isiku Xxx. Ärakuulamisel selgus, et Xxx on väljanägemiselt vanemaealine naisterahvas, kellega sisulist kontakti võimalik saavutada ei olnud. Kohtu küsimustele (vanus, kas lapsi on, kus varem on elanud) adekvaatseid vastuseid ei järgnenud. Hooldajate sõnul liigub vähe ringi, sööb iseseisvalt, aga enesehooldusega toime ei tule. Olekult rahumeelne, probleeme tekitanud ei ole. Aeg-ajalt käib teda külastamas tema tütar.
13.Kohus kuulas 16.03.2016 vastavalt TsMS § 525 lõikele 3 telefoni teel ära avaldaja Xxx, kes kinnitas, et ta on nõus hakkama oma ema Xxx, kes endaga iseseisvalt hakkama ei saa, eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
15.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et puudutatud isikul Xxxesineb raske psüühikahäire nõdrameelsus, mistõttu ta ei ole võimeline oma tegudest aru saama, neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama, on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 21-15. Eeltoodust tulenevalt on XxxTsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Xxxhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
16.PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus Xxxeestkoste seadmiseks on põhjendatud, sest kohtumääruse punktis 15 jõudis kohus järeldusele, et Xxxon piiratud teovõimega isik.
17.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isiku-omadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Xxxtütar Xxxon avaldanud soovi hakata Xxxeestkostjaks. Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, Xxxriigi õigusabi korras määratud esindaja ning Xxxpoeg Xxxtoetavad Xxxmääramist Xxxeestkostjaks. Kohus leiab, et Xxxeestkostjaks tuleb määrata tema tütar, Xxx, kes on kinnitanud nõusolekut eestkostjaks hakkamise kohta nii 29.12.2015 kohtule esitatud avalduses kui ka 16.03.2016 toimunud ärakuulamisel. Xxxeestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
18.Tulenevalt Xxxseisundist, temale riigi õigusabi korras määratud esindaja ja viibimiskoha- ning elukohajärgse kohalike omavalitsuste Kuna linna ja Tallinna linna esindajate seisukohtadest, kohtule esitatud avaldusest ja sellele lisatud tõenditest, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide Xxxasjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja
ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
19.Tulenevalt asjaolust, et puudutatud isikule Xxxtuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada Xxxka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Xxxei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
20.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kohus asub seisukohale, et puudutatud isikule Xxxtuleb käesoleval juhul eestkostja määrata viieks (5) aastaks, s.o kuni 16.03.2021.
21.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest.
22.Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka Xxxvara tõendavad dokumendid.
23.PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab avaldajat Xxxesitama eestkostja aruanne kohtule iga aasta 15. aprillil.
24.Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
25.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.
Menetluskulude jaotamine
26.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule Xxxriigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja Xxxekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.