lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-18844/7

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 16.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-18844/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
999
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtuotsuse avalikult 16.03.2016.a kohtu tsiviilkantselei kaudu, Tartu mnt 85, Tallinnas teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-15-18844

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu tunnistamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

korteriomandi

lahusvaraks

nende Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; viibimiskoht

XXX);

Hageja seaduslik esindaja: Nissi Vallavalitsus (asukoht Nissi tee 53c, 76202 XXX, Harjumaa; e-post [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht teadmata). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kinnisasi aadressiga XXX(isikukood XXX) lahusvaraks.

Harjumaa,

XXX,

XXX(registriosa

nr

XXX)

Menetluskulude jaotus

3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
1.Hagiavaldusest nähtub, et XXX eestkostjaks on määratud Nissi Vallavalitsus. XXX kuulub korteriomand, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX, asukoht Harjumaa, XXX. XXX elas korteris kuni 1. veebruarini 2013. aastal, mil ta paigutati hooldekodusse. 10.04.2014.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-11756 andis Harju Maakohus Nissi Vallavalitsusele nõusoleku eestkostetava korteriomandi turuhinnaga müümiseks, selleks vajalike müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks ning kinnistamisavalduste tegemiseks. Vallavalitsus leidis korteriomandile 2015.a alguses ka ostja. Müügitehingut aga sõlmida ei õnnestunud, kuna rahvastikuregistri andmetel on eeskostetaval kehtiv abielu alates 6. juunist

1962.a. Abikaasa XXX andmed on rahvastikuregistrisse kantud arhiivselt abieluaktilt. Abieluaktist nähtuvalt oli turkmeeni rahvusest XXX raudteetööline. Tema elukohaks oli märgitud Keilas asuv raudteeobjekt. Nissi Vallavalitsus ei tea XXXelukohta ega sedagi, kas ta üldse elus on.

Nissi Vallavalitsuse arhiivis olevatest majapidamisraamatutest (andmed alates 1974. aastast) nähtuvalt on XXX asunud Nissi külanõukogusse elama üksi. Võib eeldada, et selleks ajaks olid XXX ja XXX abielulised suhted lõppenud. Korteri kui vallasasja erastas XXX 1999.a. Eluruumide erastamise seaduse § 211 kohaselt tekkis tal sellest tulenevalt õigus saada korteriomandi omanikuks. Korteriomandi omanikuks sai XXX05.02.2008.a (registriosa avamise kuupäev). Sel ajal kehtinud perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt loeti abikaasa lahusvaraks vara, mille see abikaasa omandas pärast abielusuhete lõppemist. Hageja leiab, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX sisse kantud korteriomand tuleb 12.10.1994.a vastu võetud perekonnaseaduse § 15 lõike 1 kohaselt lugeda hageja lahusvaraks, kuna hageja omandas selle pärast abielusuhete lõppemist. Hageja palub kohtul see asjaolu tuvastada. Hageja lahusvaraks olev korteriomand ei kuulu abikaasade ühisvara hulka. Mingit ühisvara abikaasadel ei ole. Hagejal on korteriomandi lahusvaraks tunnistamise vastu õiguslik huvi. Vastasel korral ei ole võimalik korteriomandit võõrandada. Korteriomandi võõrandamine on aga vajalik selleks, et kanda hageja kulusid hooldekodus ja tasuda korteriomandil lasuvaid võlgnevusi.

Hageja palub tunnistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX sisse kantud korteriomand asukohaga Harjumaa, XXX, XXX XXX lahusvaraks.

Kostja vastuväited ja põhjendused

4.Kostjale on menetlusse 03.02.2016.a menetlusse võtmise määrus ning hagimaterjalid kätte toimetatud 03.02.2016.a riiklikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega, kuivõrd hagejal ja kohtul puuduvad andmed kostja elu- või viibimiskoha kohta. Kohus ja kostja ei ole suutnud mõistliku pingutuse tulemusel kostja kontaktandmeid leida. Kostja ei ole hagiavalduse osas kohtule seisukohta avaldanud. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Asja materjalidest nähtub, et poolte abielu on sõlmitud 06.06.1962.a ning selle kohta on abieluakt nr 1212 (tlk 32, rahvastikuregistri väljavõte). Abielu ei ole lahutatud.

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkest, kui järgnevates sätetes ei ole nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 sätestatud erandi kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sellest tulenevalt tuleb

asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka otsustada asja omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-31-14, p 12).

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand aadressiga Harjumaa, XXX, XXX(registriosa nr XXX). Puuduvad andmed selle kohta, millal korter omandati, kuid on esitatud tõendid, et korter kinnistati hageja poolt 05.02.2008.a (tlk 7, kinnistusraamatu väljavõte). Käesoleval ajal on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt korteri ainuomanik hageja. Seega tuleb korteri kuulumine ühisvara hulka tuvastada enne 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse alusel.

Enne 01.07.2010.a kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvaraks on muuhulgas vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Seega on vana perekonnaseaduse alusel ühisvaraks vara, mis on omandatud abielu sõlmimisest kuni abielusuhte lõppemiseni.

10.Hageja on kohtuni toonud, et Nissi Vallavalitsuse arhiivis olevatest majapidamisraamatutest (tlk, 18-20; andmed alates 1974. aastast) nähtuvalt on XXX asunud Nissi külanõukogusse elama üksi. Seega võib eeldada, et selleks ajaks olid XXX ja XXX abielulised suhted lõppenud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et poolte abielusuhted on lõppenud hiljemalt 1974.a seisuga. Selle aja seisuga on katkenud ka poolte ühisvara moodustumine. Kuivõrd hageja kinnistas kinnisasja alles 05.02.2008.a, on see selgelt omandatud ajal, mil ühisvara moodustumine oli juba lõppenud. Seega on tegemist hageja lahusvaraga.
11.Seega leiab kohus, et korteriomand aadressiga Harjumaa, XXX, XXX(registriosa nr XXX) tuleb tunnistada hageja lahusvaraks, kuna see on omandatud pärast poolte abielusuhete lõppemist.
12.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine
13.Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-12-07 avaldatud seisukohast, tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda, sest ühisvara jagamine on mõlema poole huvides. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja