Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus XXX ja XXX vastu hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks lapse XXX suhtes ja lapsele XXX eestkostja määramiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita perekonnaasjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, Niine 2, 10414 Tallinn), avaldaja esindaja Külli Oja (Sotsiaalhoolekande osakond, Kotzebue 2, 10412 Tallinn, epost [email protected]) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik III XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, tegelik viibimiskoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko (Advokaadibüroo Selberg & Ko, Maakri 23A, 10145 Tallinn, e-post [email protected])
Ärakuulamise aeg ja koht
29.02.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu avaldus.
2.Võtta puudutatud isikult XXX(isikukood XXX) täielikult ära tema alaealise lapse XXX(isikukood XXX) isiku- ja varahooldusõigus.
3.Võtta puudutatud isikult XXX(isikukood XXX) täielikult ära tema alaealise lapse XXX(isikukood XXX) isiku- ja varahooldusõigus.
4.Seada alaealisele lapsele XXX(isikukood XXX) eestkoste kuni tema täisealiseks saamiseni ja määrata alaealise lapse XXXeestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse XXXseaduslik esindaja.
5.Tallinna linnale Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu kuulub käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse XXXisikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema
viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti lapse ülalpidamiskohustus.
6.Tallinna linnale Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu kuulub käesoleva kohtumääruse alusel ka alaealise lapse XXXvarahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara.
7.Lubada alaealisel lapsel XXXteha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid vahenditega, mille annab talle eestkostja.
8.Eestkostja on kohustatud esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. märtsiks. Esimene aruanne tuleb esitada 15.03.2017.
9.Tühistada Harju Maakohtu 31.12.2015 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud, millega eraldati alaealine laps XXX(isikukood XXX) perekonnast, s.o. vanematest XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) käesoleva tsiviilasja menetluse ajaks, määrati XXX ajutiseks eestkostjaks Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu kuni tsiviilasjas nr 2-1519595 lahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks ning peatati kohtumenetluse ajaks XXX(isikukood XXX) ja XXX`i (isikukood XXX) vanema hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus) alaealise lapse XXX(isikukood XXX) suhtes. Menetluskulude jaotamine Jätta alaealisele lapsele XXXriigi õigusabi korras määratud esindajakulud riigi kanda. Jätta puudutatud isiku I XXX, puudutatud isiku II XXXja Tallinna linna menetluskulud nende endi kanda. Kohtumääruse edasikaebamise kord, kehtivus ja jõustumine Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 478 lõikele 4 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest avaldajale ja Jelena Lintinile. TsMS § 478 lõike 3 ja § 466 lõike 3 kohaselt jõustub kohtumäärus kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Avalduse asjaolud ja menetluse käik.
1.Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitas 31.12.2015 avalduse puudutatud isiku I XXXja puudutatud isiku II XXXvastu hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks alaealise lapse XXXsuhtes ja lapsele XXXeestkostja määramiseks. Koos avaldusega esitas avaldaja ka taotluse esialgse õiguskaitse korras vanemate hooldusõiguse peatamiseks lapse XXXsuhtes, lapse perest eraldamiseks ja lapsele eestkostjaks määramiseks.
2.Kohus rahuldas esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse oma 31.12.2015 määrusega.
3.Avalduse kohaselt on vanemad puudutatud isik I ja II avaldajale teada juba alates 2003, mil sündis puudutatud isikute I ja II esimene laps XXX(sünd XXX). Kuna vanemad ei ilmutanud huvi lapse vastu ning jätsid lapse vanemliku hoolitsuseta, võeti Tallinna Linnakohtu 25.11.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/231-1378/04 vanematelt ära vanema õigused nende poja XXX suhtes. 28.10.2005 sündis puudutatud isiku I teine laps XXX, kelle osas on puudutatud isikult I vanema õigused ära võetud Harju Maakohtu 08.05.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-6210, seoses vähese huviga lapse vastu, lapse vanemliku hoolitsuseta jätmise, kindla elukoha puudumise ja puudutatud isiku I narkosõltuvusega. 06.08.2007 sündis puudutatud isiku I kolmas laps XXX. Puudutatud isik i ja II ning alaealine laps XXX elavad XXX. Regulaarselt on toimunud vestlused puudutatud isiku I ja II ning XXXtöötajate
ning Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse töötajaga, mille käigus on arutatud pere toimetuleku võimalusi, pööratud tähelepanu pere vajadustele ja võimalustele, räägitud võimalikest teenustest ning vajadusel on peret erinevatele teenustele suunatud (nt rahalised toetused, võlanõustaja, majandusnõustaja, laste päevakeskus jms). Korduvalt on puudutatud isikut I ja II suunatud ka meditsiiniasutustesse erinevate spetsialistide vastuvõtule, kuid viimased on sellele reageerinud tihti negatiivselt. Samuti ei ole nad pidanud kinni arsti soovitustest. Puudutatud isikul I on diagnoositud XXX. XXXsotsiaaltöötajad on puudutatud isikutele I ja II igapäevaselt toeks nõustamise ja juhendamisega igapäevast toimetulekut puudutavates küsimustes. Abi on pere saanud ka Toidupangalt. Puudutatud isik I tööl ei käi ning ta on saanud töövõimetuspensionit kuni 31.12.2014. 2015 oli puudutatud isik U töötuna arvel Eesti Töötukassas. Puudutatud isik II on samuti töövõimetuspensionär. Alaealine laps XXX käis enne kooli minekut lasteaias ning praegu õpib ta XXX2. klassis. Puudutatud isikud I ja II on suhtluses XXX sotsiaaltöötajatega ja ka avaldajaga, muutunud järjest närvilisemateks, süüdistades oma probleemides alati teisi. Probleeme on kodu korrashoidmisega, arsti juures käimisega, elamispinna eest tasumisega, lapse koolijõudmisega ja koolist antavate koduste tööde tegemisega. Laps suunati õpiabi saamiseks Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalkeskuse Laste päevakeskusesse. Algselt olid vanemad sellega nõus, kuid hiljem keeldusid abist ning viisid lapse XXX, kus sarnaselt Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskuse Laste päevakeskusega oli lapsel peale kooli võimalus aega veeta ning tegeleda järgmiseks koolipäevaks antud õppeülesannete täitmisega. Sotsiaalmajutusüksusest Tuulemaa 6 hakkasid alates 2012 saabuma Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talitusele teated vanemate omavaheliste konfliktide kohta, mille juures tihti viibis ka alaealine laps XXX. Teadetes kirjeldati vanemate poolset alkoholi tarbimist ning võimalikku narkootiliste ainete manustamist, samuti asjaolu, et vanemad suitsetavad toas, kus viibib ka laps. Toad olid koristamata. Puudutatud isikud I ja II käivad pikaajaliselt LääneTallinna Keskhaigla Sõltuvusravikeskuses seoses raskekujulise opiaadisõltuvusega, kuid sellele vaatamata on puudutatud isikult I 14.01.2015, 23.01.2015, 16.03.2015 ja 15.04.2015 ning puudutatud isikult II 26.01.2015 ja 21.02.2015 võetud analüüsid on olnud ebapuhtad. Nii puudutatud isik I kui ka puudutatud isik II eitasid igakordselt narkootiliste ainete tarvitamist ning süüdistasid meditsiinitöötajaid nende kiusamises. Vanematel on olnud ka korduvaid politsei väljakutseid (04.10.2013, 25.07.2014, 04.12.2015) seoses narkojoobe kahtlusega, lapse järelvalveta jätmisega; peretüliga, mille juurse viibis ka laps. Karistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isikut I karistatud Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10054 KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 1 alusel. Lisaks on puudutatud isikul I mitmeid kehtivaid väärteokaristusi. Puudutatud isikutel I ja II on olnud ka korduvaid politsei väljakutseid seoses varguste, narkojoobe ja narkootikumide omamisega. 04.12.2015 laekus avaldajale e-kiri XXXsotsiaaltöötajalt, milles teatati puudutatud isiku I narkojoobe kahtlusest. 07.12.2015 saabus avaldajale e-kirja teel teade XXXsotsiaaltöötajalt puudutatud isiku II hospitaliseerimise kohta. 08.12.2015 laekus avaldajale e-kirja teel teade XXX sotsiaaltöötajalt puudutatud isikute I ja II ning alaealise lapse XXX olukorra kohta ajavahemikul 05.12.2015 - 08.12.2915, mille kohaselt helistas 05.12.2015 XXX kasvataja XXX puudutatud isikutele I ja II. Kuna kumbki ei vastanud telefonile, helistas XXX XXX sotsiaalassistentidele. Sotsiaalassistent sisenes tuppa nr 308, kus pere elab. Mõlemad vanemad magasid nii raskelt, et neid äratada ei õnnestunud. 06.12.2015 läks XXX kasvataja aadressile XXXalaealise lapse XXX koolikoti järgi. Koos sotsiaalassistendiga siseneti pere tuppa, kus mõlemad vanemad olid ebaadekvaatses olekus. 07.12.2015 viidi puudutatud isik II kell 9.35 kiirabiga haiglasse (probleem jalaga). Samal päeval võttis puudutatud isik I tütre pärast kooli XXXkaasa ja viis ta koju. Umbes kella 19.00 paiku ütles puudutatud isik I tütrele, et see läheks XXX tagasi ja lahkus ise majast, peale mida hakkas alaealine laps XXXüksi XXX minema. XXXüksuse juht läks peale XXXjuhiga toimunud telefonikõnet alaealisele lapsele XXXtrollipeatusesse järele, kus oodati XXXkasvatajaid, kes lapsele autoga järgi tulid ja lapse keskusesse viisid. 08.12.2015 oli puudutatud isik I jälle ebaadekvaatses seisundis: tal olid kõnetakistused, ta ei saanud aru, kuhu ta oli soovinud minna või
mida oli soovinud öelda käis ringi üks suss jalas ja oli rahutu. Pere eluruum oli endiselt koristamata ja väga segamini. 25.11.2015 teavitas XXXsotsiaaltöötaja avaldajat e-kirjaga, et alates 18.11.2015 elab alaealine laps XXXoma vanemate soovil XXX. Vanemate toetamiseks ja nõustamiseks, nende sotsiaalsete ja vanemlike oskuste tõstmiseks ning narkootiliste ainete tarbimisest loobumise abi osutamiseks on perega tegelenud erinevad spetsialistid. Koostöö kestel nõustati vanemaid pere toimetuleku, inimsuhete, lapse kasvatamise ja arendamise ning endi ja lapse tervise eest hoolitsemise teemadel. Praktilist abi osutati neile võlaprobleemide lahendamisel, lasteaia koha taotlemisel, tööotsimisel, XXX suhtlemisel. Puuduliku suhtlemisoskuse tõttu satuvad vanemad tihti konfliktidesse, reageerivad verbaalselt agressiivselt ja teisi süüdistavalt. Neil on kalduvus leevendada emotsionaalseid raskusi rahustavate või narkootiliste ainete abil, mis tegelikkuses olukorra hoopis raskemaks teevad. Oma lapse eest hoolitseda on nad püüdnud oma võimete kohaselt. Lapsel on piisavalt eakohaseid mänguasju ning ka vajalikud koolitarbed ja riided, rõivad on olnud puhtad ja külastatud on perearsti, kuid kodune puhtus jätab kõvasti soovida ning lapse suunamine ja motiveerimine kooliskäimisele, õppimisele ja muudele koolivälistele tegevustele on kaootiline. Perel on pidevalt finantsilised puudujäägid, kuna on tekkinud hulgaliselt rahalisi kohustusi (erinevad trahvid, üürivõlg). Esikohale on seatud isiklikud vajadused narkootiliste ja muude ainete hankimise ning tarbimise näol, mistõttu on vanemad oma lapse tihti vanemliku hooleta jätnud ja seadnud reaalsesse ohtu lapse elu vanemate vahel aset leidnud peretülide käigus. Samuti on ohtu seatud lapse eakohane areng läbi vanemate suutmatuse last koolis käima suunata. Avaldaja lastekaitse spetsialistid on püüdnud koostöös XXX sotsiaaltöötajatega ning teiste peret abistavate spetsialistidega motiveerida vanemaid oma eluviise muutma ning oma tervise eest hoolitsema, et nad suudaksid pakkuda oma lapsele turvalist ja arengut soodustavat kasvukeskkonda. Erinevate spetsialistide töö perega ei ole andnud soovitud tulemusi ja vanemad ei ole oma lapse heaolu tagamiseks vanemlikul tasandil vastutust võtnud. Esikohale on tihti seatud isiklikud huvid, mis sageli on nende endi tervist kahjustavad. Eeltoodu näitab ilmekalt, et vanematena ei ole puudutatud isikud I ja II mõistnud oma vastutust ja kohustust lapse kasvatamisel ning oma eluviisiga on nad teadlikult jätnud oma tütre ilma vanemlikust hoolitsusest ja turvalisest kodust. Ei ole alust eeldada, et vanemad oma eluviise sel määral muudavad, et nad tagaks oma tütrele turvalise kodu, hariduse ja igakülgse arengu. On alust arvata, et vanemad avaldaks oma mineviku, ellusuhtumise, vägivaldsuse, korduvate seaduserikkumiste läbi muutunud isikuomaduste tõttu ka muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Samuti on vanemate eluviisid kahjustanud tugevalt nende endi tervist, mis raskendab oluliselt lapse eest hoolitsemist. Avaldaja leiab, et lapse huvides on vanema hooldusõiguse täielik äravõtmine vanematelt puudutatud isikutelt I ja II. Vanemad on jätnud oma lapse ilma vanemliku hoolitsuseta, nad ei täida oma vanema kohustusi ning on seadnud ohtu oma lapse elu ja tervise.
4.Harju Maakohus võttis käesoleva asja menetlusse 31.12.2015 ning määras samal päeval, juhindudes TsMS § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust, alaealisele lapsele XXX riigi õigusabi korras esindaja. Alaealist esindas käesolevas hagita perekonnaasjas vandeadvokaat Oksana Sobko.
5.Alaealise lapse XXX esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko toetas oma 15.02.2016 kohtule esitatud seisukohas esitatud avaldust, leides, et vanemate suhtes on põhjendatud kasutada äärmuslike abinõusid ning võtta vanematelt täielikult ära hooldusõigus lapse XXX suhtes. Võttes aluseks vanemate isikuomadusi ja elustiili, võib hooldusõiguse mitteäravõtmine kujutada ohtu lapse tervisele, turvalisusele, arengule ja heaolule. Kumbki vanematest ei ole näidanud, et ta oleks võimeline teostama vanemale kohast lapse hooldusõigust. Lisaks nentis alaealise lapse XXX esindaja, et käesoleval juhul on põhjendatud määrata eestkostja ülesandeid täitma Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu kuni sobiva füüsilise isiku leidmiseni.
6.29.02.2016 toimus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas ärakuulamine, kuhu ilmusid avaldaja esindaja XXX, puudutatud isik I XXX, puudutatud isik II XXXja alaealise määratud korras esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko. Avaldaja kinnitas ärakuulamisel, et jääb avalduse juurde. Alaealise lapse XXXesindaja vandeadvokaat Oksana Sobko kinnitas ärakuulamisel, et jääb oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et avaldus on põhjendatud. Puudutatud isikud I ja II ei nõustunud neilt hooldusõiguse äravõtmisega. Samas leidsid puudutatud isikud I ja II, et alaealine laps XXX võiks elada hooldekodus, kuna seal on talle tagatud paremad tingimused, kuid soovivad jätkata lapsega suhtlemist ja temaga tegelemist Puudutatud isikud I ja II tööl ei käi, on invaliidid. Puudutatud isiku elavad sotsiaalmajas, mille üürikulud tasuvad pooles ulatuses nemad ja pooles ulatuses linn. Käesolevaks ajaks on üritanud üürikulude võlgnevuse likvideerida. Puudutatud isikud I ja II ei eitanud narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamist ning suitsetamist toas, kuid väitsid, et ei ole juba kolm kuud midagi tarvitanud. Puudutatud isik I nentis ärakuulamisel, et eestkosteasutus ei ole neile pakkunud abi (nõustamist) võlgadega ja lapsega toimetulekuks. Avaldaja esindaja kinnitas ärakuulamisel, et abi on pakutud korduvalt. Pakutud on arstiaegasid ja, et nad viiakse autoga arsti juurde. Asi lõppes sellega, et puudutatud isik II kodust hospitaliseeriti. Vanemad käivad arsti juures kui see on viimane võimalus. Avaldaja kinnitas ka, et vanemad ei pea kokkulepetest kinni. Kohtu küsimusele, kes lapsel õppida aitas, kui laps vanematega elas ning mis hinded lapsel siis olid, vastas puudutatud isik I, et laps käis XXXkeskuses õppimas ja hinded ei olnud head. Puudutatud isik II kinnitab, et kui nad ise ei suutnud aidata käis laps XXX keskuses õppimas ning, et lapsel ei läinud koolis eriti hästi. Alaealise määratud korras esindaja küsimusele, kas puudutatud isikud on nõus, et hooldusõigus võetakse neilt ära, vastas puudutatud isik I, et nad on nõus sellega, et jäetakse võimalus olla lapsega koos nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Puudutatud isik II leidis ärakuulamisel, et laps saab ka siis hästi õppida, kui lapse vanemad on tema eestkostjad. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, ära kuulanud kohtuistungil avaldaja esindaja, alaealisele lapsele XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja, puudutatud isiku I XXXja puudutatud isiku II XXX, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega, ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Vastavalt PKS § 134 lõikele 1 rakendab kohus, juhul kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-ides 135 ja 136 loetletuid. Kohus võib alaealise isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Vastavalt TsMS § 135 lõikele 2 võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
9.Esitatud avaldusest, ärakuulamisel avaldatust ja tõenditest, nähtuvalt on puudutatud isik I ja II pidanud esmajoones olulisemaks iseenda kui oma lapse vajadusi. Nad ei ole oluliseks pidanud lapse hooldamist ja isikliku eeskuju olulisust. Vaatamata avaldaja püüdlusele Puudutatud isikuid I ja II nõustada ja juhendada, et ole vanemad oma elustiili, käitumist, suhtumist ja hoiakuid muutnud (vt nt tl 25-26, tl 48). Vanemad on seadnud ohtu lapse elu ja tervise (vt nt tl 43-44). Puudutatud isikute I ja II osas on olnud korduvaid politsei väljakutseid (tl 47) seoses narkojoobe kahtluse, lapse järelvalveta jätmise ning peretüliga, mille juurse viibis ka laps. Puudutatud isikut I on karistatud kriminaal- ja väärteokorras (tl 46). Puudutatud isik I ja II ei ole suutnud hoolitseda ka oma vanema
lapse XXX eest, kelle suhtes on nendelt hooldusõigus ära võetud (tl 15-17). Lisaks on puudutatud isikult I võetud hooldusõigus 28.10.2005 sündinud lapse XXX suhtes (tl 18-19). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul piisav alus eeldada, et puudutatud isikud I ja II ei suuda jätkuvalt tagada lapse kasvamiseks ja arenguks vajalikke tingimusi ning lapse huvisid esikohale seada. Seega peab kohus põhjendatuks puudutatud isikult I XXX ja puudutatud isikult II XXX ära võtta isiku- ja varahooldusõigus nende alaealise lapse tütre XXX suhtes PKS § 134 lõikele 3 ja § 135 lg 2 alusel.
10.Vastavalt PKS § 171 lõikele 1 määratakse alaealisele lapsele eestkostja juhul kui alaealise lapse kummalgi vanemal ei ole lapse esindusõigust või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Kuivõrd kohus asus käesoleva kohtumääruse punktis 9 seisukohale, et põhjendatud on piirata puudutatud isikute I ja II hooldusõigust nende alaealise tütre XXX suhtes viisil, et võtta nendelt täielikult ära lapse isiku- ja hooldusõigus, tuleb alaealisele kohtumäärusega määrata eestkostja. Tulenevalt asjaolust, et käesoleval ajal ei leidu sobivat füüsilist ega juriidilist isikut, kes oleks nõus olema alaealise lapse XXX eestkostjaks, tuleb alaealise lapse eestkostjaks määrata tema rahvatikuregistrisse kantud elukohajärgne linnavalitsus nagu sätestab PKS § 176 lõige 2. Seega tuleb käesoleval juhul määrata lapse eestkostjaks Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Vastavalt PKS § 179 lõikes 1 sätestatule on eestkostja alaealise seaduslikuks esindajaks, kellele vastavalt PKS § 172 sätestatule kuulub nii lapse isikuhooldusõigus- kui ka varahooldusõigus. Tallinna linn PõhjaTallinna Valitsusest saab seega käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse XXX seaduslik esindaja, kellele kuulub nii XXX isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti lapse ülalpidamiskohustus kui ka varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara.
11.Tulenevalt TsMS § 557 lõikest 21 märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste seatakse alaealisele täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb alaealisele lapsele XXX eestkoste seada kuni tema täisealiseks saamiseni.
12.Tulenevalt TsMS § 557 lg 2 p-s 3 sätestatust ning TsMS § 557 lg 2 p 4 alusel lubab kohus alaealisel lapsel XXX teha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid vahenditega, mille annab talle eestkostja.
13.Juhindudes PKS § 194 lõikes 2 sätestatust tuleb Tallinna linnal Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu esitada kohtule iga aasta 15. märtsiks kirjalik aruanne eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 15.03.2017. Aruandes tuleb välja tuua eraldi kõik tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid.
14.Kohus selgitab puudutatud isikutele I ja II, et juhindudes PKS § 1231 lg 1 alusel hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.
15.Vastavalt TsMS § 4771 lõike 2 lausele 2 kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lõige 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd käesoleval juhul puuduvad alused esialgse õiguskaitse korras määratud abinõu tühistamata jätmiseks ja kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse lõpplahendi tegemisega, tühistab kohus ka käesolevas tsiviilasjas kohaldatud esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõud. Menetluskulude jaotamine ja kindlaks määramine
16.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Menetlusosaliste muud menetluskulud peab kohus põhjendatuks jätta iga menetlusosalise enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.