2.Lahutada XXX ja XXX’i abielu, mis on sõlmitud XXX.a Vene Föderatsioonis, Moskva linnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
3.Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
4.Tunnistada kinnisasi aadressiga XXX (registriosa nr XXX) XXX lahusvaraks. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXX ja XXX’i abielu sõlmiti XXX.a Vene Föderatsioonis, Moskva linnas. Alates aasta 2008.a lõppust ei osale pooled ühise koduse majapidamise korraldamises ja ei oma abielulist kooselu. Kostja elukoht hetkel asub Prantsusmaal. Pooltel ei ole vaidlust abielu lahutuse osas, kuid seda ei olnud võimalik teha Perekonnaseisuameti kaudu, kuna ta ei ole selleks pädev. Hagejal on alus arvata, et poolte abielulised suhted ei taastu. Pooltel puuduvad ühised lapsed. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid suhteid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu.
19.03.2014.a ostis hageja korteriomandi, asukohaga XXX. Sel ajal hageja ja kostja abielu ei olnud veel ametlikult lahutatud. Abikaasade abielulised suhted lõppesid 2008.a lõpus. Seoses sellega, et korter osteti pärast abieluliste suhete faktilist lõppu, on korteriomand hageja lahusvara.
Hageja palub lahutada XXX ja XXX’i abielu. Hageja palub määrata korteriomand aadressil XXX, Tallinn XXX ainuomandisse.
Kohtuistungil avaldas hageja, et jääb hagi juurde ning soovib abielu lahutada. Hageja pole kostjat näinud 7-8 aastat.
Kostja vastuväited ja põhjendused
5.Hagi vastuses märgib kostja, et on nõus olnud abielu lahutamisega ja ühisvara jagamisega hageja poolt taotletud viisil. Kostja kinnitab, et on nõus sellega, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Kostja selgitab, et tal ei ole võimalik osa võtta asja suulisest arutamisest. Kostja palub asja sisuliselt läbi vaadata kohtuistungil ilma tema osaluseta. Kohtu põhjendused
6.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse (tlk 9) kohaselt on poolte abielu sõlmitud XXX.a Vene Föderatsioonis, Moskva linnas. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kostjal puuduvad vastuväited abielu lahutamise osas. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Mõlemad osapooled leiavad, et abielusuhteid taastada ei ole võimalik.
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta.
Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, pooled elavad eraldi (hageja Eestis, kostja Prantsusmaal) juba ca 7-8 aastat ning abielusuhete taastamine ei ole poolte sõnul võimalik, siis leiab kohus, et abielu tuleb lahutada. Arvestades poolte esitatud seisukohti, tuleb neist kohtu arvates järeldada, et poolte abielusuhted on lõppenud, nende jätkamine on võimatu. Kuivõrd puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks, asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb abielulahutuse nõudes rahuldada. PKS § 66 p 2 tulenevalt abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
Ühisvara jagamine
10.01.10.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkest, kui järgnevates sätetes ei ole nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 sätestatud erandi kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sellest tulenevalt tuleb asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka otsustada asja omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-31-14, p 12). PKS § 211 järgi kohaldatakse abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010.a perekonnaseaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Seega alates 01.07.2010.a tuleb ühisvara jagada kehtiva seaduse § 37 alusel. PKS § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. Poolte abielu on lahutatud käesoleva otsusega ning sellest ajast alates on lõppenud ka poolte varaühisuse varasuhe.
11.PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi jagamise viisid on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lõikes 2. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 rõhutanud, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kaasomanikule, kelle omandiosa kaasomandi sel viisil jagamisel väheneb, tuleb tagada õiglane hüvitis. AÕS § 77 lg-st 2 ja 3 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamisel õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks võimalikult täpselt määrama omandi väärtuse omandi kaotamise aja seisuga ning kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Riigikohus on avaldanud korduvalt seisukohta (3-2-1-15-06, 3-2-1-168-05, 3-2-1-70-10), et õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga.
12.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand aadressiga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX). Korter omandati hageja poolt 19.03.2014.a (tlk 11, kinnistusraamatu väljavõte). Käesoleval ajal on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt korteri ainuomanik hageja. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Üldreegli kohaselt tuleb nimetatud kinnisasi poolte ühisvara hulka lugeda, kuivõrd see on omandatud abielu ajal.
13.PKS § 210 lg 3 sätestab, et kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Hageja on kohtuni toonud, et alates aasta 2008.a lõppust puudub pooltel kooselu, seda asjaolu kinnitas ka kostja. Kuna pooled on 7,5 aastat eraldi elanud ja nende vahel on puudunud igasugune läbikäimine, loeb kohus, et poolte abielusuhted on lõppenud 2008.a lõpu seisuga. Selle aja seisuga on katkenud ka poolte ühisvara moodustumine. Kuivõrd hageja omandas kinnisasja 19.03.2014.a, on see omandatud ajal, mil ühisvara moodustumine oli juba lõppenud. Seega on tegemist lahusvaraga.
14.Seega leiab kohus, et korteriomand aadressiga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) tuleb tunnistada hageja lahusvaraks, kuna see on omandatud pärast poolte abielusuhete lõppemist.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine
16.Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-12-07 avaldatud seisukohast, tuleb menetluskulud jätta
mõlema poole enda kanda, sest ühisvara jagamine on mõlema poole huvides. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.