Perekonnaõigus › Abielulahutus

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik

Harju Maakohus Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kohtuasja number

2-15-19407

Kohtuasi

XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX)

02.03.2016

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Asjaolud XXX esitas 28.12.2015 Harju Maakohtule hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse ja sellele lisatud Tallinna Perekonnaseisuameti abielu tõendi kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu 04.05.2012 Tallinnas. Abikaasadel puuduvad ühised lapsed. Hageja palub kohtul abielu lahutada, kuna kostja ei ole mitmel korral kokkulepitud ajaks Perekonnaseisuametisse tulnud.

Menetluse käik Kohus võttis hagi 04.01.2016 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättesaamisest (tl 11). Asja materjalidest nähtuvalt on kostja menetlusdokumendid kätte saanud koos vastuse nõudega 14 päeva jooksul, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul kostja vastanud ei ole (tl 13). 02.03.2016 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma hagiavalduse juurde. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas menetluse käigus, et poolte abielu on sõlmitud 04.05.2012 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt abielulised suhted ja kooselu poolte vahel lõppes alates oktoobrist 2013.a. iseloomude sobimatuse ja täiekult erinevate elu väärtushinnangute tõttu. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooltel puuduvad ühised lapsed. Kuna kostja ei ole mitmel korral kokkulepitud ajaks Perekonnaseisuametisse tulnud, siis on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. 02.03.2016 kohtuistungil kuulas kohus ära hageja, kes jäi hagiavalduses esitatu juurde. Hageja on teinud korduvalt kostjale ettepanekuid abielu lahutada, kuid kostja mõtleb kogu aeg välja põhjuseid, miks seda mitte teha. Viimati nägi hageja kostjat kaks aastat tagasi. Hageja lepitusaega ei soovi. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja menetlusdokumendid kätte saanud koos vastuse nõudega 14 päeva jooksul, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul kostja hagile vastanud ei ole (tl 13). 15.02.2016 edastas kohus kostjale kohtukirja, milles kutsus kostja kohtuistungile 02.03.2016 kell 10:00 Harju Maakohtusse, asukohaga Tartu mnt 85. Seega oli kostja teadlik ärakuulamise ajast ja kohast. Kohus kuulanud ära hageja ja tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et poolte sõlmitud abielu tuleb lahutada. Kohus on andnud kostjale võimaluse esitada oma seisukoht abielulahutamise osas, kuid kostja ei ole vaatamata kohtukirjade kättesaamisest kohtule vastanud ega ärakuulamisele ilmunud. Seega asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et pooled elavad faktiliselt lahus alates oktoobrist 2013.a. Seega abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja poolte abielu tuleb lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 66 punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja leppimisega ei soovi. Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik vähemalt ühe poole vastava tahteta. Kuna hageja ei soovi abielulisi suhteid ja kostja oma tahet abielu