Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

2-15-9024 Menetluskulude jaotus Jätta riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning avaldaja kanda tuleb jätta avalduse esitamisel kantud riigilõiv ja puudutatud isiku XXXkanda XXXseisukohtade tõlkekulu 33.87 eurot, mis kuulub XXXväljamõistmisele avaldaja XXX kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on XXX avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks avaldajale. Avaldaja XXX ja XXX ühine laps on XXX, sündinud 23.12.2013. Alates lapse sünnist ei ole lapse isa täitnud ühtegi lapsevanema kohustust, ei tunne lapse vastu huvi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on vajalik, et ema saaks kiiresti otsustada lapse hariduse, tervise küsimusi, kuna lapsel on tihti haigushood ja isa on täielikult eraldunud lapse elust. Avaldaja on ainuisikuliselt hoolitsenud lapse eest ning kasvatanud last täielikult üksi. Lapse isal puudub lapsega igasugune side, rääkimata usalduslikust suhtest või vastastikust lähedusest. Selleks, et tagada lapsele püsiv ja stabiilne kodu ning võimaldada avaldajal parimal võimalikul viisil lapse huvide eest seista ning vanemlikke kohustusi täita on vajalik avaldajale lapse ainuhooldusõiguse üleandmine, mis seaks juriidiliselt paika senise faktilise olukorra ning võimaldaks avaldajal hooldusõigust teostada lapse parimates huvides. Ühise hooldusõiguse teostamise lõpetamine ja ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmine on lapse huvides. Avaldaja on enam kui võimeline teostama igapäevaselt lapse hooldusõigust ning hoolitsema lapse heaolu eest nii majanduslikus kui emotsionaalses mõttes, tagades lapse huvide eest seismise ning lapse huvide kaitsmise. Avaldaja on seda iseseisvalt ja ainuisikuliselt teostanud alates lapse sünnist. XXX ei teosta seadusest tulenevat vanema hooldusõigust, ei ole iseseisvalt suuteline lapse eest hoolitsema ning sellest tulenevalt peaks hooldusõigus olema avaldajal, kes ka tegelikult lapse hooldusõigust teostab ja teostada suudab. Nimetatud seisukohale on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1- 45-11. Seega on põhjendatud lapse osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ning lapse ainuhooldusõiguse üleandmine avaldajale. Kuivõrd avaldaja on pühendunud lapse eest hoolitsemisele, tal on lapsega väga tugev side, avaldaja on loonud lapsele sobilikud elamistingimused ning on valmis ja võimeline last üksi kasvatama, siis on õigustatud avaldaja nõue ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kõrvutades 2(6)

2-15-9024 asjaolu, et XXX faktiliselt hooldusõigust ei ole teostanud ega teosta, on ilmselgelt lapse parimates huvides avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmine. Kohalik omavalitsus, Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, toetab avaldust. Lapse isa oma praeguse elu korraldusega ei soovi osaleda lapse elus, tal puudub valmisolek last kasvatada, tema senine tahe last kasvatada on olnud vähene, XXX sisuliselt on üksinda tegelenud lapse kasvatamisega ja ravimisega. Ühise hooldusõiguse lõpetamisel säilib lapse isal XXXõigus (ja kohustus) lapsega suhelda. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Kohalik omavalitsus toetab ühise hooldusõiguse lõpetamist ja hooldusõiguse üleandmist lapse emale. XXX riigiõigusabi korras määratud esindaja tutvunud materjalidega, vestelnud avaldajaga, kohtunud esindatavaga ning konsulteerinud eestkosteasutuse esindajaga, on arvamuusel, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud alljärgnevatel asjaoludel. Väikelapseeas Artur elab kolmetoalises korteris koos ema Jelenaga, kes tema eest hoolitseb. Lasteaiakoht on olemas, kuid kuna laps on sageli haige, siis enamasti on kodus. Last aitavad hoida vanemad, aga ka XXX ema, kes kodukülastusel viibis samuti korteris. XXX elab kolmetoalises korteris, mis kuulub tema isale. Vanemad ostsid korteri elukohaks täisealisele tütrele veel sellel ajal, kui nad olid XXX abielus. Vanemad ise elavad eraldi korteris. Korter on puhas ja korras, lapsel on eraldi tuba, kus on hulgaliselt mänguasju. Kuna laps on väike ja sageli haige, siis XXX veel ei tööta, elamisega toime tulla aitavad tema vanemad. XXX on elatis välja mõistetud 30.03.2015.a., kuid tema ei ole üldse lapse vastu huvi tundnud ja elatist ei maksa. XXX lahkus Eestist, kuna tal oli siin väga palju võlanõudeid – ca 16 000 eurot, eesmärgiga teenida raha ja tasuda võlad. Soomes ta enda sõnul töötab, kuid elatise maksmiseks selleks ei piisavat. XXX omab suhteliselt hästitasuvat elukutset –ta on õppinud keevitajaks, kuid millegipärast ei ole tal siiani õnnestunud leida stabiilset ja tasuvat tööd, mis võimaldaks kõigi täiskasvanud inimese ja lapsevanema kohustustega toime tulla. XXX on Soomes leidnud uue elukaaslase XXX, kellega on nüüd abiellunud ja võtnud naise perekonnanime. Kuuldavasti toetab ka Soomes elav uus abikaasa XXX materiaalselt, mitte vastupidi. Praktiliselt on XXX katkestanud kõik suhted siinsete sugulastega, kaasa arvatud omaenda ema, kuna leiab, et ema on asunud pärast abielu lahutamist mitte poja, vaid minia poolele, suheldes viimasega aktiivselt ja aidates pojapoega hoida ja hooldada. Oma poja käekäigu vastu ei ole XXX üldse huvi tundnud, ei ole käinud teda vaatamas, ei huvitu lapse heaolust ega tervisest. XXX selgitas XXX esindajale, et ainuhooldusõigust on tal vaja lapse edasise isikuhoolduse ja varahoolduse korraldamiseks Eestis. Lapse haigestumise puhul on vaja vastu võtta olulisi otsuseid lapse tervise suhtes, on vaja juhtida lapse elukorraldust, määrata viibimiskohta, suunata lapse haridusteed, valida talle haridusasutust jms. Kui isa lapse vastu huvi ei tunne, siis ei ole võimalik ka temalt saada nõusolekut lapsega seotud vajalikeks toiminguteks, kui see on nõutav. Isa elukoht väljaspool Eestit teeb hooldusõiguse jagamise olukorras, kus isa lapse vastu huvi ei tunne, praktiliselt võimatuks. Eeltoodust tulenevalt esinevad seaduses sätestatud eeldused ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude esitamiseks. 3(6)

2-15-9024

Puudub vaidlus, et lapse vanemad elavad lahus, pealegi eri riikides. Lapse ema ei soovi ühiselt hooldusõigust teostada, lapse isa ei ole aga hooldusõiguse teostamisest ega lapsest üldse huvitatud (pole seda näidanud). Lapse esindaja ei leia, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine oleks vastuolus lapse huvidega. Lapse elukorralduses mingeid muutusi ei tule. Lapse esindaja hinnangul on lapse peamiseks huviks elada turvalises keskkonnas s.t. omada püsivat ja stabiilset kodu. Selline kodu on lapsel olemas avaldaja juures. Esindaja hinnangul lapse isa selliseid lapse kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke tingimusi pakkuda ei suuda. Tuginedes eeltoodule leiab lapse esindaja, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ning ainuhooldusõiguse määramine avaldajale on põhjendatud ning lapse huve sellega ei kahjustata. Puudutatud isik XXXon teatanud kohtule, et ta on lapse emast lahutatud, käesoleval ajal elab ja töötab Soomes ning seal on uuesti abiellunud. Puudutatud isik ei ole lapse emale mitu aastat helistanud, kuna ta oli ilma rahata abitu ning ei tahtnud kuulata lapse ema süüdistusi, et tal raha ei ole. Eesti riik on 20.01.2016 kehtetuks tunnistanud tema elamisloa Eestis ja passi, mistõttu ta ei saa nüüd Soomest lahkuda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Avaldaja XXX ja XXXühine laps on XXX. XXXsündis 23.12.2013. Avalduse kohaselt lapse isa ei ole lapse eest hoolitsenud ega temast hoolinud. Laps ja lapse ema elavad käesoleval ajal Eestis Tallinnas XXX, kus on lapsele sisustatud kõikide parimate tingimustega elamine. Avaldaja on ainuisikuliselt hoolitsenud lapse eest ning kasvatanud last täielikult üksi. XXX ei ole lapse ülalpidamises osalenud peale poolte kooselu mitte vähimalgi määral. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Tulenevalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Sama põhimõte on sätestatud ka lapse õiguste konventsiooni artiklis 3, mille kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Riigikohus lahendites (nt 3-2-1-45-11, 3-2-1-83-11, 3-2-1-6-12) on selgitanud, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades kokku leppima, kuidas korraldada lapse elu pärast vanemate lahkuminekut parimal viisil, sh. kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil viisil ning mil määral osaleb lapse kasvatamises lapsest lahuselav vanem. Vastavalt riigikohtu lahendile nr 3-2-1-45-11 p 21 on põhjendatud vanemate lahuselu korral vaadata tervikuna ümber vanemate ühine hooldusõigus ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse.

4(6)

2-15-9024 Käesolevas asjas on üheselt leidnud tuvastamist, et lapse isa on lahkunud Soome elama, kus tal on uus perekond, last on kasvatanud avaldaja üksinda, hooldusõiguse teostamise osas vanemad omavahel mingeid kokkuleppeid sõlminud ei ole. PKS § 137 lg 1 kohaselt on kummalgi vanemal õigus kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust ühiselt teostada. Puudub vaidlus, et lapse vanemad elavad lahus ning elavad eri riikides. Lapse ema ei soovi ühiselt hooldusõigust teostada, lapse isa ei ole aga hooldusõiguse teostamisest ega lapsest üldse huvitatud. PKS §-s 137 lg 2 kohaselt kohus ei rahulda avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kohus leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole vastuolus lapse huvidega. Ainuhooldusõiguse andmisega avaldajale üksnes fikseeritakse õiguslikult käesolevaks ajaks tekkinud faktiline olukord hooldusõiguse teostamisel. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõigus lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale üleandmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus on seisukohal, et lapse peamiseks huviks on elada turvalises keskkonnas s.t. omada püsivat ja stabiilset kodu. Selline kodu on lapsel olemas avaldaja juures. Kahtluse alla ei saa seada ka avaldaja vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, samuti seda, et laps on emaga hingeliselt tugevasti seotud ning ema on pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Toimiku materjalidest nähtuvalt lapse isa selliseid lapse kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke tingimusi pakkuda ei suuda, lapse isa pole neid ka pakkunud. Samuti lapse isa enda selgituste kohaselt on tal võimatu Soomest lahkuda, kuna Eesti riik tunnistas kehtetuks tema elamisloa Eestis ja passi. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et kohtul tuleb asi lahendada isa esitatud kirjalike materjalide alusel. Esitatud materjalidest nähtuvalt lapse isa ei ole mitmeid aastaid lapse eest hoolitsenud ning tegelenud lapse kasvatamisega. Kohus, tutvunud avaldusega, lapse eestkosteasutuse ja lapsele määratud esindaja arvamusega, lapse isa poolt esitatud kirjalike seisukohtadega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, leiab, et avaldus hooldusõiguse üleandmiseks XXX on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 116 lg-st 1 tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt PKS § 118 teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kohtule esitatud asjaolude pinnalt nähtub, et käesoleva ajani, alates lapse vanemate kooselu lõppemisest on lapse ema teostanud sisuliselt ainuhooldusõigust tütre suhtes. Lapse isa ei ole osalenud lapse kasvatamisel, ülalpidamisel ja tema eest hoolitsemisel ning ei ole näidanud 5(6)

2-15-9024 üles huvi lapsega suhtlemiseks. Nimetatud asjaolusid ei ole kohtule esitatud seisukohas vaidlustanud ka lapse isa. Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas ja lapse huvides lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja jätta hooldusõigus ühele vanemale. Ainuhoolduse andmine avaldajale vastab faktilisele olukorrale ja annab lapse emale nii palju juriidilisi õigusi ja kohustusi, kui ta neid faktiliselt juba teostab. Samuti vastab ainuhooldusõiguse andmine emale ka lapse huvidele sellega, et tagab lapse senise elukorralduse püsimajäämise ja säilitab lapsele turvatunde. Käesoleval ajal lapse isa ei rakenda seadusest tulevevat vanema hooldusõigust ning hooldusõigus peaks olema sellel vanemal, kes tegelikult lapse hooldusõigust teostab tulenevalt Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-45-11. Seega on põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse täielikult üleandmine lapse emale XXX . Avaldaja XXX on taotlenud menetluskulusid summas 33.87 eurot, kuna ta on tõlkinud XXX vastuse soome keelest eesti keelde, et tagada tsiviilasja lahendamine mõistliku aja jooksul. Nimetatud tõlkimise kulud on XXX tekitanud, kuna tema poolt on esitatud materjal soome keeles, tõlkimata eesti keelde. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitud paragrahvi lg 1 on märgitud, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Juhindudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja kanda tuleb jätta avalduse esitamisel kantud riigilõiv ja puudutatud isiku XXX kanda XXX seisukohtade tõlkekulu 33.87 eurot, mis kuulub XXX väljamõistmisele avaldaja XXX kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.