Perekonnaõigus › Abielulahutus

EDADASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Alexander Kraynov (hageja) palub kohtul lahutada Alexander Kraynovi ja Olena Minaieva abielu, mis sõlmiti 09.11.2011 Tallinna Perekonnaseisuametis. Olena Minaieva palus abielu lahutada ilma tema osavõtuta. 07.03.2016 istungil märkis hageja, et soovib lahutada, kuna kostja on sõitnud Ukrainasse umbes 2 aastat tagasi ning sellest ajast on ka abielusuhted lõppenud ning taastada ei ole neid enam võimalik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus kuulas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 hageja 07.03.2016 kohtus isiklikult ära. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et abielusuhteid taastada võimalik ei ole ja ta ei soovi abielu jätkamist. Kostja on esitanud kohtule avalduse, milles nõustub abielu lahutamisega. Avalduse allkirja õigsust on kinnitanud Pashchenko T.B., Komsomolski linna riikliku notaribüroo notar. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 66 punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik mõlema poole vastava tahteta. Poolte abielusuhted lõppesid kaks aastat tagasi. Kohus veendus hagejat kohtuistungil ära kuulates, et abielusuhteid taastada ja pooli lepitada ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostjal oli enne abielu sõlmimist ning abielu ajal perekonnanimeks „Minaieva“. Seega säilib kostjal abielu ajal kantud perekonnanimi „Minaieva“. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.