Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Avaldaja palub lõpetada ema ja isa ühine hooldusõigus lapse suhtes ning anda lapse suhtes ainuhooldusõigus üle emale. Puudutatud isiku määratud esindaja seisukoht Harju Maakohtu 08.12.2015.a. määrusega määras kohus puudutatud isikule XXXile esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määratud esindaja ülesandeid täitis kohtumenetluses vandeadvokaat Argo Küünemäe. Määratud esindaja toetab avalduse rahuldamist. 18.12.2015 külastas määratud esindaja last tema elukohas aadressil XXXas, kus ta elab oma ema, venna ja ema elukaaslasega. Kahetoaline korter oli kõigi mugavustega, asjakohaselt sisustatud, puhas ja korras. Lapsele tagatud on kõik vajalikud tingimused nii elamiseks kui arenemiseks. Määratud esindaja toetab avalduse rahuldamist tingimusel, kui lapse isa väljendab kindlat soovi loobuda lapse hooldusõigusest. Eestkosteasutuse seisukoht Eestkosteasutus toetab avalduse rahuldamist. XXXei osale lapse elus, vanemad ei suhtle omavahel ning ema ei tea tema kontaktandmeid. Lähtudes lapse huvidest toetab Lasnamäe Linnaosa Valitsus XXXavaldust hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks XXX. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Üldjuhul on lapse vanematel ühine hooldusõigus, mis Perekonnaseaduse § 116 lg 2 tähenduses on vanemate kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Vanema isikuhooldus hõlmab Perekonnaseaduse § 124 lg1 ja § 126 lg 2 järgi muu hulgas vanema kohustust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda – mis loobki eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Kui lapsevanemad asuvad eraldi elama, säilib üldjuhul ühine hooldusõigus ja vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle; vastavalt § 137 lg 3 ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale üleandmisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus leiab, et PKS § 137 lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud soovi, et ei soovi lapse hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. XXXelab alaliselt avaldajaga ja avaldaja kasvatab teda ning hoolitseb igapäevaselt tema heaolu eest . Lapse ja isa vahel puudub emotsionaalne side, puudub igasugune side, laps isegi ei mäleta oma isa. XXX ei ole lapsega kohtunud mitte põhjusel, et ema oleks takistanud või keelanud lapsega suhelda, vaid põhjusel, et XXXseda ise ei soovinud. Lapse määratud esindaja vandeadvokaat Argo Küünermäe helistas XXX kohtuistungi ajal. XXXväitis, et ei saanud kohtukutset kätte, kuna ta ei ole vaadanud oma e-kirjade postkasti . XXXei vaielnud avaldusele vastu ja on nõus, et asja arutatakse kohtus ilma tema kohalolekuta. Kohus leiab, et arvestades seda, et tegelikkuses teostab lapse hooldusõigust käesoleval ajal avaldaja üksinda, siis lapse hooldusõiguse üleandmisel avaldajale toimub ainult õigusliku