Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXX esitas 05.10.2015.a Harju Maakohtule hagiavalduse XXX vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kasvatab ja peab last üleval igapäevaselt lapse ema XXX. Kostja ei näita üles huvi lapsega kokkusaamiseks ega koos ajaviitmiseks. Alates juuni lõpust 2015.a kuni hagi esitamiseni, ei ole kostja lapsega ise omaalgatuslikult ühendust võtnud. Laps ei osale üheski trennis ega ringis, kuna selleks puudub materiaalne võimalus hageja ema poolt. Hageja ema viibib lapsehoolduspuhkusel teise lapsega ja tema igakuiseks sissetulekuks on vanemahüvitis. Palub elatise välja mõista seaduses kindlaksmääratud minimaalses suuruses alates 01.07.2015.a. Kostja vastuväited Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei ole abielus. Nende kooselu lõppes 3 aastat tagasi. Kokkulepe hageja ema ja kostja vahel on olnud suuline ning toiminud. Laps elab nii hageja esindaja juures kui ka kostja juures regulaarselt. Lapse huvide eest on alati hoolt kantud vastastikuse lugupidamise ja hoolega. Lapse vajaduste eest hoolitsemine on olnud 3 aastat ilma probleemideta. Pooled hooldusõiguse üle ei vaidle ja kostja on nõus vajadusel lapse enda hoole alla võtma. Väide, et kostja ei näita huvi ülesse lapse vastu on väär. Hageja ja kostja on jaganud lapse ülalpidamiskohustust võrdselt. Näiteks elas laps alates märtsi lõpust 2015.a kuni juuni lõpuni 2015.a alaliselt kostja juures. Väide, et kostja pole alates 2015.a juuni lõpust lapsega ühenduses olnud on vale. Laps on olnud korduvalt 2015.a augustikuus kostja juures. Samuti oli laps 2015.a septembris kostja juures, kui hageja sai oma uue elukaaslasega teise lapse ning viibis sünnitusmajas. Kõik lapsega seonduvad kulud märgitud perioodidel on kandnud kostja ning ka eelnevatel aastatel. Siiani pole hageja abi palunud ja seega on ilmselge, et puudub vajadus ning ühine koostöö lapse huvides toimib. Samuti pole lapse trennis käimine ja igasuguste kooliekskursiooni tasud eelnevalt kunagi probleemiks olnud, nende eest on alati tasunud kostja. Kostja on korduvalt küsinud, et kas on vaja abi seoses lapsega, kui hageja seda soovinud ei ole. Hageja emal on hagiavalduse järgi netosissetulek 750 eurot, millele lisanduvad lisatasud. Kostja netosissetulek on 983,27 eurot. Nii hagejal kui ka kostjal on uued elukaaslased, kes käivad mõlemad tööl ja jagavad kulusid. Kostja tuleb toime tänu oma elukaaslase abile. Kostja maksab igakuist üüri koos kommunaaltasudega 614,43 eurot. Väide, et kostja on mitme ettevõtte juhatuse liige ei oma antud asjaolus tähtsust ning jääb arusaamatuks, miks hageja selle välja toob. Hageja ei ole ära toonud kohtule oma sissetulekut ning on tõendamata. Hageja elab ja omab suurt kolmetoalises korterit samas kui kostja üürib keskmist Tallinna Kristiine rajooni 2-toalist korterit. Samuti jääb kostjale arusaamatuks väited restoranides käimistest nagu ka miinimumpalgast kõrgema tasuga korteri üürimine, millega kostja tuleb toime tänu oma uue elukaaslase abile. Kostja kordab, et ta ei saa miinimumpalka. Käesolevalt on kõik hageja väited tõendamata. Kostjale jääb mulje, et uue lapse sünni puhul on tekkinud hagejal rahalised raskused ja ta soovib, et kostja toetaks ka hageja ja tema uue elukaaslase last. Kostja annab alati lapsele nö „taskuraha“ sularahas, kui vähegi võimalik. Käib lapsega kinos ja muuseumis. Taskuraha ulatub 50 eurost kuni 100 euroni, mille tihti hageja lapselt ära võtab, kuid teeb seda lapse huvides, mis on antud juhul elatisraha. Kostja ostab lapsele telefonid, mängukonsoolid ning isegi maksab lapse telefoniarved. Hageja lapsele raha kaasa ei anna ja koos olles kostja maksab alati lapse eest. Kostja soovib välja tuua, et kohtule 2(5)

esitatud pangaväljavõttes on näha külastused lapsega 11.10.2015.a Coca Cola Plaza kinno ja nukuteatrisse ning lapsele koolikotiostmine Ülemiste keskuse Sportlandist nagu ka pinali ostmine samast poest, mis kõik on arvestatav elatisrahana. Ainuüksi oktoobrikuu 2015.a jooksul on kostja teinud lapsele kulutusi 150 eurot, rääkimata sularahas tehtud kulutusi nagu jäätised jne. Hageja tehtud kulutused on kostjale teadmata ja hagiavalduses tõendamata. Kostja oli nõus kompromissiga makstes lapsele 100 eurot igakuiselt hageja seadusliku esindaja pangaarvele ja jätkates tütre toetamisega samas lapse elustiilis, kuid hageja keeldus kompromissist. Kostja leiab, et elatisnõue on alusetu. Kostja on täitnud kõik oma vanemlikud kohustused lapse ees. Käesolevaga on selgusetu, et millise vanema juures laps alaliselt elab, sest laps elab võrdselt mõlema vanema juures ja kulutuste kandmine on samuti võrdne ning hageja väide on täiesti väär, et kostja ei tunne huvi lapse vastu. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud taotleb jätta poolte enda kanda. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Kostja väide, et laps elab nii hageja esindaja juures kui ka kostja juures regulaarselt, on väär. Laps elab hageja juures alates 2015.a. juuni keskpaigast, kui peale kukkumist pandi tütre käsi kipsi. Hageja jäi lapsega hoolduslehele. Seejärel jäi hageja dekreeti ning teavitas sellest ka kostjat, märkides ära, et laps võib olla igapäevaselt hageja juures XXX, kus hageja tol hetkel elas. Laps elas märtsist kuni mai lõpuni 2015.a mõlema vanema juures. Isa juures argipäeviti ja ema juures nädalavahetuseti (alates reede õhtust). Sellise elukorralduse tingis asjaolu, et ema soetas laenuga isikliku korteri, kus oli vaja enne sissekolimist remonti teha, aga üürikorterit seoses pangalaenu võtmisega ei suudetud enam maksta ja hageja ema oli sunnitud ajutiselt elama tema uue elukaaslase lapsepõlve kodus XXX. See oli ka põhjus, et laps alates märtsist viibis tööpäevadel kostja juures, et oleks mugavam koolis käia ning reedest pühapäevani võttis hageja ema lapse enda juurde XXX . Septembris 2015.a viibis laps kostja juures hageja palvel, kui hageja läks sünnitusmajja, kus viibis enamjaolt ka laps külastusaja jooksul. Kostja väidab, et on nõus lapse enda hoole alla võtma vajadusel. Kostjal puudub hageja arvates tahe last enda juurde võtta. Samuti keeldus kostja last enda juurde võtmast siis, kui hageja seda palus peale teise lapse sündi, kui hagejale tehti keisrilõige ning ta ei olnud võimeline autoroolis olema, et last XXX kooli sõidutada. Hageja ja kostja ühist last viis seega kooli hageja elukaaslane, kes ootas koolipäeva lõppu, et laps tagasi koju tuua. Seega keeldus kostja ka hagejapoolsel vajadusel last enda juurde võtmast. Hageja väide hagiavalduses lapsega ühenduses olemise kohta puudutas seda, et kostja on suvest alates ise oma algatuslikult lapsega ühendust võtnud telefoni teel vaid loetud kordadel. Hageja on pea iga nädal vähemalt korra küsinud lapselt, kas issi on temaga ühendust võtnud. Üldjuhul on vastuseks alati ei. Jääb mõistmatuks, mille alusel kostja väidab end olevat kandnud kõik kulud või mis perioodi täpsemalt kostja silmas peab. Samuti jääb teadmata, mille alusel väidab kostja, et on kandnud kõik kulud eelnevatel aastatel. See, et hageja ei ole abi palunud, ei tähenda, et selleks puudub vajadus. Seni on hageja soetanud lapsele vajalikke riideid jne enese arvelt, loobudes mitmetest hüvedest. Väide, et erinevad kooliekskursiooni tasud on alati tasunud kostja, on väär. Hageja on seda samuti teinud. Hageja kannab samuti selliseid kulutusi nagu taskuraha, kinopiletid jne. Hageja on samuti kostjalt palunud materiaalset abi seoses toidule minevate kulutuste osas suveperioodil, mil laps viibis igapäevaselt hageja juures. Seda palvet on kostja senini eiranud. Hageja on nõus kostja väitega, et uue lapse sünd tekitab perre lisakuutusi. Seetõttu vähenevad hagejal ka võimalused esimese lapse ülevalpidamiseks ja muudeks kuludeks. On alusetu ja 3(5)

näotu väide, et kostjapoolne elatisraha oleks hageja ja tema uue elukaaslase toetuseks välja nõutud. Antud nõue on siiski mõeldud hageja ema ja kostja ühise lapse ülalpidamiseks. Kostja väide, et on selgusetu, millise vanema juures laps elab, on arusaamatu. Kostja on oma vastuses välja toonud viited ja väited nagu “Hageja ei anna lapsele raha kaasa” või “Kostja on vajadusel nõus võtma lapse enda juurde” näitavad selgelt ja üheselt, et lapse elukoht ei ole alaliselt kostja juures, vaid on ema juures. Samuti puudub lapsel senini kostja kodu võti, mis kostja juures alalise elamise puhul peaks olema ilmselgelt olemas. Kohtuotsuse põhjendused XXXja XXXkooselust sündis 08.märtsil 2006.a. tütar XXX, kes on käesolevalt 10-aastane ja elab koos oma emaga. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Nimetatud asjaolu pooled ei vaidlusta. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Hageja väitel ei ole kostja tütart üleval pidanud ega ole alates 2015.a. juunist ka lapsega suhelnud. Seepärast hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.juulist 2015.a. Kasvavale lapsele oleks vaja huvialalist tegevust, paraku ei suuda ema piiratud materiaalsete võimaluste tõttu seda lapsele tagada. Samal ajal XXX saab endale lubada nii reisimist kui sportimist. Kostja seisukoht on, et last on kasvatanud ja ülal pidanud mõlemad vanemad. Laps on regulaarselt viibinud ka kostja juures. Sel põhjusel ei ole lapse ema kolme aasta jooksul nõudnud elatist. Hageja esindaja on omaks võtnud, et perioodil 2015.a. märtsist mai lõpuni elas tütar tõesti mõlema vanema juures ning seetõttu ta nimetatud perioodi eest elatist ei nõua. Lapse isa on esitanud Krediidipangast oma konto väljavõtted perioodi 01.04.2015-31.05.2015 ja Swedbank pangakonto väljavõtted perioodi 01.05.2015 – 27.10.2015 kohta (tl 25- 38). Kostja ei ole viidanud, mida ta väljavõttega tõendada soovib. Väljavõttest nähtub, et kostja on 11.oktoobril 2015.a. ostnud 10 euro eest nukuteatri pileti (piletid), järgmisel päeval kinos kulutanud 7.70, 20.mail 2015.a. tasunud tütre eest kooli 4 eurot ja 11.juunil tütre klassiraha 60 eurot. On esitanud ühe EMT arve (tl 19), mille on ülekandega tasunud 12.oktoobril 2015.a. ja väidetavalt arve sisaldab ka tütre telefoni kulusid s.o. 9 eurot. Kostja on esitanud 48-eurose arve, millest nähtub, et tegemist on lapse treeningute eest tasumisega veebruaris 2016.a. Maksmist dokumentidest ei nähtu, kuid kuna arvele on märgitud maksjaks XXX, siis kohus eeldab, et maksja on selle ka tasunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX ei ole tõendanud, et ta oleks tütart üleval pidanud lapse emaga võrdses ulatuses. Pigem on isa teinud kulutusi lapsele juhuslike ühekordsete minimaalsete summadena, millega last kasvataval vanemal ei ole võimalik arvestada lapsele tehtavate kulutuste planeerimisel. Kostja väidet, et XXX ei ole tõendanud lapse vajadusi, kohus ei arvesta. Hageja on esitanud elatise nõude seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Sellisel juhul ei ole kohtule vaja tõendada lapse vajadusi, seda on teinud seadusandja määrates kindlaks rahasumma, mis katab lapse minimaalsed vajadused. Üldteada asjaolud on kulutused toitumisele, riietusele, hügieenitarvetele, ravimitele, koolitarvetele jne. mida ei ole samuti vaja tõendada. On positiivne asjaolu, kui isa on oma lapsele ostnud koolikoti ja pinali, kuid seda ei saa lugeda lapse regulaarseks ülalpidamiseks, samuti ei saa selleks pidada ka juhusliku taskuraha andmist lapsele. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 4(5)

Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. XXX nõuetekohast palgatõendit kohtule esitanud ei ole, seda vaatamata kohtu nõudmisele. Kontode väljavõtetest nähtuvalt on kostja arvele töötasuna igakuiselt kantud 996-1012 eurot. Regulaarsed igakuised väljaminekud on XXX, summad on vahemikus 610-668 eurot. Arvestades kostja väiteid, on eeldatavalt tegemist korteri üüritasuga. 12.05.2015.a. on kostja kontole tehtud sularaha sissemakse 700 eurot ja 15.09.2015.a. on XXX teinud 300 eurose ülekande iseendale, maksnud ülekande teenustasu 0.38 eurot, mis tähendab, et ülekantud summa laekus tema arvele mõnes teises pangas. Seega on kostjal ka arveid teistes pankades, mida ta kohtule avaldanud ei ole. Kostja on taotlenud kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et sõitis kaheks nädalaks puhkusele Taisse. Järelikult on kostja materiaalne olukord selline, mis võimaldab kaugeid puhkusereise. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid asjaolud, mis põhistaksid elatise väljamõistmist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Hageja ei ole suutnud tõendada kostja tegelikke sissetulekuid, kuid kohtu hinnangul on kostja näol tegemist tööjõulise mehega, kes ei ole seni teinud kõike temast olenevat, et kindlustada oma ainsa alaealise lapse eluvajadustele vastav ülalpidamine. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.07.2015.a. Kostja sellele nõudele vastuväiteid ei ole esitanud, ega ole ka tõendanud, et pärast nimetatud kuupäeva oleks ta täitnud lapse ülalpidamiskohustust vajalikul määral. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning elatis kuulub väljamõistmisele hageja poolt taotletud ajast. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.