Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2016, Rapla Tsiviilasja number 2-16-760 Tsiviilasi G R ja E R hagi H R vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 2142.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja G R, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxx x-xx, hageja E R, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxx x-xx, hagejate esindaja G K, kostja H R, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxx xxx Kohtuistungi toimumise aeg 03.03.2016 Resolutsioon Välja mõista H R elatis G R ülalpidamiseks kehtivas miinimummääras kuus alates 18.01.2016 kuni poja G R, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista H R elatis E R ülalpidamiseks kehtivas miinimummääras kuus alates 18.01.2016 kuni tütre E R, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Menetluskulud jätta H R kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue Hagejate esindaja palub välja mõista kostjalt elatise kehtivas miinimummääras hagejate ülalpidamiseks. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pärnu Maakohtu 19.01.2012 määruse alusel mõisteti kostjalt välja alates jaanuarist 2012 elatis hagejate ülalpidamiseks kokku 192 eurot kuus. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui laste G ja E isa, kohustatud neid ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2016 215 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks.