Xxxxhagi hind 1935.- eurot Xxxxhagi hind 1935.- eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Xxxx seaduslik esindaja ja hageja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Hagejate lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova (OÜ Simhes Consult, asukoht Sõle 41 – 94, Tallinn 10321, e-post: [email protected]; ) Kostja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Asja arutamine kohtuistungil 29.10.2015.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
esindajad
Menetluse liik
Resolutsioon.
1.Rahuldada Xxxxhagi Xxxx vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Xxxxelatis tema poja Xxxx ülalpidamiseks perioodi 01.01.2015.a. kuni 29.02.2016.a. eest 2170.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) eurot ja alates 01.03.2016.a. 215.- (kakssada viisteist) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni Xxxx täisealiseks saamiseni.
3.Rahuldada osaliselt Xxxx hagi Xxxx vastu elatise väljamõistmiseks.
4.Välja mõista Xxxx elatis Xxxx kasuks perioodi 15.05.2015.a. kuni 29.02.2016.a. eest kokku 1045.- (üks tuhat nelikümmend viis) eurot ja alates 01.03.2016.a. 110.- (ükssada kümme) eurot kuus kuni 12.11.2016.a., s.o kuni Xxxx 3- aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine.
5.Jätta Xxxx menetluskulud täies ulatuses Xxxxkanda.
6.Jätta Xxxxmenetluskulud 56 % ja ulatuses Xxxxkanda ja 44 % ulatuses Xxxxkanda.
7.Jätta Xxxx menetluskulud 78 % ulatuses tema enda kanda ja 22 % ulatuses Xxxxja Xxxxkanda. Kui menetlusosalised soovivad menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, tuleb neil esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
1.Xxxx(endise perekonnanimega Xxxx) ja Xxxxolid abielus 27.10.2012.a. kuni 16.06.2015.a., mil nende abielu Harju Maakohtu otsusega lahutati (t/l 9-10).
2.12.11.2013.a. sündis Xxxxja Xxxxabielust poeg Xxxx(t/l 12).
3.Xxxxelab pärast poolte abielu lahutamist koos oma emaga.
4.Hagi esitamise ajal 11.07.2015.a. oli Xxxx rase. 27.08.2015.a. sündis Xxxx tütar Lapse sünniakti on kantud tema isana XXXX.
Xxxx.
Hagejate nõuded ja nende põhjendused.
5.11.07.2015.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palusid hagejad järgmist: - Xxxx välja mõista Xxxx elatis alates 01.01.2015.a. kuni 01.07.2015.a. eest kokku 600.eurot ja alates 01.07.2015.a. igakuine elatis seaduses sätestatud alammääras kuni hageja täisealiseks saamiseni ning - Xxxx välja mõista Xxxx elatis poole kuupalga alammäära suuruses alates 15.05.2015.a. kuni 12.11.2016.a. ehk kuni Xxxx3 aastaseks saamiseni.
Lk 2 (8)
6.Xxxx hagiavalduses märgitu kohaselt ei ole Xxxx osalenud oma poja ülalpidamisel väljaarvatud 4 kuud, mil kohtus toimus vaidlus lapse hooldusõiguse üle. Ka ei ole Xxxx andnud raha Xxxx ülalpidamiseks ning seda vaatamata sellele, et viimane on lapsehoolduspuhkusel seoses poolte ühise pojaga ja ootab käesoleval ajal poolte teist last ega saa endale ise seetõttu ülalpidamist teenida.
7.Vaatamata asjaolule, et kohus selgitas XXXXkohtu korraldaval istungil, et ta peab esile tooma ja tõendama oma ülalpidamiskulusid ning seda, et ta on abivajav isik, Xxxxoma kulusid välja ei toonud ega tõendanud. Hageja märkis vaid oma täpsustatud hagiavalduses, et tema sissetulek on pärast teise lapse sündi 404,80 eurot, millest jätkub vaid minimaalses määras laste ülalpidamiseks, kuid talle endale ei jää sellest midagi ning teda peavad ülal vaid tema vanemad.
8.Oma nõuete tõendamiseks esitasid hagejad järgmised dokumentaalsed tõendid: Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas 2-15-4003 poolte abielu lahutamise kohta, Xxxxsünni tõendi, Põhja-Tallinna Keskhaigla tõendi Xxxx raseduse kohta, haigusloo väljavõtte XXXX 27.08.2015.a. tütarlapse sündimise kohta, Harju Maakohtu määruse tsiviilasjas 2-15-4003, millega kinnitati poolte kokkulepe Xxxx ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise kohta, Xxxx pangakonto väljavõtted, XXXXtöötasu tõendi XXXXOÜ-st ja rahvatikuregistri tõendi XXXX, Tallinnas sisse kirjutatud isikutest. Kostja vastuväited hagile ja nende põhjendused.
9.Kostja ei ole nõus maksma elatist Xxxxülalpidamiseks, sest kostja väidetel hageja ise tahtis abielu lahutada ja algatas abielu lahutamise protsessi kohtus, mistõttu peab ta ka kostja rahalise toetuseta hakkama saama.
10.Kostja vaidles vastu ka Xxxxhagile elatise väljamõistmiseks ja oli seisukohal, et nii kaua kui Xxxxlapsi talle ei näita ja täielikku informatsiooni laste kohta talle ei anna, ei maksa ta ka laste ülalpidamiseks raha.
11.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja tema ja Xxxxvahelise elektroonilise kirjavahetuse, oma pangakonto väljavõtte tööandja poolt makstava töötasu suuruse kohta, pangakonto väljavõtte kostja poolt makstud elatise kohta. Kohtu poolt kogutud tõendid.
12.Tulenevalt asjaolust, et kostja ei esitanud kohtule oma täielikku pangakonto väljavõtet ega tõendeid muu varalise seisu kohta, kogus kohus juhindudes TsMS § 230 lg 5 kostja varalise olukorra kohta ka ise tõendeid. Maanteeameti andmetel kuulub kostjale sõiduauto Volvo V40, riikliku registreerimismärgiga XXXX, kinnisvara kostjale ei kuulu, AS SEB Pank väljastas kohtule ka kostja täieliku pangakonto väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused. Elatis alaealise lapse ülalpidamiseks.
13.Materiaalõiguslikuks aluseks elatise nõude lahendamisel alaealise lapse ülalpidamiseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse
Lk 3 (8)
ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
14.Kõigepealt võtab kohus seisukoha kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus.
Lk 4 (8)
Kohus asub seisukohale, et hageja Xxxxja kostja pangakonto väljavõtted tõendavad, et kostja on maksnud oma alaealise poja Xxxxülalpidamiseks elatist 2015. aasta esimesel poolaastal kokku 4 korral a`150.- eurot ehk kokku 600.- eurot (t/l 37-42 ja 101-139), kuigi oleks pidanud maksma vähemalt 1170.- (6 x 195) eurot, sest elatise miinimummäär vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatule oli 2015. aastal 195.- eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust juba 2015.a. esimesel poolaastal, mis on elatise väljamõistmise nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks.
15.Edasi kontrollib kohus kas alaealise hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Kostja vastuväidete kohaselt ta elatist nõus maksma ei ole, sest Xxxxei luba tal lastega kohtuda. Kuna käesoleval juhul ei väida hageja esindaja, et lapse ülalpidamiskulud kuus oleks suuremad kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäär, lähtub kohus nimetatust ja asub seisukohale, et Xxxx ülalpidamiskulud kuus ei ületanud 2015.a. 390.eurot kuus ega ületa käesoleval aastal 430.- eurot kuus. Nimetatud summad on Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud kuupalga alammäärad aastate lõikes. Vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatule ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 13 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, ja kohus asus kohtuotsuse p-s 12 seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust hagetaval perioodil vähemalt miinimummääras täitnud, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 01.01.2015.a. kuni 29.02.2016.a. eest summas 2170.- eurot {570 (s.o. vähem makstud elatis perioodi 01.01.2015 - 30.06.2015 eest arvestusega, et elatise miinimummäär 2015.a. oli 195.- eurot kuus) + 1170 (s.o. elatis 2015. aasta 6 kuu eest perioodil 01.07.2015 - 31.12.2015 eest arvestusega, et elatise minimaalne määr 2015.a. oli 195.- eurot kuus) + 430.- eurot (s.o. elatis 2016.a. 2 kuu eest arvestusega, et elatise minimaalne määr 2016.a. on 215.- eurot kuus)} ja alates 01.03.2016.a. 215.- eurot kuus, mis on pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuid mitte vähem kui nimetatu. Elatis alla 3- aastast last hooldava vanema ülalpidamiseks.
16.Xxxxelatise nõude lahendamisel poolte vahel juhindub kohus PkS § 111 lõikest 2, mis sätestab, et kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada ja ta ei ole võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Edasi juhindub kohus PkS §-st 99 lõikest 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures arvestada tuleb õigustatud isiku kõiki eluvajadusi (lg 2). PkS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (lg 4).
Lk 5 (8)
PkS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
17.Tulenevalt PkS § 111 lõikes 2 sätestatust ning ülalpidamisõiguse üldisi põhimõtteid ja perekonnaseaduse mõtet arvestades, leiab kohus, et lapse emal on õigus saada lapse isalt ülalpidamist lapse kolmeaastaseks saamiseni üksnes siis kui ta ise ei suuda end sel ajal ülal pidada ehk lapse ema peab olema abivajav isik. Sellisele seisukohale on Riigikohus asunud ka lahendis 3-2-1-198-13. Et kindlaks teha kas lapse ema on abivajav isik, tuleb kindlaks teha millised on lapse ema põhjendatud kulutused ning millise osa neist kulutustest saab lapse ema katta enda sissetulekutest. Kui lapse emal oma vahenditest tema vajaduste rahuldamiseks ei piisa, peab lapse isa PkS § 111 lg 2 alusel pidama lapse ema üleval kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
18.Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on Xxxx põhjendatud ülalpidamiskulud kuus. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esile toodud hagi põhistusi, ning ka seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised: -
-
kulutused toidule 150.- eurot (üldtuntud asjaolu mida tõendada ei ole vaja) ; kulutused ravimite ja hügieenitarvete ostmiseks 20.- eurot. Arvestades asjaoluga, et iga mõistlik inimene hoolitseb oma hügieeni eest, käib juuksuris, tarvitab pesemisvahendeid jne, samuti vajab aegajalt vitamiine ja ravimeid, peab kohus hageja põhjendatud kuluks nimetatud kuluartiklile 20.- eurot kuus. kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks 50.- eurot. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis, samuti seda, et hageja elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erineva paksusega riideid ja jalanõusid sõltuvalt aastaajast ja garderoobi on vaja aegajalt uuendada ka täiskasvanud inimesel, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklitele kokku on põhjendatud arvestada 50.- eurot kuus.
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Xxxxpõhjendatud ülalpidamiskulud kuus moodustavad summa 220.- eurot, sest vaatamata kohtu poolt kohtu korraldaval istungil selgitatule, ei esitanud hageja tõendeid oma muude kulude tõendamiseks, mistõttu ei saa kohus hageja ülalpidamiskuludena arvesse võtta muid kui üldtuntud kulusid.
19.Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suur on olnud hagetaval perioodil hageja sissetulek, s.o. kas sellest piisab tema ülalpidamiseks või on ta abivajav isik, kelle ülalpidamiseks kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele. Hageja pangakonto väljavõtted tõendavad, et Xxxxsai enne teise lapse sündi 2015.aastal peretoetust 83,35 eurot ja vanemahüvitist 102,90 eurot ning saab alates teise lapse sünnist peretoetust 90.- eurot ning vanemahüvitist 314,80 (t/l 37-42 ja 86).
Lk 6 (8)
Tulenevalt sellest, et kohus asus kohtuotsuse p-s 18 seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulu suurus kuus on 220.- eurot, kuid hageja keskmiseks sissetulekuks kuus oli ajal mil tal oli 1 laps 186,25 eurot ja on nüüd pärast teise lapse sündi 404,80 eurot, millest Xxxxtuleb ülal pidada ka oma kahte alaealist last, asub kohus seisukohale, et hageja Xxxxon abivajav isik PkS § 111 lg 2 mõttes, sest tal puuduvad piisavad vahendid oma ülalpidamiskulude kandmiseks. Xxxxvanematel ei ole oma täiskasvanud tütre ülalpidamise kohustust, küll on see aga kostjal tulenevalt PKS § 111 lg 2 sätestatust. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär kehtib üksnes alaealisele lapsele elatise väljamõistmise korral, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis Xxxxülalpidamiseks 110.- eurot, mis on 1⁄2 hageja põhjendatud ülalpidamiskulust kuus. Kohus leiab, et kostja kui terve ja töövõimeline meesterahvas peab leidma omale võimaluse teenida nii palju sissetulekuid, et pidada üleval oma alaealisi lapsi vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras ja oma laste ema kohtu poolt väljamõistetavas summas, sest Xxxxei saa poolte ühiste laste eest hoolitsemise tõttu tööle asuda ja ise omale sissetulekut teenida. Juhindudes PKS § 108 sätestatust mõistab kohus kostjalt elatise Xxxxülalpidamiseks välja alates 15.05.2015.a. nagu hageja seda teha on palunud. Perioodi 15.05.2015.a. kuni 29.02.2016.a. on väljamõistetava elatise suuruseks kokku 1045.- eurot [[9 x 110) + (1 x 55 ehk poole kuu elatis)] ja alates 01.03.2016.a. 110.- eurot kuus kuni 12.11.2016.a., s.o. ajani mil Xxxxsaab 3- aastaseks.
20.Kohus on seisukohal, et ei asjaolud, et hageja algatas kostja vastu abielu lahutuse hagi, samuti see, et Xxxxei luba kostja väidetel tal lastega suhelda, ei vabasta kostjat oma lapse ega ka alla 3- aastast last kasvatava ema ülalpidamise kohustusest. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
21.Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel Harju Maakohtu määruse tsiviilasjas 2-15-4003, millega kinnitati poolte kokkulepe Xxxxühise hooldusõiguse osalise lõpetamise kohta, XXXXtöötasu tõendi XXXXOÜ-st ja kostja ning Xxxxvahelise elektroonilise kirjavahetuse, sest need ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel.
Menetluskulude jaotamine.
22.Kuna kohus rahuldab Xxxxhagi kostja vastu täielikult ja Xxxxhagi kostja vastu osaliselt, jätab kohus Xxxxmenetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult Xxxxkanda ja Xxxxmenetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 56 % ulatuses Xxxx kanda ning 44 % ulatuses hageja enda kanda, sest kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu 56 % suuruses. Samade seadusesätete alusel jätab kohus kostja menetluskulud 78 % ulatuses kostja kanda ja 22 % ulatuses hagejate kanda, sest kokku rahuldas kohus hagejate nõuded 79 % ulatuses [(100+56):2)].
23.Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama sätte lg 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude Lk 7 (8)
rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 177 lg 2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Tulenevalt eeltoodust, juhul kui menetlusosalised soovivad menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, tuleb neil esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumisest maakohtule. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on nii Xxxx kui ka Xxxx hagi hind 1935.- eurot (9 x 215). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.