Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Pärnu Maakohus

Kohtunik Kohtujurist

Ivika Sillaots Ave Inno

Määruse tegemise aeg ja koht

07. märts 2016, Pärnu

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-16-3049

Menetlustoiming

Hagiavalduste menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja 1: V.R., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Hageja 2: A.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja K.R., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Kostja 1: S.K. Kostja 2: O.P.

V.R.’i ja A.K.’i hagi S.K.’i vastu elatise väljamõistmiseks ning V.R.’i avaldus O.P.’i isaduse tühistamiseks ning V.R.’i põlvnemise tuvastamiseks S.K.’ist

RESOLUTSIOON

2-16-3049 V.R. ja A.K. esitasid Pärnu Maakohtule hagi S.K.i vastu elatise väljamõistmiseks ning V.R. esitas koos elatisnõude hagiga Pärnu Maakohtule avalduse O.P.i isaduse tühistamiseks ning V.R.i põlvnemise tuvastamiseks S.K.ist. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega elatise nõudes ja V.R.i avaldusega tema põlvnemise suhtes, leiab, et hagiavalduste menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. V.R. ja A.K. on Pärnu Maakohtule esitanud hagi S.K.i vastu elatise väljamõistmiseks alates 2015. aastast. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega on kohus kinnitanud V.R.i, A.K.i ja S.K.i vahel sõlmitud kompromissi, millega S.K. kohustus lastele elatist tasuma. TsMS § 459 lõike 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Eeltoodu alusel hageja ei saa esitada kostja vastu hagi elatise nõudes. A.K., kelle isana on sünniakti kantud S.K., saab kohtusse esitada hagi S.K.i vastu elatise suurendamise nõudes ja elatise suurendamist saab nõuda alates hagi esitamisest. V.R. ei saa esitada elatise hagi S.K.i vastu, kuna tema sünniakti on kantud isana O.P.. Samuti ei saa ta esitada põlvnemise tuvastamise nõuet S.K.ist, kuna isana on sünniaktis juba isa olemas. Seega on V.R.i ja A.K.i esitatud hagide puhul tegemist perspektiivitute hagidega. V.R. saab kohtusse esitada isaduse vaidlustamise hagi O.P.i vastu vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 91, mille lõike 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Käesoleval juhul on kohtusse esitatud nõue tuvastada V.R.i põlvnemine kostjast S.K.ist ja mõista kostjalt lapse kasuks välja elatis, ning V.R.i nõue O.P.i isaduse tühistamiseks, st hagejal on soovinud vaidlustada rahvastikuregistrisse isana kantud mehe O.P.i isaduse. Kohtu hinnangul ei saa kohus menetleda kõiki esitatud nõudeid korraga. Riigikohus 24.10.2012 lahendis nr 3-2-1-11112 punktis 17 on märkinud, et kohus saab kehtiva PKS § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastada, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Viidatud sätte kohaselt ei saa kohus tuvastada mehe isadust enne, kui on tuvastatud, et laps ei põlvne mehest, kes on lapse isana rahvastikuregistrisse kantud. Seega peab olema lapse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe isadus enne teise mehe isaduse tuvastamist edukalt vaidlustatud, st jõustunud kohtulahendiga peab olema tuvastatud, et laps ei põlvne isana rahvastikuregistrisse kantud mehest. Seega tuleb esmalt esitada kohtusse isaduse vaidlustamise hagi, et kohus saaks tuvastada, et laps ei põlvne mehest, kes on lapse isana sünniakti kantud ning alles peale nimetatud asjas jõustunud kohtulahendit saab kohtusse esitada hagi V.R.i põlvnemise tuvastamiseks S.K.’ist ja elatise nõudes. Eeltoodust tulenevalt kohus keeldub hagiavaldusi menetlusse võtmast, sest hagidega ei ole võimalik saavutada hagejate taotletavat eesmärki TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. TsMS § 372 lg 4 alusel kohus tagastab avaldused selle esitajale.