Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anne Randjärv

Otsuse teatavakstegemise

7.03.2016 Rapla kohtumaja kantselei kaudu

aeg ja koht Tsiviilasja number

2-16-1421

Hagi ese

Elatise suurendamise nõue

Hagi hind

180 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: E-M L xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxx x-xx Hageja seaduslik esindaja: K J xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxx x-xx e-post: xxx@xxx Kostja: D L xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx x-x e-post: xxx@xxx

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu 15.03.2013 määrusega nr 2-12-36400 kinnitati K J ja D L kokkuleppe, mille kohaselt kohustus D L tasuma oma tütre E-M L ülalpidamisega 160 eurot kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni. 8.02.2016 esitas E-M L seaduslik esindaja K J Pärnu Maakohtule hagi D L vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Hagi on esitatud põhjusel, et alates 1.01.2016 on D L keeldunud tasumast lapsele elatist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o käesoleval ajal 215 eurot. Kostja väide, et ta on kõik need aastad lapsele elatist tasunud, ei vasta tõele. Elatise saamiseks oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse ja hageja seaduslik esindaja on pidanud elatismiinimumi tõusu kostjale kogu aeg meelde tuletama. Kostja ei ole viie aasta jooksul lapsele kingitusi toonud, talle riideid ostnud vms. E-M on diagnoositud valikuline mutism, millega seoses on vaja arsti juures käia ja lisakulutusi teha. Teise lapse G L olemasolu ei ole mingi argument, et E-M suhtes vanema kohustustest kõrvale hiilida. Hageja seadusliku esindaja palk ei ole samuti tõusnud, ka lisandub tema perre teine laps. K J leiab, et D L on kohustatud temaga võrdselt last ülal pidama. Kostja seisukoht Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on kohtumääruses kokkulepitud elatist vabatahtlikult suurendanud ning 2015. aastast alates tasunud E-M elatist 195 eurot kuus. Kuna kostja palk ei ole tõsnud ja igakuised eluaseme ning muud kulud on suured, ei ole tal E-M makstavat elatist enam võimalik suurendada. xx.xx.xxxx sündis kostja perre poeg G L. Tütre kasuks miinimumelatise väljamõistmise korral ei jätkuks kostjal enam vahendeid poja ülalpidamiseks. Kohtu seisukoht PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud oma vanemalt ülalpidamist saama. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus vähendada elatist alla § 101 lg 1 sätestatud määra vaid mõjuval põhjusel, milleks muuhulgas võib olla asjaolu, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja seletuse kohaselt ei võimalda tema majanduslik olukord kahele lapsele seaduses ettenähtud ulatuses elatist anda. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on kostja viimase 13 kuu keskmine sissetulek 432.06 eurot. Kostja on 1.01.2015 alates maksnud E-M L elatist 195 eurot kuus, mis moodustab 45% kostja igakuisest sissetulekust. Kuna kostjal on teine laps, kes hagejale seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmise korral satuks varaliselt vähemkindlustatud olukorda kui hageja, ei ole hagi rahuldamine õiguslikult põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või