2.Välja mõista XXX(isikukood XXX) elatis XXX(isikukood XXX) kasuks igakuiselt summas 215,00 eurot (kakssada viisteist eurot) kuid mitte vähem kui 1⁄2 Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäära alates 20.01.2016 kuni XXX täisealiseks saamiseni, so XXX.
3.Elatise maksed kanda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.
4.Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas 20.01.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXvastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis 28.05.1999 hageja esindaja ja kostja kooselust tütar XXX. Pere elab lahus ja laps elab ema juures. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas, mis vastab poolele Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärale. Hageja palub elatise välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni, so 28.05.2017. Elatise maksed tuleb kanda hageja arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXX.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused
2.12.02.2016 kohtule esitatud vastuses kostja tunnistab hagi õigeks oma kohustuse osas hagejale elatisraha maksta, kuid ei tunnista hagi elatisraha suuruse osas. Kostja on abielus XXX , kelle töövõimetus on 60%. Kostjal on kolm alaealist last: XXX, XXX, XXX. Samuti on kostjal täisealine laps XXX , kes on samuti kostja ülalpidamisel vaatamata sellele, et on täisealine ning on oma õiguse elatise saamisele andnud üle alaealistele lastele. Kostjal ei ole alalist töökohta. Kostja teostab oma tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostja tegevus on seotud mitmesuguste teenustega, mida ta osutab XXX kalmistul. Kostja töö on hooajalise iseloomuga st kevadel-suvel-sügisel on tööd palju, talvel aga vähe. Kostja eeldatav kuu keskmine sissetulek 2015.a on 480 eurot. Kostja isadus hageja suhtes tehti kindlaks kohtu kaudu (tsiviilasi nr 2-14-61193). Peale kohtuotsuse kätte saamist teavitas kostja koheselt hageja seaduslikku esindajat sellest, et tal on võimalik maksta hagejale elatisraha 100 eurot kuus. Kostja maksabki hagejale elatisraha ülalnimetatud summas alates 04.12.2015. Kostja teatab kohtule, et hageja seaduslik esindaja esitab hagis ebaõigeid faktilisi andmeid. Hagis on öeldud, et hageja sündis hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust ja et “perekond elab lahus”. Kostja üüris 1998.a hageja seaduslikult esindajalt korterit ja sellest ajast saadik ei ole pooled mitte kunagi koos elanud kui perekond. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1, tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kohus on pooltele selgitanud käesolevas asjas lihtmenetluse normide järgi otsuse tegemist (tl 37). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
4.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine tütar XXXon sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi. XXX elab ema juures. Pooltel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kostja isadus hageja suhtes tehti kindlaks kohtu kaudu tsiviilasjas nr 2-1461193. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
7.PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks 430 eurot, RT I, 22.12.2015, 51.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas, mis vastab poolele Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärale, alates hagi esitamisest 20.01.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so 28.05.2017. Kohus märgib, et kuna hageja palub elatise välja mõista miinimumsuuruses, ei ole hagejal vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.
9.Kostja leiab, et elatise nõudeks ei ole alust, kuivõrd kostjal on kolm alaealist last, samuti on kostja täisealine laps, kes vajab samuti ülalpidamist. Kostja abikaasa on piiratud töövõimega isik, kelle töövõimekaotus on 60 % ning kostjal ei ole alalist töökohta. Kostja teostab oma tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostja tegevus on seotud mitmesuguste teenustega, mida ta osutab Ida-Virumaal Riigiküla kalmistul. Kostja eeldatav kuu keskmine sissetulek 2015.a on 480,00 eurot. Kostja keskmine kuu sissetulek ajavahemikus 08.08.2015 kuni 08.02.2016 on 344,17 eurot. Mitmesugused laekumised eraisikutelt kostja arvelduskontole on summad, mis laekuvad kostja abikaasa tegevusest (abikaasa tegeleb fotografeerimisega), samuti laenud kostja emalt. Arvestades sissetulekute võrdsuse jagamise põhimõtet enese ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks, on kostjal võimalik tagada kõigile oma alaealistele lastele elatisraha 96 eurot kuus (480:5). Kostja on teavitanud hageja ema, et tal on võimalus tasuda hagejale igakuiselt 100 eurot, mida kostja hagejale maksabki alates 04.12.2015.
10.Kostjal vastuse kohaselt on kostjal täisealine laps XXX , kes on samuti kostja ülalpidamisel vaatamata sellele, et on täisealine ning on oma õiguse elatise saamisele andnud üle alaealistele lastele. Kohus märgib, et ei perekonnaseadus ega muu seadus ei näe ette elatise õiguse üleandmist teisele alaealisele lapsele, sest elatise maksmine on seotud hageja enda põhjendatud kulutustega. Samuti ei mõjuta hagi rahuldamist asjaolu, et pooled ei ole mitte kunagi koos elanud kui perekond. Tulenevalt PKS §-st 96 on
ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
11.Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamist sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
12.Riigikohus rõhutab otsuses nr 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku puudumisel tuleb leida vahendid ka muu vara arvel. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama.
13.PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra; mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
14.Kohus on seisukohal, et asjaolud, mis on kostja poolt välja toodud, ei anna alust hageja nõude vähendamiseks ega hagi rahuldamata jätmiseks. Kohtu arvates elatise suuruse leidmine ainuüksi matemaatilise arvutuse kaudu, jagades kostja sissetuleku ülalpidamist vajavate inimeste arvuga, ei ole põhjendatud ega kooskõlas elatise ulatuse määramisega PKS § 99 mõistes ega eelnimetatud Riigikohtupraktika kohaselt. Kostja pangakontode väljavõtetelt nähtub, et kostja on saanud pangalt laenu (tl 32 jj). Kohus märgib, et pangalt laenu saamise eelduseks on kostja regulaarne, püsiv ja tõestatud sissetulek. Kostjale on tehtud regulaarseid sularaha sissemakseid (tl 32 jj). Seega mis puudutab kostja saadavat töötasu ning sellest tulenevat võimekust maksta lapsele elatist alla PKS-s sätestatud miinimumsumma, siis kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine piisavas ulatuses. Kostja on tööealine ja terve ning lisaks kostjale omab sissetulekut kostja praegune abikaasa. Kostjalt väljamõistetav elatise summa on seadusega ettenähtud elatise miinimummäär, mis tagab lapse ülalpidamist sellisel määral, et lapsel oleks võimalus normaalselt kasvada ja areneda.
15.Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt elatise hageja kasuks igakuiselt summas 215,00 eurot, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäära alates 20.01.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevas asjas tehti otsus kostja kahjuks, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on elatise nõudmise hagi riigilõivuvaba.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.