2.Jätta XXX’i ja XXX’i elatise suurendamise hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta elatise vähendamise hagiga seotud menetluskulud XXX’i kanda. Elatise suurendamise hagiga seotud menetluskulud jätta võrdselt XXX’i ja XXX’i kanda.
Jätta XXX’i ja XXX’i menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise 1(7)
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavaldusest nähtub, et XXX’i ja XXX ühine laps XXX on sündinud XXX.a ning nende ühine laps XXX on sündinud XXX.a. Harju Maakohtu 16.07.2014.a tagaseljaotsusega nr 2-14-51070 mõisteti XXX’ilt kummagi lapse kasuks elatis 177,50 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. Tagaseljaotsuse tegemisel ei ole kohus arvestanud hageja maksevõimet ning seda, et hagejal on veel 2 last – XXX ja XXX. Hagejal ei ole piisavalt vahendeid, et pärast kostjatele elatise tasumist pidada ülal oma teisi lapsi ning iseennast.
2.Soome Vabariigi Kanta-Häme kohtu 29.10.2014.a otsusega nr 14/9702 on hagejalt välja mõistetud laste XXX’i ja XXX’i kasuks 77,75 eurot kuus kummalegi lapsele. Kohus tuvastas, et hageja sissetulek oli 1 963 eurot kuus, eluasemekulud 715 eurot, sõidukulud 347 eurot, muud elamiskulud 590 eurot kuus.
3.Käesoleval ajal on hageja töötasu 1 500 eurot. Hageja on sissetuleku vähenemise tõttu võõrandanud endale kuulunud sõiduauto ning sellest tulenevalt laekub tema kontole igakuiselt kuni 11.08.2015.a laenumaksetena 200 eurot. Hageja tasub igakuiselt 120 eurot laenukohustuste katteks ning 32 eurot hüvitist kostjate emale korteri kasutamise eest. Hagejat on toetanud tema vend. Hageja muretses uue eluruumi ning selle igakuised kulud on 605 eurot + elekter 20 eurot. Sidekulud moodustavad 19,90 eurot. Toidukulu on 400 eurot. Transpordikulud moodustavad 60 eurot nädalavahetuse kohta. Hagejal on ülalpidamiskohustus 157 eurot + 355 eurot. Lisaks on hagejal kulutusi ka riietele, ravimitele, kodutarvetele jne.
4.Hageja palub vähendada temalt XXX’i ja XXX’i kasuks väljamõistetud elatise suurust ning alates hagi esitamisest välja mõista hagejalt iga lapse kasuks elatis 77,75 eurot kuus. Kostja vastus
5.Kostja ei ole elatisraha vähendamisega nõus ning palub jätta hagi rahuldamata. Viimase 6 kuu vältel ei ole hageja kordagi osalenud laste kasvatamises ja elatisraha võlgnevuse tasus alles siis, kui kostjad pöördusid kohtutäituri poole. Hageja ei teatanud kohtule, et vastavalt Soome seadustele ema peale lahutust hakkab saama igakuiselt iga lapse kohta toetust riigil summas 307 eurot, kuni laste täisealiseks saamiseni Kostjad aga vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele ei saa riigilt lahutuse korral mingit kompensatsiooni.
6.Kostja leiab, et kulutused autole ja korteri üürimisele ei puuduta elatisraha maksmist, kuna auto on ametiauto ning selle eest tasub tööandja ning kui eluasemele kuluvad nii suured summad, siis tuleb otsida odavam eluase. Samuti elab hagejal Soomes ema.
7.Hageja ei arvesta erinevat sotsiaalset kaitstust ning rasket majandusliku olukorda Eestis. Alates jaanuarist 2015 tõuseb elatisraha minimummäär ning hinnad kauplustes ega lapse vajadused ei vähene sellega seoses. XXX’i ja XXX’i vastuhagi
8.Hagejad on pikaajaliselt ja täielikult XXX’i ülalpidamisel. Hagejate esindaja majanduslik olukord on nõrk. Igakuised kulud lastele on suured. Näiteks ühele lapsele kulud söögile moodustavad 300 eurot igakuiselt, kulud riietusele moodustavad keskmiselt umbes 150 eurot igakuiselt, mänguasjad ning asjad lapse arendamiseks 50 eurot, on olemas ka 2(7)
kommunaalkulud. Kostja ei osale laste ülalpidamises ning kasvatamises üldse. Hagejad paluvad muuta Harju Maakohtu 16.07.2014.a kohtuotsust nr 2-14-51070 ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 215 eurot kuus. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda.
9.Elatis 177,50 eurot kuus ühe lapse kasuks ei ole piisav. Lapsed vajavad ortopeedi abi. Laste ema ei tööta hetkel, kuna on koondatud ning uut töökohta on raske leida. Kostja pidi teisi lapsi planeerides arvestama sellega, et tal tuleb kõiki lapsi ülal pidada. Hageja peab laste ülalpidamiseks rohkem pingutama ning teenima suuremat töötasu. Kostja vastuväited vastuhagile
10.Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Märgib, et on põhihagis esitanud kõik vajalikud tõendid ja seisukohad, mis annavad aluse arvata, et kostjal puuduvad vahendid hagejate ülalpidamiseks nõutud ulatuses. Kostja osaleb hagejate ülalpidamises, tasudes igakuist elatist 177,50 eurot kummalegi lapsele. Hagis toodud kulud lastele on põhjendamatud ja ülepaisutatud. Hagejate ema majanduslik olukord ei ole raske, kuivõrd hagejad reisivad välismaale, korteris on tehtud kallis remont, on ostetud uus sõiduk ja paat. Hagejate ema sissetulek on hea. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi ja vastuhagi tuleb mõlemad jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
13.Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015.a töötasu alammäär 390 eurot kuus, millest 1⁄2 on 195 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015.a määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016.a töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1⁄2 on 215 eurot.
3(7)
14.XXX’i ja XXX’i ühised lapsed XXX ja XXX on sündinud vastavalt XXX.a (tlk 6, sünnitunnistus) ja 10.04.2003.a (tlk 7, sünnitunnistus). Harju Maakohtu 16.07.2014.a tagaseljaotsusega nr 2-14-51070 (tlk 8-9) mõisteti XXX’ilt XXX’i ja XXX’i kasuks välja elatis 177,50 eurot kuus lapse kohta kuni nende täisealiseks saamiseni, s.o kokku 355 eurot kuus.
15.Laste isa XXX taotleb esitatud hagis väljamõistetud elatise vähendamist 77,75 euroni ühe lapse kohta, kuna tema majanduslik olukord ei võimalda tasuda kõrgemat elatist. Lapsed XXX ja XXX taotlevad vastuhagis elatise suurendamist käesoleval ajal kehtiva miinimummäärani, s.o 215 eurot ühe lapse kohta, kuna hetkel kostja poolt tasutavast elatisest (177,50 eurot lapse kohta) ei piisa nende vajaduste rahuldamiseks.
16.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
17.Selgitamaks välja kummagi hagi põhjendatuse, peab kohus analüüsima, millises ulatuses on XXX võimeline oma alaealistele lastele, XXX’ile ja XXX’ile, elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima XXX’i igakuiseid sissetulekuid ning väljaminekuid.
18.PKS 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. XXX ei ole kohtuni toonud, et ta oleks töövõimetu. Kostja on kohtuni toonud, et tal on kokku 4 last - XXX, XXX, XXX ja XXX. Soome Vabariigi Kanta-Häme kohtu 29.10.2014.a otsusega nr 14/9702 (tlk 12-21) on juba XXX’ilt välja mõistetud laste XXX’i ja XXX’i kasuks 77,75 eurot kuus kummalegi lapsele. Eelnimetatud laste kasuks väljamõistetud elatis on küll väiksem, kui XXX’i ja XXX’i kasuks väljamõistetud elatis, kuid siiski ei anna see alust väita, et XXX ja XXX oleks vähemkindlustatud, kui XXX ja XXX. Lisaks XXX’ile on lapsi kohustatud ülal pidama ka nende ema XXX. Lisaks on XXX’ile ja XXX’ile tagatud Soome Vabariigi poolt makstavad toetused.
19.Kohus on tuvastanud, et XXX’i sissetulekuks on igakuine töötasu keskmiselt 1 801,86 eurot (periood 01.01.2015-31.08.2015; tlk 86-98, pangakonto väljavõte) ning XXX’i poolt tasutav hüvitis 32 eurot korteri kasutamise eest (tlk 84-84, pangakonto väljavõte). Seega on XXX’i igakuine sissetulek kokku 1 833,86 eurot. Hageja tasub igakuiselt 120 eurot laenukohustuste katteks (tlk 84-85, pangakonto väljavõte). Hageja igakuised eluasemekulud on 605 eurot (tlk 104, arve) + elekter ca 20 eurot (tlk 105-109, arved). Sidekulud moodustavad 19,90 eurot (tlk 86, pangakonto väljavõte). XXX’i igakuised kulutused toidule on väidetavalt 400 eurot, kuid kohus leiab, et see ei ole tõendatud. Toimikust nähtub, et näiteks 2015.a augustis on XXX kulutanud toidule ca 169 eurot. 4(7)
Transpordikulud moodustavad väidetavalt 60 eurot nädalavahetuse kohta, kuid selle kohta ei ole tõendeid esitatud. On tõendatud, et XXX’il on alaealiste laste ülalpidamiskohustus igakuiselt summas 510,50 eurot (77,75 x 2 + 177,50 x 2). Hageja on märkinud, et lisaks eeltoodule on tal kulutusi ka riietele, ravimitele, kodutarvetele jms. Seega on tõendatud, et hageja igakuised kulud on 1 444,40 eurot. Seega jääb XXX’ile pärast kohustuste tasumist kätte 389,46 eurot (1833,86 - 1444,40).
20.Kostjate seaduslik esindaja märgib, et vastavalt Soome seadustele hakkab ema peale lahutust saama igakuiselt iga lapse kohta toetust riigil summas 307 eurot kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostjad ei saa riigilt lahutuse korral mingit kompensatsiooni. Kohus märgib, et see, milliseid toetusi saab XXX’i teiste laste ema pärast lahutust, ei ole käesoleva menetluse puhul asjakohane. Käesolev menetlus ei puuduta XXX’i teiste laste ema kohustusi.
21.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-17-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
22.Ülaltoodust nähtuvalt ei tekita käesolevas määras XXX’ilt väljamõistetud elatise tasumine talle majanduslikke raskusi. XXX’il jääb pärast elatise ja muude igakuiste kohustuste tasumist kätte piisavalt raha, et tagada ka iseenda piisav ülalpidamine. XXX ei ole kohtuni toonud piisavalt mõjuvaid asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks. Seega tuleb XXX’i hagi XXX’i ja XXX’i vastu elatise vähendamise nõudes jätta rahuldamata.
23.Kohus leiab, et vastuhagis taotletaval määral ei ole XXX siiski võimeline lapsi ülal pidama. Käesoleval ajal on elatise miinimummääraks 215 eurot ning sellises määras elatise väljamõistmine suurendaks XXX’i ülalpidamiskohustust täiendavalt 60 euro võrra. Hetkel tasub XXX niigi märkimisväärse osa oma sissetulekust laste ülalpidamiseks. Puudub vaidlus, et XXX tasub igakuiselt lastele 355 eurot ülalpidamiseks, lisaks tasub ta laste ja nende ema elukohaks oleva korteri laenu- ja kindlustusmakseid. XXX’i igakuine töötasu ei ole konstantne ning on muutuva suurusega, mistõttu võib elatise suurendamine tekitada talle majanduslikke raskusi ning raskendada tema enese või tema teiste laste ülalpidamist. Olukorras, kus XXX tasub kostjate elukohaks oleva korteri laenumakseid, võib elatise suurendamine olla lastele hoopis kahjulik, kuna laenuvõlgnevuse tekkimisel võib tekkida oht, et laenu tagatiseks olev korter võõrandatakse. Selle tulemusel jäävad lapsed ja nende ema ilma elukohast. Seega leiab kohus, et ka XXX’i ja XXX’i vastuhagi XXX’i vastu elatise suurendamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 5(7)
25.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2, hagi esitamise kuupäevast, laste arvust ning taotletava elatise suurusest on elatise vähendamise hagi hinnaks 1 399,50 eurot ja elatise suurendamise hagi hinnaks 3 870 eurot. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades. Kohus jättis mõlemad hagid rahuldamata. Eeltoodu alusel tuleb elatise vähendamise hagiga seotud menetluskulud jätta XXX’i kanda. Elatise suurendamise hagiga seotud menetluskulud tuleb jätta võrdselt XXX’i ja XXX’i kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
28.Pooled ei ole esitanud kohtule avaldusi menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. TsMS § 174 lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
6(7)
31.XXX ja XXX on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, kust nähtub, et hagejate menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes summas 150 eurot (käibemaksuta). XXXile ja XXXile on õigusabi osutatud 3h ulatuses tunnihinnaga 50 eurot (käibemaksuta).
32.Nimekirjast võib aru saada, et XXX ja XXX on kasutanud õigusabi 15.02.2016.a seisukoha koostamiseks elatise suurendamise hagile esitatud vastuse suhtes. Esindajal on kulunud nimetatud vastuse koostamiseks 1,5h. Kohus märgib, et kuivõrd elatise suurendamise hagi jäeti rahuldamata ning sellega seotud kulud võrdselt XXX’i ja XXX’i kanda, siis ei ole XXX’il ja XXX’il õigust nõuda eelnimetatud õigusabitoimingu tulemusel tekkinud kulude hüvitamist.
33.Nimekirjast võib aru saada, et XXX ja XXX on kasutanud õigusabi ka 24.08.2015.a seisukoha koostamiseks elatise vähendamise hagile. Esindajal on kulunud nimetatud vastuse koostamiseks 1,5h. Nimetatud kulud jäeti küll hageja kanda, kuid kohus osundab, et kohtutoimikust ei nähtu, et kostjate lepinguline esindaja oleks aktiivselt menetluses osalenud. Seda fakti toetab asjaolu, et kostjate seaduslik esindaja XXX on esitanud kohtule kõik menetlusdokumendid isiklikult, mitte esindaja vahendusel. Samuti ei ole esindaja olemasolu märgitud menetlusdokumentide preambulas. TsMS § 217 lg 2 ls 2 küll sätestab, et esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast, kuid kohus selgitab, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise eelduseks on muuhulgas n.ö lepingulise esindaja nähtavus, s.t kohtutoimikust peab olema otseselt nähtav menetlusosalise esindaja aktiivne osalemine menetluses. Olukord, kus XXX ja XXX, omades samal ajal lepingulist esindajat, on esitanud menetlusdokumente isiklikult, võib olla mõistlikult võttes tingitud soovist hoida kokku menetluskulusid, mis on täiesti mõistetav. Võib eeldada, et XXXil ja XXXil võis olla juriidiline nõustaja, kes abistas teda juriidiliste dokumentide koostamisel, kuid TsMS § 175 lg 2 sätestab, et nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega ülalnimetatud kulud 1,5h ulatuses hüvitamisele ei kuulu ning kohus loeb need põhjendamatuteks. XXXi ja XXXi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata täies, s.o 150 euro, ulatuses.
34.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.