Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-15-18821 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

2-15-18821 asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7 ja 9 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ning teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi.

2-15-18821 hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et puuduvad seadusest tulenevad asjaolud elatise vähendamiseks. Asjaolud, et laps viibib kokkuleppes märgitud ajal oma isa juures ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 25.05.2015 kohtumäärusega on kinnitatud pooltevaheline kompromissi kohaselt lepiti kokku lapse XXXi ja tema isa XXXvaheline suhtlemiskord ning lepiti kokku, et lapse isa XXX maksab lapsele igakuist elatist seaduses kehtestatud miinimummääras. Kohus selgitab, et peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses väljatoodud asjaolud ei anna alust väljamõistetud elatise vähendamiseks, kuivõrd elatisnõude aluseks olevad asjaolud ei ole 25.05.2015 kohtulahendiga (tsiviilasi nr 2-15-2918) elatisraha väljamõistmise ja käesoleva hagiavalduse esitamise ajaga võrreldes niivõrd lühikese perioodi jooksul selliselt muutunud, et see annaks aluse elatise suuruse muutmiseks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-13 toonud välja, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Riigikohus on samas lahendis väljendanud ka seisukohta, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Riigikohus on seisukohal, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, nt juhul kui elatise miinimummäär on võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud, kuid hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud (Riigikohtu 28.10.2015 lahend 3-2-1-124-15, p 12). Hageja peab kohtu ette tooma need asjaolud, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et pärast 25.05.2015 kohtumääruse jõustumist on oluliselt muutunud maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud või elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast varasema kohtuasja lõppemist. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat asjaolu, mis on võrreldes 25.05.2015 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-15-2918 poolte vahel kompromissi sõlmimisega ja selle kohaselt hagejalt elatise väljamõistmise ajaga oluliselt muutunud või mis on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist ja mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja poolt väljatoodud asjaolu, et elatise vähendamiseks on alust, kuivõrd kostja viibib pooltevahelise kindlaksmääratud suhtluskorra alusel hageja juures ning kostjal tekivad sel ajal kulud, mis tingivad väljamõistetud elatise vähendamise, ei ole käesoleva tsiviilasja nõude aluseks olevate asjaoludena põhjendatud. Juba tsiviilasja nr 2-15-2918 menetlemise ajal oli teada hageja ja kostja vaheline suhtlemiskord ja seda on arvestatud hagejalt kostja kasuks miinimumsummas elatisraha väljamõistmisel. Tsiviilasja nr 2-15-2918 menetlemise ajal pidi hagejale olema ettenähtav, et kui laps viibib tema juures, võivad sellega kaasneda kulud. Vaatamata sellele oli hageja tsiviilasjas nr 2-15-2918 valmis maksma lapsele elatist miinimummääras. Hageja ei ole nõude esitamisel tuginenud, tõendanud ega põhjendanud asjaolu, et tema varaline seisund ja/või lapse vajadused on võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-2918 25.05.2015 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kohus lisab, et võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-2918 25.05.2015 kohtulahendi tegemise ajaga ei ole toimunud ka õiguslikke muudatusi, mis annaksid aluse miinimumsummas väljamõistetud elatise vähendamiseks. Lisaks eeltoodule viitab kohus Riigikohtu seisukohale, et sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seetõttu ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema

2-15-18821 ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (Riigikohtu 08.01.2014 lahend 3-2-1-165-13, p 13). Kuivõrd pooled varasemas menetluses kostja kasuks elatise väljamõistmisel arvestanud lapse ja isa suhtlemiskorraga, ei saa käesolevas asjas hagi rahuldamise aluseks olla kohtu hinnangul asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ei kanna kostja isa juures viibimise ajal neid kulutusi, mis kostjal tekivad isa juures viibides. Kohtu hinnangul ei muutu lapse igapäevased vajadused sellest, et laps viibib mõned päevad kuus oma isa juures ning lapse ülalpidamiseks tuleb lapsega koos elaval vanemal tagada kindlate vahendite olemasolu ka siis, kui laps ei veeda kogu aega temaga. Kohus selgitab, et alaealisele lapsele ülalpidamist andma kohustatud vanem ei vabane PKS § 102 lg-s 1 sätestatud olukorra tõttu miinimummääras elatise andmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud (PKS § 102 lg 2 neljas lause). Hageja ei ole sellised erandlikud asjaolud kohtu ette toonud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud hagiavaldusest ei nähtu, et hageja majanduslik olukord oleks tsiviilasjas nr 2-15-2918 25.05.2015 kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd oluliselt muutunud, mis oleks aluseks hagi rahuldamisele, samuti ei ole tekkinud uusi asjaolusid. Seega on kohus seisukohal, et hagiavaldus Harju Maakohtu 25.05.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15-2918 väljamõistetud elatise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

2-15-18821 lisade (tl 1-2, 6-20, 22) ning kostja poolt 26.01.2016 esitatud seisukoha (tl 30-31) sisu ja mahtu, on jõudnud seisukohale, et kostja seadusliku esindaja lepingulise esindaja ajakulu mahus 2 tundi nimetatud toimingute tegemiseks on täielikult põhjendatud ja vajalik. Seega kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit), põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja ajakulu kokku mahus 2 tundi, mis lepingulise esindaja tunnihinda (100 eurot käibemaksuta) arvestades teeb kokku 200 eurot (käibemaksuta). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus hagejalt kostja menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 200 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.