Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-16-1323

2-16-1323 XXX käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.2 märgitud muudatuste tegemiseks vastavad lepingud, sh asjaõiguslepingud ja teha kinnistamisavaldused, samuti anda XXXkohtu nõusolek XXXja XXXnimel vajalike maksejuhiste ja ülekandekorralduste andmiseks Swedbank AS kontohaldurile ning anda XXXkohtu nõusolek XXXja XXXnimel muude käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.2 märgitud muudatuste tegemiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja toimingute tegemiseks.

2-16-1323 Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 ja lg 4 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt, eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. PKS § 188 lg 1 p 1, p 2 ja p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; p 2) sõlmida pärandvara jagamise lepingut; p 8) omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 2 kohaselt, pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 31 lg 1 kohaselt, osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. KoPS § 31 lg 11 kohaselt, kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek. PKS § 132 lg 1 kohaselt, lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. PKS § 130 kohaselt, vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 186 lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. PKS § 186 lg 4 kohaselt, kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva arvelduskonto käsutamiseks on vajalik vaid PKS § 186 lg 1 nimetatud juhul.

2-16-1323

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 477 lg 2 kohaselt, kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat avaldust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus peab XXXavaldust nõusoleku saamiseks laste XXXja XXXnimel tehingute tegemiseks, põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega, eestkosteasutuse seisukohaga ja lastele menetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusega. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Kohus leiab, et taotletavad tehingud lähtuvad alaealiste laste huvidest ja avaldus tuleb rahuldada. Kohus peab vajalikuks anda nõusolek raha paigutamiseks lähtudes laste ülalpidamisvajadusest. Kohus ei pea põhjendatuks sekkuda XXXtehingutesse tema menetlusse kaasamisega, kuna kohtul puudub tema kui täisealise ja teovõimelise isiku suhtes vastav pädevus. Samuti ei ole kohtul võimalik kohustada XXXesitama XXXkirjalikku kinnitust selle kohta, et ta on nõus XXXpoolt taotletud pärandvara jagamise viisiga, kuna Viktoria Lukas ei ole kohustatud nimetatud nõusolekut andma enne pärandvara jagamise lepingu sõlmimist. Tõestamisseaduse § 18 lg 1 kohaselt on notari kohustus selgitada välja tehingus osalejate tahe ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.