Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

2-16-1000 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused 21.01.2016.a esitas XXX(hageja) Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu isaduse tuvastamiseks. Harju Maakohtu 01.02.2016.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. 16.02.2016.a avaldas kostja kohtule, et ta võtab isaduse suhtes hagi õigeks ja tunnistab, et ta on lapse XXX isa (tlk 26). Kohus lahendab asja TsMS § 440 lg-le 3 kohaselt ja teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on isaduse tuvastamise hagiga nõus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotamine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades, et kostja võttis hagi koheselt õigeks, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 125 sätestatust, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Vastavalt TsMS §132 lg-le 1 mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Juhindudes eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hind 3500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.